See kirjeldus vastab täpselt sellele, mida aastaid kogenud olen. Samamoodi vahelduva eduga käisid päevade esimesel või teisel päeval sellised hood peal. Mul kulus erinevate arstide juures käimise peale rohkem kui 10 aastat, kui viimaks diagnoositi endometrioos. Nende aastate jooksul lisandus aegamööda kaebusi – ebamäärased põievaevused, kõhupuhitus, valulik vahekord ja günekoloogiline läbivaatus, vähenev verevool, määrimine enne päevi ja viimastel menstruatsioonipäevadel. Arstid midagi ei leidnud, ütlesid vaid et keha eripära, võta valuvaigisteid, antibeebipille, stressist jne. Kui menstruatsiooni ajal on ikka nii paha, et võtab vannitoa põrandale pikali, siis on midagi kindlasti korrast ära. Samas ka tavaline munasarjatsüst võib anda sarnaseid sümptome. Endometrioosi tuvastamine võtab tavaliselt aastaid, sest enne, kui 3.-4. staadium käes, pole ultraheliga midagi näha. Enamikul naistel avastatakse haigus viljakusprobleemide tekkel, kuna endometrioos võib tekitada viljatust, olenevalt sellest, kus kolded kasvama hakkavad, mistõttu võivad sümptomid suuresti erineda või isegi puududa. Mul õnnestus hoolimata kaugelearenenud endometrioosist loomulikul teel rasestuda. Arstid peavad seda omamoodi imeks. Hetkel olen 7. kuud lapseootel ja olen kõikidest sümptomitest esimest korda nii pikalt prii. Raseduse ajal on haigus pausil, sest menstruatsiooni ei toimu. Seetõttu määrataksegi n-ö raviks sageli antibeebipillid, et haiguse kulgu peatada ja seega ka sümptomeid vähendada. Mul näiteks oli hormoonravi vastunäidustus ja seda võimalust kasutada ei saanud. Mõnel naisel leevenevad või isegi kaovad sümptomid pärast rasedust. Haigus on väga levinud – arvatakse, et iga kümnes naine maailmas põeb seda, kuid on tugevalt aladiagnoositud. Enne rasedust aitas mul sümptome olulisel määral leevendada Vahemere dieet (väga tähtis osa kvaliteetsel neitsioliiviõlil – loomulik valuvaigisti, ka põletikuvastastel omega-3-hapetel – pähklid-kala). Ka No-spa, kuumaveepudel on abiks olnud, aga toitumise muutumisel polnud enamasti neidki vaja, rääkimata valuvaigistititest, mida muidu võtsin alati, et esimene või teine menstruatsioonipäev kuidagi üle elada. Igal juhul soovitan leida naistearst, kes menstruatsiooniaegseid kaebusi tõsiselt võtab.
Kas need põievaevused esinesid sul kogu aeg või menstruatsiooni ajal? Mul on ka eluaeg olnud menstruatsiooni ajal valud, aga mitte midagi sellist nagu teemaalgatuses kirjeldatu. Enamasti küll võtan valuvaigistit, kuna kõhuvalu on vastik. Olen pidanud seda normaalseks, kuna menstruatsiooni ajal ikka paljudel naistel esineb kõhuvalusid.
Nüüd viimasel ajal olen täheldanud, et enne menstruatsiooni algust on ka aeg-ajalt kuidagi veidrad sümptomid. Eelmise aasta lõpus oli ikka päris häiriv, kuskil 1-2 nädalat enne menstruatsiooni algust tundsin põiepiirkonnas pidevat pakitsustunnet ja kui pissihäda tekkis, siis oli vaja kohe minna, selline tunne, et muidu tuleb püksi ja kui vetsu läksin, siis reaalselt midagi erilist ei tulnud. Kahtlustasin juba põletikku või suguhaigust(kuigi pole põhjust kahtlustada), käisin arstil ja võttis põletikutekitajatele proovid, aga need olid korras ja UH-ga vaadates ütles samuti, et kõik ilus. Need sümptomid kadusid päevade algusega ära, aga nüüd eelmine kuu enne päevade algust tundsin taas paar korda põiepiirkonnas pakitsustunnet/kihelust. See kuu pole olnud, nüüd kohe peaks ka päevad algama.. Määrimine viimastel päevadel on ka tekkinud, aga seda peetakse ka üldiselt normaalseks.