Minu eelmised sünnitused on olnud minu jaoks väga rasked, valulävi on äärmiselt madal ja hullemat asja ma oma elus pole tundnud kui sünnitusvalu. Peale esimest last olin kindel, et mitte kunagi enam ise ei sünnita. Teine sünnitus tuli niivõrd palju aastaid hiljem, et proovisin ikka ise…see oli ausalt öeldes jällegi õudne, valu koha pealt just. Nüüd ma ei julge mõeldagi, mis saab kui sünnitama lähen. Ma nimelt palusin mõlemal korral midagi valuvaigistavat või epiduraali või mis iganes varianti, mis olemas on aga lihtsalt keelduti. Öeldi, et ei tee ja kõik…Pärnus siis.
Küsimus selline, et kui ma võtan tasulise ämmaemanda sünnituseks, kas siis mul on õigus nõuda epiduaraali ja nad ei saa keelduda? Või peaks hoopis kuskile erakliinikusse sünnitama minema. Ma tõsiselt tunnen, et ei suuda seda lihtsalt üle elada. Rasedus alles väike ja hirmu tõttu ei suuda rõõmugi tunda.
Teema: valusast sünnitusest
Tallinnas nt pakkuti ise ja mul ei olnud tasulist ämmakat.Nii minu arust pole vaja sul tasulist ämmakat lihtsalt nõua seda epiduraali!Sulon õigus saada valuvaigistid:)Ole rahulik:)
Ma ei tea, kas just õigus nõuda on. Aga mina olin kindel, et küsin epiduraali, kui ei kannata valu. Ma veel selline tagasihoidlik ka, ega eriti ei nõua midagi valjuhäälselt. Aga palatisse astus ämmaemand, kes kukkus sebima ja kamandama, ja hingamisrütmi lugema. Ise tahtsin püsti olla ja ringi kõndida, aga ta hakkas kohe, et nii, nüüd heidame külili, padja paneme põlvede vahele ja muudkui seletas ja sehkendas nagu duracelli jänes seal. Ja siis ootasin viisakalt, millal ta pausi oma laterdamisse teeb, aga ei teinudki mingit pausi, nii et ütlesin talle poole jutu pealt, et tahan epiduraali. Küll venis nägu pikaks tal, hakkas kohe, et siis tuleb kõigepealt arst üles otsida, ja vaadata, kas üldse saab teha. Ühesõnaga- kõik ta 50aastat langes ta õlgadele tagasi. Arst tuli, kontrollis üle, ütles, et kui tahate, siis ka teeme. Ja tehtigi, sain isegi magada rahulikult. Hea meel, et küsisin.
Nii et kuigi arstid pooldavad loomulikku sünnitust, nad võimalusel ikka teevad epiduraali. Võib-olla oleneb ka haiglast.
ma sain 3x epiduraali, kuna valud olid niimtalumatud,menem synnitust valjtasin 18 ööst saadik kuni 19 nda kella neljani siis hakkasid pressid ning sain veel emakakaela ka systi et valu vâhemaks jââks aga ei jâând hullemaks lâks ning tehtigi 3ndat korda ka epdiuraali
Lugesin just seda raamatut:
http://www.amazon.com/Childbirth-without-Fear-Principles-Practice/dp/0953096467
Päris huvitav raamat. Peamine iva raamatus on see, et üks peamine asi, mis sünnituse valulikuks muudab, on meeletu hirm valu ees ning juba tüdrukupõlves naisesse süstitud teadmine, et sünnitus on ropult valus. Esimeses järgus teevad seda emad ja nende mõju on ka kõige hõlmavam. Peamine on ajateadlik hirm, et see lihtsalt peab olema valus.
Minu jaoks oli see teooria väga huvitav. Nimelt minu ema pole mulle kunagi öelnud, et tal oleks sünnitus hirmus valus olnud. Ei olnud küll ka valutu, kuigi päris pikk, aga täiesti talutav. Sama asja võin enda sünnituse kohta ka öelda – ei olnud valutu, aga täiesti talutav ja mul ka suht kiire. Lisaks sellele ka see, et sünnitusvalu ei kartnud ma enne esimest ega karda ka nüüd. Kahjuks ei tea, kas kuidagi oleks võimalik kindlaks teha, kas minu kerge sünnitus läks hirmu puudumise tõttu nii või mingil muul põhjusel.
See siis veidi teemast välja sünnitusvalust. Aga äkki keegi leiab siit midagi kasulikku enda jaoks.
Teemasse niipalju, et tasulise ämmaka võtmine/mittevõtmine ei tohiks küll sünnitusabi ostmist tähendada. St valuvaigisteid antakse ikka siis, kui nende tegemiseks on õige aeg (epituraaliks ei tohi olla liiga väike ega liiga suur avatus) ning see ei tohiks sõltuda tasulise ämmaemanda olemasolust. Samuti ei tähenda erakliinikus sünnitamine seda, et saad kõike, mida soovid. Seal siiski ka arstid otsustavad, kas ja kuidas on soovitav su sünnitusprotsessi sekkuda ning võivad epituraali tegemisest ka keelduda.
Mina pole mingeid valuvaigisteid kasutanud, kuigi kohe palatisse minnes toodi paberid, millele pidi alla kirjutama, et juhul, kui läheb epiduraali vaja, ei pea enam lugema hakkama. ITKH siis.
See siis sõltub jah haiglast. Sünnitasin aastal 2005 ITK-s. Sünnitus algas lootevee tulekuga ja valud läksid kiiresti tihedaks. Kui poole tunni pärast haiglasse jõudsin, küsis arst kohe, kas epiduraali soovin. Mul veel võttis sisseelamine aega ja küsisin, mis teie arvate. Tema ütles, et see on minu otsus, aga kui soovin, tuleb kohe teha, pärast pole enam mõtet. Mul veel valud tegelikult nii tugevad ei olnud, aga soovisin. Ja valud ei läinudki väga hulluks. Kui tundsin, et vot nüüd hakkab nagu liiga valus ja avaldasin soovi uue doosi jaoks, selgus, et lõppfaas ongi käes ja laps sündis lähiminutitega. Ühesõnaga, tänapäeval on õigus valuvaigistit saada. Kui võimalik, valiksin koha, kus sünnitajat selles suhtes ahistama ei hakata, valikuvõimalus peab ju olema. Nüüd plaanin ka kasutada, kui protsess võimaldab, mulle see asi sobis.
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]
Päris huvitav raamat. Peamine iva raamatus on see, et üks peamine asi, mis sünnituse valulikuks muudab, on meeletu hirm valu ees ning juba tüdrukupõlves naisesse süstitud teadmine, et sünnitus on ropult valus. [/tsitaat]
Loll jutt!
Kui on üle 5 cm avanenud…enam ei tehta.Pelgulinnas vähemalt ei tehtud.
Raske siin midagi väga lohutavat öelda, sest endal mul käis ikka mõlema lapse sünnitus suht kiirelt.Teisega veel nii kärmelt, et 14 ajal päeval hakkas vaikselt märku andma, kerged valud…aga pidasin esialgselt kõhuvaluks.Mõnda aega hiljem muutusid need regulaarseteks….~17:20…olin haiglas(10 cm avanenud, veed tehti ainult lahti)ja 17:47 sünnitasin.Laps sündis nädalakese varem.Esimene 2 nädalat varem.Ei tohi üle mõelda, seda enam et rasedus alguses.Püüa ikka pos olla.Kõik rasedused pole ühesugused ja küll nad sind seal haiglas vajadusel aitavad siis mõnel teisel moel..kui epiduraali enam ei tehta.Pea vastu!
See teema on suletud ja siia ei saa postitada uusi vastuseid.
