Kas keegi mäletab neid vene ajal söögikohtades kasutusel olevaid kas alumiiniumist vms anumaid, kus kuumutati või soojendati sardelle ja viinereid? Mis asjad need sellised olid siis?
Ei mäleta, minu meelest ligunesid nad mingis kuumas vees, üsna söödamatud olid, sardellid tavaliselt, viinerid olid pigem defka.
Kodus panime viinerid ahjupannile, mõnikord juusturiba või singiviiilu ka vahele ja imehead tulid (kui õnnestus viinereid saada, sardelle oli vist rohkem saada, aga see suht kõva nahk ja püdel sisu nii isuäratavad polnud). Kuumas vees leotamine võttis viineritelt viimasegi maitse ja ega söögikohtades neid sinna paariks minutiks ei pandud, et soojaks läheks, ikka üsna kaua ligunesid.
Kas keegi mäletab neid vene ajal söögikohtades kasutusel olevaid kas alumiiniumist vms anumaid, kus kuumutati või soojendati sardelle ja viinereid? Mis asjad need sellised olid siis?
Mida sa täpselt teada tahad? Et kas neil pottidel oli eraldi nimetus või?
Praegu ju ka hoitakse söögikohtades toitu soojas samasugustes nõudes.
Ei olnud termosed, olid pigem madalad ja lapikumad, nagu jah need tänapäeva marmiidid. Ega polegi just vaja, aga hakkasin mõtlema ja et kas keegi mäletab ja kas tal oli sel ajal mingi muu nimi.
Ei mäleta, minu meelest ligunesid nad mingis kuumas vees, üsna söödamatud olid, sardellid tavaliselt, viinerid olid pigem defka.
Olid ikka väga-väga söödavad. Mingeid ahjupannil juustuga tehtud viinereid me ei tundnud, kuid tudengitena mööda Tartut tuuritades olid sööklates nämmad tursunud kuumad sardellid, mille juurde pakuti kartulisalatit ja rohelisi purgiherneid. Lõid aga selle alumiiniumkahvli sinna sardelli sisse, pritsis ja vahutas, no taevalik. Oi appi, kui maitsev see oli, eriti talvel külmaga, kui tuli kohe edasi kusagile teise õppehoonesse jõuda. Aa muide, mingi kange sinep oli ka, seda läks meil ka ohtralt.
Kus neid sardelle hoiti või kuumutati, pole aimugi. Meie seda ei näinud, kusagil tagaruumis see toimus.
Sööklas olid tavaliselt need toidupotid ehk siis marmiidid söögijagaja eest reas ja sealt sinna taldrikule tõstis, panid selle kandikule ja sealt edasi kassasse. Leib, sool ja sinep oli juba laual olemas. Tartus oli Raekoja platsil koht, kus sai sardelli hapukapsaga ning pontsikuid osta. Viinereid sai kartulisalatiga süüa Sädeme kohvikus, see oli vähe peenem koht (jutt siis jälle Tartust).
Kas keegi mäletab neid vene ajal söögikohtades kasutusel olevaid kas alumiiniumist vms anumaid, kus kuumutati või soojendati sardelle ja viinereid? Mis asjad need sellised olid siis?
Tavaline suur pott, milles oli vesi sees ja tuli all. Nii et anuma nimi on pott.
Mäletan neid Tartu raeplatsi söögikoha omasid väga hästi, aga kas neid padasid kuidagi eriliselt nimetati, sellest on küll suva. Sardellid olid head, aga hapukapsas, mida kõrvale anti, võis vahel olla söödav, aga vahel tulihapu. Kunagi ei teadnud, mida said. Mis selle koha nimi oli, mis esimesel korrusel oli? Teisel korrusel oli vist söökla Võit? Paremal pool tavaline söögisaal ja vasakul pool pukibaar, kus sai ka tavalist praadi süüa. Aga ka napsu kõrvale tellida. Või mäletan valesti? Käisin seal aastaid väga tihti.
Kas keegi mäletab neid vene ajal söögikohtades kasutusel olevaid kas alumiiniumist vms anumaid, kus kuumutati või soojendati sardelle ja viinereid? Mis asjad need sellised olid siis?
Tavaline suur pott, milles oli vesi sees ja tuli all. Nii et anuma nimi on pott.
Tean, et nii ei olnud. Seal ei olnud tuld all. See oli elektrijuhtmega, vesi oli sees ja sardellid ujusid seal. Ma tean, sest nägin seda vene aja lõpus ühes nn putkas või kioskis, seal ei olnudki köögiruumi otseselt, oligi see laua peal seina ääres ja ma vaatasin seda. Õigemini oli see üheksakümnendate algupoole ja ma mõtlesin, et vene aja oma ja keegi saab veel niimoodi kasutada ka seda. Aga nime ei tea.
Nende vesiste sardellide maitse oli jumalik, aga kahjuks neid müüdi räpastes söögikohtades ja mina kui peen preili seal sageli ei käinud. Kodus sardelle nii mahlaseks keeta ei õnnestunud (proovisin küll). Viinerid olid küll defitsiit, aga ega need midagi erilist olnud, samasugused tuimad junnid nagu tänapäevased viinerid/sardellid.
Kas keegi mäletab neid vene ajal söögikohtades kasutusel olevaid kas alumiiniumist vms anumaid, kus kuumutati või soojendati sardelle ja viinereid? Mis asjad need sellised olid siis?
Tavaline suur pott, milles oli vesi sees ja tuli all. Nii et anuma nimi on pott.
Tean, et nii ei olnud. Seal ei olnud tuld all. See oli elektrijuhtmega, vesi oli sees ja sardellid ujusid seal. Ma tean, sest nägin seda vene aja lõpus ühes nn putkas või kioskis, seal ei olnudki köögiruumi otseselt, oligi see laua peal seina ääres ja ma vaatasin seda. Õigemini oli see üheksakümnendate algupoole ja ma mõtlesin, et vene aja oma ja keegi saab veel niimoodi kasutada ka seda. Aga nime ei tea.
Kas keegi mäletab neid vene ajal söögikohtades kasutusel olevaid kas alumiiniumist vms anumaid, kus kuumutati või soojendati sardelle ja viinereid? Mis asjad need sellised olid siis?
Tavaline suur pott, milles oli vesi sees ja tuli all. Nii et anuma nimi on pott.
Ta mõtleb sööklates kasutusel olnud 20-30-liitriseid anumaid, milles hulpis kilode viisi sardelle kuumas vees. Tšudoga pole neil midagi sarnast peale elektri kasutamise.
Ja miskipärast ta arvab, et neil pottidel pidi olema mingi kindel eraldi nimetus.
No need on tänapäevased sooja hoidvad anumad, mida kasutatakse igal pool. Ei sarnane nõukaaegsetele tünnidele, kuigi tööpõhimõte on sama – elekter kütab. Need nõukaaegsed olidki lihtsalt suured pajad, kuum vesi sees, milles ligunesid sardellid.
Kuskil nõuka-aegses raamatus oli lausekatkend – hoidis marmiidi peal soojas. Ma mõtlesin siis, et see on mingi elektriline pliidiplaat, aga ilmselt on siis tegu sellise kuuma(vee)paagiga, kus toit kaua soe seisab. Mitte valmistamiseks, vaid justnimelt kuumana hoidmiseks.
No need on tänapäevased sooja hoidvad anumad, mida kasutatakse igal pool. Ei sarnane nõukaaegsetele tünnidele, kuigi tööpõhimõte on sama – elekter kütab. Need nõukaaegsed olidki lihtsalt suured pajad, kuum vesi sees, milles ligunesid sardellid.
Väiksemates kohvikutes ei olnud poti- või tünnikujulised, vaid pigem kõrge servaga ristküliku kujulised pannid/vannid.
Mäletan neid Tartu raeplatsi söögikoha omasid väga hästi, aga kas neid padasid kuidagi eriliselt nimetati, sellest on küll suva. Sardellid olid head, aga hapukapsas, mida kõrvale anti, võis vahel olla söödav, aga vahel tulihapu. Kunagi ei teadnud, mida said. Mis selle koha nimi oli, mis esimesel korrusel oli? Teisel korrusel oli vist söökla Võit? Paremal pool tavaline söögisaal ja vasakul pool pukibaar, kus sai ka tavalist praadi süüa. Aga ka napsu kõrvale tellida. Või mäletan valesti? Käisin seal aastaid väga tihti.
Võin eksida, sellest ajast on varsti 30 aastat möödas, kui Tartus õppisin. Võit oli kohe reakoja juures (vasakut kätt, kui olla seljaga raekoja poole), aga see pontšiku baar oli paremal pool ja ikka jupp maad edasi jõe poole. Selline pimeda võitu püstjala söögikoht oli.
Minu ema oli nõuka-ajal kokk ja marmiidiks nimetati vähemalt neil küll neid soojas hoidmise asju. Aga nende juures oli tegu pika letiga, kus all oli kuum vesi ja peal lihtsalt servaga metallvannid, nagu praegugi vist kiirsöögikohtades on. Päris sellise jubesöökla kohta ei oska öelda, milles seal hoiti.
Mäletan neid Tartu raeplatsi söögikoha omasid väga hästi, aga kas neid padasid kuidagi eriliselt nimetati, sellest on küll suva. Sardellid olid head, aga hapukapsas, mida kõrvale anti, võis vahel olla söödav, aga vahel tulihapu. Kunagi ei teadnud, mida said. Mis selle koha nimi oli, mis esimesel korrusel oli? Teisel korrusel oli vist söökla Võit? Paremal pool tavaline söögisaal ja vasakul pool pukibaar, kus sai ka tavalist praadi süüa. Aga ka napsu kõrvale tellida. Või mäletan valesti? Käisin seal aastaid väga tihti.
Võin eksida, sellest ajast on varsti 30 aastat möödas, kui Tartus õppisin. Võit oli kohe reakoja juures (vasakut kätt, kui olla seljaga raekoja poole), aga see pontšiku baar oli paremal pool ja ikka jupp maad edasi jõe poole. Selline pimeda võitu püstjala söögikoht oli.
Ja-jaa, ei mõtlegi pontšikubaari vaid seda söögikohta, mis Võidu all oli. Võit oli teisel korrusel, raekojst vasakul, aga just selle all müüdi neid sardelle ja hapukapsast. No eks teisi asju ka, aga sardell kapsaga oli “firmaroog”. Sel söögikohal oli ka mingi oma nimi. Üldse ei meenu.
Üleval oli vasakul pukibaar, see oli puhas-viisakas koht kus sööjad istusid kõrgetel pukkidel pika leti ääres reas. Väga head toidud olid, napsu sai ka osta. Leti sees oli lift mis toidunõud (mitteteadlikel ka käekotid) ära viis. Paremal oli haisev (s)öökla Võit. Kuskil oli piimabaar (ehk nende all).
