Esileht Pereelu ja suhted Vana arm ei roosteta

Näitan 19 postitust - vahemik 1 kuni 19 (kokku 19 )

Teema: Vana arm ei roosteta

Postitas:

Minu lugu on olnud nii, et kunagi 10a tagasi kohtusin mehega kellesse olin hullult armunud ja julgen väita, et armastan teda siiani, kuid. .. Meie teed läksid kunagi lahku ilmselt mõlemi kangekaelsuse tõttu, ja seda ilma mingi suure tülita. Tean, et ka tema armastas mind väga ja põdes seda olukorda väga. Tean kuna ühisest tutvusrinkonnast suhtlen mõne inimesega siiani. Meie elud läksid edasi. Aastaid mõtlesin temale iga päev. Ma kohtusin oma mehega, kellega nüüdseks on ka kaks väikest last. Meie suhe on igati ok. Kestnud on see ka juba pea 10a.
Kuid mind ajab hulluks, et see teine on mul ikka veel meeles. Kui nüüd teda juhuslikult kohtasin ja me vaid teretasime siis mu kõhus olid liblikad ja silmis säde ja palgel punastus. Veidi hiljem sattusin ühe ta sõbraga samasse seltskonda ja ta kohe hakkas kiskuma seda teemat üles ja rääkis, et see mees on ikka üksik ja et, kas ma ikka mäletan teda. Muidugi mäletan! Nüüd on ta aga mu peas tagasi ja taas mõtlen talle iga päev ja see ajab mind hulluks ja segab elu, mis justkui oleks korras aga südames on ärevus ja värin ning ootus. Tahaks talle kirjutada aga möödas on ju 10 a.ja mu elu on ju justkui paigas. Ja olen rahul. Kas keegi on veel sellises olukorras olnud, mis olete teinud ja kuidas käitunud? Kas vabanen sellest erutuse tundest millalgi?

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 16.08 00:33; 17.08 00:34;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Ei roosteta,see ikka tõsi küll.Tulgu neid tsikke vahele palju tahes…on asju mis jäävad!

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

ära torgi, läheb üle.

kaugel olevale mehele kuud kuklasse mõelda on palju lihtsam kui oma mehega normaalselt koos elada. mehed võivad ikka juba spordi pärast skoorida püüda ja ka sõbrad kaasatakse teinekord sellesse üritusse. mida rohkem naine sellisesse suhtesse astudes kaotab, seda rohkem mehe ego tõuseb – \”see eit jättis oma kahe lapse isa, et minuga magada…\”

naine ja laste ema peab ise käituma nii, et oma ja laste elu keeruliseks ei ela. eks sa hõlju natuke unistustes kui muid elu kaifimise viise ei tea, aga kui neid unistusi ellu viima hakkad, siis nutad ise koos lastega, mitte keegi teine.

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

[small]y0y0y kirjutas:[/small]
[tsitaat]ära torgi, läheb üle.
[/tsitaat]
Ohh, oleks see ainult nii. Mul juba 4 a ei lähe. Kuigi objektiivselt näen, et oma mees on enamuses asjades etem. See (et üle ei lähe) ajab närvi.

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

keegi meist ei unusta ju esimest armastust!seega jah vana arm ei roosteta!aga vääga hea on unistada vahel sellest inimesest.kuigi ei tähendaks see minu puhul seda,et ma oma mehe ja lapsed jätaksin.tean,et läheb yle jälle.lihtsalt aeg ajalt tuleb ka mulle mu esimene armastus meelde.
mina jälle oma mehel esimene armastus.13a.aastat olime lahus,mölemal ka omad pered olid.mees ikka rääkind,et kuigi elas teise naisega,ei unustand ta mind ning neil ei olnd seda öiget armastust ka…

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Ilmselt mina ka oma meest ei jätaks , aga kui tekiks suhtlus taas siis lööks ikka pea nii sassi, et ei tea mis juhtuks. Ja aega on ju möödas nii palju, et võiks juba ununeda( vahepeal juba oli) aga iga meenutus ja nägemine tekitab meeletuid emotsioone.
Muigugi see kuldse kuu jutt on õige ja ise arvan sama, aga ikka ei aita asja kergemaks teha.

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 16.08 00:33; 17.08 00:34;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Endal juba mitu last ja normaalne pere, aga tuss ikka sügeleb võõra kara järele… häbi peaks olema!

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Viimsasele: Sina ei ole vist iial midagi nii ilusat tundnud või kui oled, siis ei ole sa sellest ilma jäänud või loobunub. Kui keegi jätab hinge ja südamesse sügavad jäljed, siis iga vähegi inimlik inimene mõtleb tema peale ka edaspidi. Võimalik et ka unistab ja loodab, samas teades, et seda inimest ei ole enam sellisel kujul tema elus. See ei ole ju tegelikult üldse halb, lihtsalt mõnel hetkel on väga raske ning tekitab segadust. Seetõttu tulebki kaine mõistuse juurde jääda ning mõelda kas igatsetakse inimest või olnud tunnet ja olukorda ning mõelda hetkel kõrval olevale inimesele, tema sai ju samuti endal välja valitud 🙂

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Ka mina mõtlen palju oma lapse isa ja endise mehe peale. Maa peale tagasi toob mind teadmine, et meeles on vaid need kõige ilusamad hetked ja kas päevast päevast koos elades see elu nii ilus olekski, ikka argipäevamured. Mõtlen ka põhjustele miks lahku läksime, siis tulen jälle maa peale tagasi ja püüan olla õnnelik oma praeguse mehega, kuigi eelmine hoidis mind palju rohkem ja võimaldas nii mulle kui lapsele paremat elu.

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

[small]y0y0y kirjutas:[/small]
[tsitaat]ära torgi, läheb üle.

kaugel olevale mehele kuud kuklasse mõelda on palju lihtsam kui oma mehega normaalselt koos elada. mehed võivad ikka juba spordi pärast skoorida püüda ja ka sõbrad kaasatakse teinekord sellesse üritusse. mida rohkem naine sellisesse suhtesse astudes kaotab, seda rohkem mehe ego tõuseb – \”see eit jättis oma kahe lapse isa, et minuga magada…\”

naine ja laste ema peab ise käituma nii, et oma ja laste elu keeruliseks ei ela. eks sa hõlju natuke unistustes kui muid elu kaifimise viise ei tea, aga kui neid unistusi ellu viima hakkad, siis nutad ise koos lastega, mitte keegi teine.[/tsitaat]

Ei lähe see kahjuks üle. Ma olen juba 17 aastat pidevalt mõelnud ja unistanud, et mis oleks olnud……..Jah mul on elukaaslane ja lapsed, aga oma mõtteis sundida ei saa. Ju siis oli mu mõttejõud nii tugev, et me teed viisid meid kokku. Tuli välja, et ka tema on minule kõik need aastad aeg-ajalt mõelnud. et tal endiselt tunded minu vastu, kuigi ta temal oli aastaid kestev suhe, mis nüüdseks juba aastaid tagasi lõppenud kahjuks.
Seega on tema vaba ja minu mõtted pidevalt temal, ma olen hullumas. Me oleme kokku saanud, me oleme kallistanud…….see soojus, see tunnetemöll mis toimus meie esimese kallistuse ajal nüüd……see on kirjeldamatu. Sellest hetkest alates olen ma niiiiiiiiii segaduses. Jah, kardan ka ise,e t mõtlen talle kuldse kuu selga, aga…….
Ma olen oma elu väga keeruliseks elanud. Olen üritanud ka mitmeid kordi juba, et ma ei mõtle talle……….aga ma ei suuda…..lihtsalt ei suuda.

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt 17.08 11:50; 17.08 14:20; 17.08 16:02;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Läheb ikka üle. See võib olla lihtsalt selline hoog ja läheb üle, nagu tuligi.
Minul juhtus nii, et hakkasin ühel hetkel jälle mõtlema oma esimese armastuse peale. Käisime kooliajal ja suhe lõppes, kui läksin linna kõrgkooli ja seal olid palju huvitavamad noormehed:)
Kümme aastat tagasi pidin tööülesannetega seoses mõnda aega tihedalt käima oma kunagises kodulinnas. See tõi meelde hulga mälestusi ja ükskord nägin ka oma noorusarmastust põgusalt poes. Teretasime vaid. Aga mõnda aega mõtlesin, mis oleks olnud, kui me oleks kokku jäänud, ma oleks elanud hoopis seal väikelinnas jne.
See kestis umbes aastakese ja ununes siis jälle. Ilmselt mul oli oma abikaasaga ka see hetk mingi igav periood. Mitte tülid, aga kõik paigas ja liiga stabiilne.

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Kui unistusi toita, siis need muidugi üle ei lähe 🙂 Oma mõtteid tuleb nii palju juhtida, et keelata endal unistamine.
17 aastast kellegi järele õhata tundub ikka juba elu raiskamisena.

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

mul peaaegu sama stoori, aga ses mõttes teistmoodi, et uuesti kohtudes olin ma juba vaba. mehel ei olnud vahepeal ühtegi tõsist suhet, on ütelnud, et ainult mina olin tema jaoks see õige. uuesti kohtudes polnud me teineteist näinud 12 aastat. nüüdseks oleme olnud abielus 5 aastat ja ka ühine laps. kooselu läheb aina paremaks ja armastus suuremaks. ehk oleks olukord teine, kui me kohtudes oleksime olnud mõlemad suhtes.

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]Kui unistusi toita, siis need muidugi üle ei lähe 🙂 Oma mõtteid tuleb nii palju juhtida, et keelata endal unistamine.
17 aastast kellegi järele õhata tundub ikka juba elu raiskamisena.[/tsitaat]

Kahjuks jah mõtlen ka ise nii, et raisatud elu. Ainus, mida ma oma senises elus ei kahetse on lapsed.

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt 17.08 11:50; 17.08 14:20; 17.08 16:02;
To report this post you need to login first.
Postitas:

südamest kahju on nendest meestest/naistest, kes tulevad \”peale\” neid suuri armastusi mis pole veel roostetanud, ja siis need vahepealsed inimesed lihtsalt kannatavad, pole mitte millegis süüdi, et naisuke/meheke hakkas järsku oma eksarmastust taga igatsema.

Milles on nüüd vahepealne süüdi ? haige värk ikka.

tehke oma lõplikud valikud elus ära ja ärge rikkuge teiste elusid

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]Läheb ikka üle. See võib olla lihtsalt selline hoog ja läheb üle, nagu tuligi.
Minul juhtus nii, et hakkasin ühel hetkel jälle mõtlema oma esimese armastuse peale. Käisime kooliajal ja suhe lõppes, kui läksin linna kõrgkooli ja seal olid palju huvitavamad noormehed:)
Kümme aastat tagasi pidin tööülesannetega seoses mõnda aega tihedalt käima oma kunagises kodulinnas. See tõi meelde hulga mälestusi ja ükskord nägin ka oma noorusarmastust põgusalt poes. Teretasime vaid. Aga mõnda aega mõtlesin, mis oleks olnud, kui me oleks kokku jäänud, ma oleks elanud hoopis seal väikelinnas jne.
See kestis umbes aastakese ja ununes siis jälle. Ilmselt mul oli oma abikaasaga ka see hetk mingi igav periood. Mitte tülid, aga kõik paigas ja liiga stabiilne. [/tsitaat]
Siis ei olnud ehk eriti suur armastus kui kooliajal natuke käisite ja siis taaskohtude rahuldusite põgusa terega? Või oli armastuse koht sinu elus piisavalt enda olemasolevat meest täis.

Minul näiteks ei läinud üle, õhkasin oma esimese armastuse järele palju aastaid ja eks süüdi oli ka see, et teine mees oli algul lahke, aga järjest südametumaks muutus ja mida suuremaks muutus lõhe me vahel, seda enam ma eksi järele õhkasin. Minul oli esimese armastusega ka kooselu olnud. Kui üle 10 a hiljem taas kohtusime oli põgus tere, siis arg kallistus millest meie mõlema kehakeemia haakudes sai suur tunnetetulv, mis meid mõlemaid sõna otseses mõttes jalust rabas. Kuskil kaubanduskeskuse mööblipoe sohval istusime mitu tundi ja lihtsalt kallistasime. Jäimegi kokku.
Mees ütles, et ta ei olnud nende vahepealsete aastate jooksul suutnud ühelegi teisele naisele \”ma armastan sind\” öelda. Sest tunne minu vastu oli tal nagu mõõdupuuks ja seda tunnet ta teistega ei tundnud.

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]südamest kahju on nendest meestest/naistest, kes tulevad \”peale\” neid suuri armastusi mis pole veel roostetanud, ja siis need vahepealsed inimesed lihtsalt kannatavad, pole mitte millegis süüdi, et naisuke/meheke hakkas järsku oma eksarmastust taga igatsema.

Milles on nüüd vahepealne süüdi ? haige värk ikka.

tehke oma lõplikud valikud elus ära ja ärge rikkuge teiste elusid[/tsitaat]

Minu puhul näiteks ongi see vahepealne mees tegelikult minu unistuses ja õhkamises kunagise armastuse järgi, ise süüdi. Kohe päriselt. Mulle on nii palju haiget tehtud, kui palju on mees teinud mis tahab ja käinud kus tahab, joonud jne. Jah see pole tegelikult õigustus ju, aga see on minus kõik tapnud, mis mul ehk ka kunagi oli ta vastu.
Ei saa võtta nii, et vahepealne pole süüdi. Kui kõik oleks korras kodus ja oma mehega, siis ju ei unistaks muust.

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt 17.08 11:50; 17.08 14:20; 17.08 16:02;
To report this post you need to login first.
Postitas:

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]
Ei lähe see kahjuks üle. Ma olen juba 17 aastat pidevalt mõelnud ja unistanud, et mis oleks olnud……..[/tsitaat]

jah, kui pidevalt mõelda ja unistada, siis muidugi ei lähe üle.

[tsitaat] Olen üritanud ka mitmeid kordi juba, et ma ei mõtle talle……….aga ma ei suuda…..lihtsalt ei suuda.[/tsitaat]

tegelikult inimene saab oma mõtteid kontrollida. see on sinu valik, millele mõelda.

iseasi kui \”lihtsalt ei suuda\” sellepärast, et vanast armsamast unistada on nii vastupandamatult meeldiv. siis on juba sõltuvusega tegu. sõltuvuse all ei kannata mitte ainult sõltlane ise vaid kogu pere. kättesaamatust unistamine on üks reaalsuse eest põgenemise vorm – nii ei ela sa päriselt ei ühega ega teisega. kui see nii kaua kestab (17 aastat!), siis on see tõesti elu raiskamine – ja mitte ainult enda elu.

miks reaalsus tundub sulle nii hirmus, et selle eest unistusse põgeneda on vaja, see on juba palju laiem ja sügavam teema, millele foorumist ilmselt vastust ei leia.

kuidas sulle endale tunduks, kui sinu elukaaslane aastate viisi pidevalt ühest teisest naisest unistaks? kas sa õnnitleksid teda kauni tunde puhul või avaldaksid kaastunnet, et ta kõik selle aja sinuga leppima on pidanud? või leiaksid, et unistagu pealegi niikaua kui ta oma tundeid sulle kurtma ei tule? sealtpoolt vaadates ei paista mulle ühtki varianti, mis poleks nõme.

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

[small]y0y0y kirjutas:[/small]
[tsitaat]ära torgi, läheb üle.

kaugel olevale mehele kuud kuklasse mõelda on palju lihtsam kui oma mehega normaalselt koos elada. mehed võivad ikka juba spordi pärast skoorida püüda ja ka sõbrad kaasatakse teinekord sellesse üritusse. mida rohkem naine sellisesse suhtesse astudes kaotab, seda rohkem mehe ego tõuseb – \”see eit jättis oma kahe lapse isa, et minuga magada…\”

naine ja laste ema peab ise käituma nii, et oma ja laste elu keeruliseks ei ela. eks sa hõlju natuke unistustes kui muid elu kaifimise viise ei tea, aga kui neid unistusi ellu viima hakkad, siis nutad ise koos lastega, mitte keegi teine.[/tsitaat]
Nii õigesti ja hästi öeldud.

Ma ei saa üldse aru, miks peaks tühiseid seiku suuremateks mõtlema, kui nad tegelikult on. Minu arvates on see normaalne, et jõnks käib läbi, kui oma kunagist armastust kohtad. Lisab elule värvi. See ei tähenda, et peaks nüüd kohe midagi TEGEMA hakkama või ei tea mida ette kujutama.

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Näitan 19 postitust - vahemik 1 kuni 19 (kokku 19 )


Esileht Pereelu ja suhted Vana arm ei roosteta

See teema on suletud ja siia ei saa postitada uusi vastuseid.