Esileht Kodunurk Vana emotsionaalne, kuid väheväärtuslik mööbel ja muud esemed

Näitan 28 postitust - vahemik 1 kuni 28 (kokku 28 )

Teema: Vana emotsionaalne, kuid väheväärtuslik mööbel ja muud esemed

Postitas:
Kägu

Soovitage, mida teha koju sattunud vanade mööbliesemetega, mis on osutunud ebapraktiliseks ja ebavajalikuks, aga ära anda või visata ei raatsi. Mul on üks kapp, mille asemel oleks vaja suuremat ja mahukamat, aga see on seotud ühe armsa perekonnasündmusega ja on umbes 60 aasta vanune. Päris antiik see pole, nõukaaegne toode, ostjat sellele ei leiaks, kuskil hoiustada ei ole. Ja taoliseid asju on veel. Samuti on mul üks tohutu suur lõunaserviis, mis mitmesse kasti pakitud, ise seda ilmselt kunagi ei kasuta, vanust on sel 50 aasta kanti, aga mingit väärtust sel vaevalt on, ei ole Langebraun, vaid tavaline Riia toodang. Jälle perekonnas pikalt olnud, aga praeguseks hetkeks täiesti ebapraktiline serviis, mida ma iialgi kastist välja ei võta. Kellel on selliseid esemeid koju tekkinud, mida te nendega ette olete võtnud?

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 5 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

serviisid on keldris

Please wait...
Postitas:
Kägu

Minu vanavanematest jäänud nõukaaegse serviisi ja söögiriistade komplekti üle oli üks muuseum väga rõõmus.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Omg, issand jumal! Mine vii uuskasutusse või sõbralt sõbrale. Seal nad äritsevad selle nõukaaegse träniga. Kui aga tahad vanu aegu vahel meenutada siis soovitan soojustatud garaaz osta ja oma nodi seal hoiustada. Nii mõnis võib olla vahest sealt läbi jalutada ja kummutit silitada, diivanil istuda ja serviise korra läbi lapata ja rätikuga tolmust puhastada. Kõik nendega seonduv meenub ja jookseb silmade eest läbi nagu filmilindil. Meenub lapsepõlv ja ema hellad käed.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Õnneks ei vaeva mind nostalgia ja mina annan kasutamata asjad ära või viskan minema. Asjad katsun siis ära anda, kui keegi neist veel rõõmu tunda võiks, mitte siis, kui kellelgi neid enam vaja pole. Ei mõista inimesi, kes suhtuvad asjadesse nii, et endal vaja pole, aga teistele ka anda ei raatsi.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Annan ka asju ära ilma igasuguse haledusnoodita, aga praegusel juhul on tegemist peres kaua olnud esemetega, millega väga palju mälestusi seotud. Kui ma kõik sellised asjad ära annan, siis oma lastele pole mul ju midagi taolist (vanavanaema pulmaserviis või muud taolist) edasi pärandada. Kas peaks – ei tea, võibolla ei peagi, siin ongi mõttekoht ja tahtsin teiste arvamusi kuulda. Arvamusi, mitte etteheiteid, nendega pole mul midagi pihta hakata!

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 5 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Minul õnnestus üks 60ndatest pärit ida-saksa kohviserviis ebays 300 euroga maha müüa. FB nõukanostalgikute grupis pakuti 10 eurot. Poleks ma guugeldanud, oleksingi ehk selle hinnaga ära andnud. Eestis on kokkuostjaid, kes pakuvad sente ja siis müüvad vintagepoodides mitmekümne või-saja kordse hinnaga. Samas on sakslasi, rootslasi ja soomlasi, kes mingil põhjusel nõukaaegset träna fännavad.
Kui müüa ei viitsi, siis võib jah uuskasutuskeskusesse viia. Kui ikka kuskil hoiustada pole, siis pole parata- tuleb eest ära saada.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Mina olen kahetsenud, et suures rahahädas müüsin vanaema laua. nüüd 5a hiljem mõtlen, et oleks võinud parem oma moodsama mööbli ära müüa. minul ka vähe ruumi, kuid katsu ikka säilitada, äkki lapsed tulevikus tahaksid. osa mööblit saab ise moodsamaks peitsida vms..
olen nüüd neid nõukaaegseid lampe uuesti ostnud lihtsalt nostalgiast, et midagi vana oleks korteris.üldiselt siinsed vanavara kauplejad teevad jah näo et oh neid esemeid küll ja pakuvad vähe. lihtsalt nad soovivad ise need kallimalt maha müüa.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Mu 30 aastat tagasi pulmadeks saadud serviisid panin ka kastidesse ja voodi alla. 2 komplekti 12 inimesele, vägagi uhked. Mul polnud omaarust nendega midagi teha, uued ja moodsad nõud tulid peale, muudkui ostsin juurde, nii nad seal seisma jäid. Ise kolisime ära, korter jäi ühele lapsele, voodigi osteti uus, aga nõud muudkui seisid ikka seal all. Ja nüüd avastas mu laps, kui lahedad need on! Supitirinad, kastmekannud, ilusad taldrikud mitmes mõõdus – võttis kasutusele.
Mina oma kodus kasutan oma emakodust pärit ca 50-aastaseid nõusid samuti – meeldiv on nende pealt süüa. Mu lapselaps sööb taldrikult, millelt mina sõin 50 aastat tagasi ja talle meeldib sama pilt selle põhjas, mis mullegi 4-aastasena.
Aga ema ja vanaema kodust pärit vana mööbliga tegin küll kiire lõppmängu – osa põletasin, osa andsin ära. Kui ei mahu, siis ei mahu. Eks ikka peab valiku tegema oma elu ja mälestuste vahel, kui ruumi pole kõige jaoks.
Mul õnneks oli võimalik osa isa tehtud riiulitest alles jätta, need sobisid meile hästi.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Mina oma kodus kasutan oma emakodust pärit ca 50-aastaseid nõusid samuti – meeldiv on nende pealt süüa. Mu lapselaps sööb taldrikult, millelt mina sõin 50 aastat tagasi ja talle meeldib sama pilt selle põhjas, mis mullegi 4-aastasena.

Huvitav, et mul on jälle vastupidi – niimoodi korraks kusagil näha lapsepõlve mustri või pildiga taldrikut, et meenuks, näe, mul oli ka kunagi samasugune, on OK, aga igapäevases kasutuses hakkab see mineviku energia, mis nendes asjades sees on, mind justkui tagasi kiskuma ja häirima. Sama asi on mul ka ammu soetatud riietega kapis. Need võivad olla ilusad ja terved, aga neis on mingi ajastu vaim, mis ei lase mind neid kandes olevikuhetkes olla. Nii et inimesed on väga erinevad, teemaalgataja, ja tegutse rahulikult oma sisetunde järgi. Kui neil asjadel on sinu jaoks emotsionaalne väärtus, siis hoia neid oma lähedal ja kasuta, kui see on aga mingi abstraktne süütunne, mis ei luba sind eelmise põlvkonna asju ära anda, siis tegele oma psüühikaga ja püüa sellest tundest vabaneda, seejärel vabaned ka asjadest. Kindlasti ei ütle ma, et neid asju peaks ära viskama, vii nad uuskasutuskeskusse näiteks ja las neist tunnevad rõõmu need inimesed, kellele see sobib.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Vat nende vanade asjade hoidmisega on jama jah. Päris raske on neid säilitada ja lihtsalt ära visata või päris võõrale ära anda ka nagu ei raatsi. Mingit aegade sidet püüaks pigem omade vahel jagada.
Paar nädalat tagasi tundsin täielikku heldimust, kui ca` 30aastase vahega jälle ise lõnga värvisin ja vanavanaisa poolt vanaemale tehtud kerilauad üles kruvisin. Aastaid vaatasin koristamise ajal, et no mida, neid kerilaudu ei ole ju enam kunagi tarvis, vedelévad lihtsalt jalus. Aga prügikasti saata ka ei raatsinud.
Ja nüüd siis on 6 põlvkonda tagasi oma tütrele tööriista teinud esiisa osaline tänase noore neiu pidusukkade valmimises.
Issand, kui hea, et ma neid tüütult jalus tolknevaid kerilaudasid säilitasin.
Väikeseks kokkupandav muidugi ka. Haspeldaja saatus oli suurte mõõtmete tõttu kurvem.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Väheväärtuslik muutub kunagi tõenäoliselt väärtuslikuks. Mina armastan vanu asju, teismelisena päästsin keldrist eestiaegse (või veel vanema kummuti), värvisin üle ja siiani mul kasutusel. Kahetsen, et samast perioodist raamaturiiul kunagi kütteks läks. Hilisemas elus on minuni jõudnud veel vanavanemte või mehe vanavanemate mööblit, tekstiile, nõusid. Osasid kasutan, mõni ootab restaureerimist, mõned seisavad miisama kapis. Mõnikord küll mõtlen, et kui mind kunagi pole, kas mu lapsed ka nendest asjadest hoolivad.
Teemaalgataja asemel ma leiaks küll esemetele, mis emotsionaalselt olulised kasutust, kapi või ju näiteks üle värvida,leida talle mingeid muid funktsioone kui algul olid. Serviisi üleliigsus on minu jaoks natuke mõistetamatu, saab ju aeg-ajalt kasutada, kui mitte kogu serviisi, siis taldrikuid, tasse, vaagnaid vast ikka. Kui see serviis mulle üldse ei meeldiks (siis poleks ta mulle ilmselt ka emotsionaalselt oluline), siis annaks tõesti kuhugi sõbralt-sõbrale poodi.

Please wait...
Postitas:
Kägu

“Emotsionaalne mööbel” on päris huvitav väljend.
Ma päriselt vist ei tahaks tugitooli, mis halearmsa filmi vaatamise juurde pisaraid hakkaks valama või õudukat nähes kõigi nelja jalaga klõbistades plehku paneks…
Palun mulle üks emotsioonivaba mööbel!

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

nõukaaegsete nõude puhul on ju nii, et mida rohkem aega möödub, seda väärtuslikumaks muutub. Kuna neid juurde ei toodeta.

Tänapäeva hiina rämps ei saa kunagi väärtuslikuks ja terve maailm on neid täis.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Tänapäeva hiina rämps ei saa kunagi väärtuslikuks ja terve maailm on neid täis.

Noo-noo, kussa mis! Esiteks ei toodeta Eestis kasutatavat mööblit sugugi nii väga Hiinas, pigem ehk lõunanaabrite juures, igatahes lähemal.
Teiseks, lubage naerda, 50 aasta pärast helitatakse praegust uut mööblit (mis selleks ajaks vee säilinud on) samasuguse andumusega, nagu praegu “vana head nõukaaegset”. See on see Kuldaja-ihalus.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Mina olen kahetsenud, et suures rahahädas müüsin vanaema laua. nüüd 5a hiljem mõtlen, et oleks võinud parem oma moodsama mööbli ära müüa. minul ka vähe ruumi, kuid katsu ikka säilitada, äkki lapsed tulevikus tahaksid. osa mööblit saab ise moodsamaks peitsida vms..

olen nüüd neid nõukaaegseid lampe uuesti ostnud lihtsalt nostalgiast, et midagi vana oleks korteris.üldiselt siinsed vanavara kauplejad teevad jah näo et oh neid esemeid küll ja pakuvad vähe. lihtsalt nad soovivad ise need kallimalt maha müüa.

kas nad tõesti peaksid siis ostma esemeid kokku täishinnaga? Kuidas siis ettevõtluses see raha liiguks? vanavarakauplejad rendivad ruume, maksavad makse (kui on ausad inimesed), miks nad peaksid heategevusega tegelema, iga pere tahab süüa ja maksud maksmist.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Küsisin lähisugulastelt, kes soovib. Ja jagasime omavahel. Serviiside kohta siis. Kapid jm on kuuri all ja ootavad korda tegemist. Kui lapsed kodust välja kolivad on plaan toad vana mööbliga sisustada.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Mina olen kahetsenud, et suures rahahädas müüsin vanaema laua. nüüd 5a hiljem mõtlen, et oleks võinud parem oma moodsama mööbli ära müüa. minul ka vähe ruumi, kuid katsu ikka säilitada, äkki lapsed tulevikus tahaksid. osa mööblit saab ise moodsamaks peitsida vms..

olen nüüd neid nõukaaegseid lampe uuesti ostnud lihtsalt nostalgiast, et midagi vana oleks korteris.üldiselt siinsed vanavara kauplejad teevad jah näo et oh neid esemeid küll ja pakuvad vähe. lihtsalt nad soovivad ise need kallimalt maha müüa.

kas nad tõesti peaksid siis ostma esemeid kokku täishinnaga? Kuidas siis ettevõtluses see raha liiguks? vanavarakauplejad rendivad ruume, maksavad makse (kui on ausad inimesed), miks nad peaksid heategevusega tegelema, iga pere tahab süüa ja maksud maksmist.

Mõtlesin selliseid kauplejaid, kes tulevad koju vaatama asju ja alati kinnitavad, et vot neid asju liigub palju ja hind sellepärast väike. Tasub kindlasti ennem internetiavarustest uurida hindu ja ise osta/või muul lehel oksjoniga müüa.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Olen teemaalgataja. Minul ükski sugulane ei soovi, ma olen ainus, kes veel midagi säilitab, teised on mööbli ammu jaanilõkkesse viinud ja nõud prügisse loopinud. Minu asjade puhul pole vähemalt järgmise 20 aasta jooksul lootust, et need hinda läheks, sellistele asjadele pole huvilisi. See kapp ei ole küll mingi nõukaaegne kolemööbel, vaid päris lahe viltustel jalgadel retro, aga ei tea küll kedagi, kes seda sooviks. Nõusid on mul endal väga, kohe väga palju ja kodus on mul modernne stiil, mingeid tüüpilisi sovjetiaegseid taldrikuid ma lauale ei pane, eelistan moodsaid nõusid. Ka vaagnad ja alused, koogitaldrikud jne on mul kõik omale meeldivas stiilis soetatud ja nõukaaegsetega ei lähe need kokku. Ainus kasutamiskoht oleks mingi stiilipidu, aga kui ma siiani pole ühtegi sellist korraldanud, ei ole suurt mõtet ka jäädagi neid kaste ühest panipaigast teise tõstma lootuses, et ehk kunagi…Keldrit ega kuuri mul ei ole. Lapsed on alles väikesed, et nendele need asjad kunagi anda (kui nad peaksid üldse soovima), peaksin ootama veel 15+ aastat.

Ebay mõte tundub hea, aga raske serviis ja mööbel – kuidas seda välismaale saata? See tähendab, saata ju hea tahtmise korral saab, aga läheb ülikalliks ja serviisi (täiskomplektne lõunaserviis tirina jmt 12le inimesele) puhul on ka ohtlik.

Keeruline. Asjad tõesti kipuvad inimesed vangi võtma, ma varem ei uskunud seda, aga nii hakkab aina enam tunduma.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 5 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Teate ma olen suisa jahmunud, kui palju näiteks norrakate kodus on retro stuffi. See on täiesti tavaline, et elatakse kappide, siseviimistlusega, mis on säilinud täpselt sellisena nagu 60ndatel. Väga paljud rendivad välja oma suvilaid, aiamajakesi, teist korrust jne kus pole mitukümmend aastat midagi välja vahetatud peale mõne tehnika vidina.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Aga milline see mööbel siis on?

Mina näiteks olengi eelistanud sisustuses vana funki ehk lainega kappe jms.

Please wait...
Postitas:
Kägu

mina säilitaks nõukaaegsest ilusat 50. ja 60.ndate mööblit – on alati meeldinud see sale nö kitsejalgadel vorm, hele, kerge, praktiline ja sobib paljudesse kohtadesse.
Seitsmekümnendate (kust ise pärit) lakitud sektsioonid lähevad minust küll lõkkesse.

Please wait...
Postitas:
Kägu

mina säilitaks nõukaaegsest ilusat 50. ja 60.ndate mööblit – on alati meeldinud see sale nö kitsejalgadel vorm, hele, kerge, praktiline ja sobib paljudesse kohtadesse.

Seitsmekümnendate (kust ise pärit) lakitud sektsioonid lähevad minust küll lõkkesse.

Kitsejalad tulid vist ikka 60-datel, alati on tundunud, et need lähevad ju nii kergesti ümber, kuidagi ebausaldusväärsed. Mulle väga meeldib just see raskepärasem ja tume. 30. ja 40.ndatest. Üht-teist olen isegi ostnud. Elamisest ei saa mööblipoodi moodustada.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Aga milline see mööbel siis on?

Mina näiteks olengi eelistanud sisustuses vana funki ehk lainega kappe jms.

Funk ega eestiaegne ei ole, on 50ndate lõpust pärit hele ja justnimelt see kitsejalgadega kapp. Ostas neid mitte keegi ei soovi.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 5 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

mina säilitaks nõukaaegsest ilusat 50. ja 60.ndate mööblit – on alati meeldinud see sale nö kitsejalgadel vorm, hele, kerge, praktiline ja sobib paljudesse kohtadesse.

Seitsmekümnendate (kust ise pärit) lakitud sektsioonid lähevad minust küll lõkkesse.

Lakitud sektsiooni ei hoiaks isegi, sellel pole tõesti mingit väärtust. (Lõkkesse muidugi ei tohi seda viia, sealt erituvad mürgised gaasid.) On hele kitsejalgne kapp, mis kahjuks on väikseks jäänud, sinna tuppa sobiks paremini suur maast laeni ustega garderoob, aga kappi pole mul kuhugi eest ära panna. Samast sarjast peeglikapi suutsin hoiule viia, aga suurt kappi ei taha keegi.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 5 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Aga milline see mööbel siis on?

Mina näiteks olengi eelistanud sisustuses vana funki ehk lainega kappe jms.

Funk ega eestiaegne ei ole, on 50ndate lõpust pärit hele ja justnimelt see kitsejalgadega kapp. Ostas neid mitte keegi ei soovi.

Ostas ei soovi üldse keegi midagi. Ka nt tänapäevast Softrendi 180cm voodit 600 euriga 😀

Please wait...
Postitas:
Kägu

Aga milline see mööbel siis on?

Mina näiteks olengi eelistanud sisustuses vana funki ehk lainega kappe jms.

Funk ega eestiaegne ei ole, on 50ndate lõpust pärit hele ja justnimelt see kitsejalgadega kapp. Ostas neid mitte keegi ei soovi.

Ostas ei saa nii kärsitu olla. Tegu ei ole siiski väga väärtusliku ja nõutud asjaga. Pikalt võib minna nii, et mitte kedagi ei huvita ja siis plaks tuleb kusagilt huviline kellele just sinu kaup meeldib, hind sobib ja ostab.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Kui vana mööblit kuidagi ei anna olemasolevasse elamisse paigutada- siis tee endale mälestuseks foto ning edasi 10 sendiga osta.ee-sse müüki (äravedamisega müük).
Ma aru saanud, et elamisest kolikambrit ka teha ei saa.
Osad mööbliesemed olen ikkagi kasvõi väheke ringi tehes suutnud elamisse otstarbekalt paigutada.

Please wait...
Näitan 28 postitust - vahemik 1 kuni 28 (kokku 28 )


Esileht Kodunurk Vana emotsionaalne, kuid väheväärtuslik mööbel ja muud esemed