Teema: Vana maja ei olegi ehitusregistris.

Ilmselt on digitaliseerimisega midagi kaduma läinud. Kõige lihtsam viis maja registrisse saamiseks on ehr.ee otsida andmete esitamise teatis. Ehk siis laed selle teatise alla ning täidad lüngad. Samuti on vaja maja ja üle 20m2 abihooned üle mõõta ja esitada mõõdistusprojekt. Uuri kohalikust omavalitsusest, et kas neid andmeid võib esitada paberil või tuleb ehr.ee-sse digitaalselt üles laadida.

Registris mitte olevad ehitised kipuvad ikka omanike endi lohakus olema.
Ka vanasti olid sellised asjad nagu projekt, ehitusluba ja kasutusluba olemas.
Kui hoonele valmis ehitamise järel kasutusluba korda ei aetud, siis ongi see hoone registrist puudu. Kas see liigutus on tegemata jäetud omaniku või mõne ametniku poolt, saab KOV-ist teada.
Meedias räägiti pikka aega sellest, et ajage oma paberid korda enne teatud tähtaega, sealt edasi hakatakse neid registrisse mitte kantud hoonete omanikke trahvima või muutub registrisse kandmine kulukamaks.
Ilma EHR kandeta pole maja “olemas”, seega müümine, pärandamine jms on teostamatu.

#3192130:

hakkasin oma korterit müüma, ostja laenu ei saanud, sest meie vana vana maja oli registris 2-korruseline, aga tegelikult on ta kogu aeg olnud 3-korruseline, tavaline tüüpmaja nagu kõik sealkandis olevad naabermajad

see, mitmekorruselisena maja registrites on, sõltub sellest, mis aastal see ehitatud on.
nt nõukogude ajal ei loetud elupinnaks neid ruume ja seda osa põrandaks, mille kohal lagi kaldu oli.
mul on selline 2.korrusel suuremas osas kaldu seintega maja (vastuvõtmisakt aastast 1958) ja mind absoluutselt ei koti, et mingid tobedad ametnikud tänapäeval neid ruutmeetreid teistmoodi arvutavad.
minu maja on ehitatud enne 1995a juulit, järelikult tal ei pea olema kasutusluba, piisab kinnitatud projektist, vastuvõtuaktist ja sellest et ta on kõigis registrites.
see, et maja on ehitatud täpselt projekti järgi ( kelder, 1.korrus, 2.korrus, pööning) ajal, kui kaldu seintega või alla 1,80m korrust (keldrikorrus) eluruumiks ei loetud, ei tähenda seda, et ma peaksin nüüd, 70a hiljem oma kuluga mingeid mõõtmisi tellima- mul pole sellist rahagi.
ei hakka mingit laenu selleks ka võtma, 10a pärast on nagunii jälle juba uued normid.

#3192624:

#3192130:

hakkasin oma korterit müüma, ostja laenu ei saanud, sest meie vana vana maja oli registris 2-korruseline, aga tegelikult on ta kogu aeg olnud 3-korruseline, tavaline tüüpmaja nagu kõik sealkandis olevad naabermajad

see, mitmekorruselisena maja registrites on, sõltub sellest, mis aastal see ehitatud on.

nt nõukogude ajal ei loetud elupinnaks neid ruume ja seda osa põrandaks, mille kohal lagi kaldu oli.

mul on selline 2.korrusel suuremas osas kaldu seintega maja (vastuvõtmisakt aastast 1958) ja mind absoluutselt ei koti, et mingid tobedad ametnikud tänapäeval neid ruutmeetreid teistmoodi arvutavad.

minu maja on ehitatud enne 1995a juulit, järelikult tal ei pea olema kasutusluba, piisab kinnitatud projektist, vastuvõtuaktist ja sellest et ta on kõigis registrites.

see, et maja on ehitatud täpselt projekti järgi ( kelder, 1.korrus, 2.korrus, pööning) ajal, kui kaldu seintega või alla 1,80m korrust (keldrikorrus) eluruumiks ei loetud, ei tähenda seda, et ma peaksin nüüd, 70a hiljem oma kuluga mingeid mõõtmisi tellima- mul pole sellist rahagi.

ei hakka mingit laenu selleks ka võtma, 10a pärast on nagunii jälle juba uued normid.

ja, olen linnaametnikega vaielnud sel teemal ja tahtnud mõistlikke vastuseid iga vastuvõetud seaduse kohta, mida nende arvates tuleb tagasiulatuvalt täita, ei ole saanud mõistlikke vastuseid, kuigi ka neil on kohustus see ja see punkt lahti seletada, lisaks sõidab sisse ka muinsuskaitse oma seadustega, mida ka muudetakse, see on selline tohuvabohu olukord

#3194854:

#3192130:

hakkasin oma korterit müüma, ostja laenu ei saanud, sest meie vana vana maja oli registris 2-korruseline, aga tegelikult on ta kogu aeg olnud 3-korruseline, tavaline tüüpmaja nagu kõik sealkandis olevad naabermajad

Kui müüa tahad ja soovid, et ostja pangalaenu saaks, siis pead oma elamise tänapäevaste nõuete kohaselt registrisse kandma. Kui ostja ilma panga abita maksab, siis pole vahet.

ja ma tean seda ja tegin selle kadalipu läbi nii, et sain oma korteri müüdud, ostja sai laenu, aga see, kuidas olukord lahenes, oli meeletu stressirohke ja tõsine läbirääkimine pangaga, mis õnnestus