Teema: Vanad perepildid koduseintel

#4104686:

#4104673:

#4104661:

#4104369:

mul on oma isa pilt seinal, sest 1) ma armastasin teda, 2) ta oli hea isa st väärib eksponeerimist. rohkem pilte inimestest seintel ei ole.

minu laps suri 6 kuud tagasi ja tema pilte ei ole seintel, sest valu on nii kohutav, et ma pole jõudnud isegi mitte tema piltide vaatamiseni, rääkimata piltide seinale panemisest. oma tulevikku näen siiski sellisena, et lapse pildid saavad olema paljudes kohtades kodus.

No teema pole ilmselgelt oma vanematest, vaid kaugetest esivanematest. Loomulikult on ok, kui ema-isa või ka vanavanemate pildid on kodus – need on inimesed, ked reeglina ollakse näinud ja kellega on isiklikud mälestused. Ma pean silmas neid halle pilte vanadest aegadest, kus on kujutatud kangetes poosides inimesed paari sajandi tagant. See on nagu moeasi selliseid iidamast-aadamast pilte eksponeerida, mõnel ripuvad seintel isegi võõraste inimeste vanad fotod, mis on majaga kaasa tulnud. See mõjub kõhedusttekitavalt.

Paar sajandit tagasi polnud fotograafiat…kui on 100 a fotod, on tegemist juba puht haruldustega.

Meie pere fotokarbis on kõige vanem foto aastast 1882, aastaarvgi on kenasti taga. Aga olgu, võib-olla ei ole jah kõige see “paari sajandi tagune” kõige õigemini väljendatud, suurem osa neist esivanemate piltidest, mida teemat algatades silmas pidasin, on siiski tõepoolest 20. sajandi algusaastatest, 1910-1930ndatest aastatest.

Ja mul on foto vanaemast aastast 1920. Vanaema, kes ehk ei ole iidne esivanem ja keda ma ikka täitsa tean ja mäletan.

Feng shui järgi samuti pole hea mõte vanu pilte nii eksponeerida oma kodus.

#4104673:

Paar sajandit tagasi polnud fotograafiat…kui on 100 a fotod, on tegemist juba puht haruldustega.

Ole nüüd ikka, fotod 1920ndatest pole Eestiski mingid haruldused. Sel ajal tegutsesid väiksemateski linnades juba fotosalongid, kõik leerilapsed käisid pilte tegemas. Matuse-, pulmade-, kooli-, pere- jms piltidest rääkimata. Tehti juba regulaarselt isegi kinokroonikat ja mõned mängufilmidki.

Mida see üldse tähendab, “surnud inimese foto”? Esimese hooga kerkib silme ette matusepilt inimesest kirstus. Sihukest tõesti kodu seinale ei paneks.

Aga kui see inimene (ehkki hetkeseisuga lahkunud) kannab endas ruumis viibijate jaoks midagi olulist, siis ei näe tema eksponeerimises küll midagi halba. Esimese hooga meenuvad kooli kirjandusklassis ridamisi kirjanike portreed. Needki olid kõik surnud!

Oma koju paneksin nende nüüdseks lahkunud inimeste fotod, kes meile midagi tähendasid. Samuti on meie kodus nähtaval kohal lahkunud lemmikloomade fotosid.

Vanad pruunid ja kenasti sakiliste äärtega möödunud sajandi alguse fotod on paljude jaoks pigem sisustuselement, annavad toale, eriti vanale talumajale, mõnusalt arhailise hõngu. Olen näinud müügil isegi tapeeti, mis kaetud vanade pruunide fotodega.

#4104707:

Feng shui järgi samuti pole hea mõte vanu pilte nii eksponeerida oma kodus.

Mis eestlastel feng suiga pistmist? Ära impordi võõra kultuuri, religiooni, kommete elemente.

#4104692:

Kunagi lugesin mingi vene saidi pealt artiklit asjadest, mida ei peaks kodus hoidma ja mäletan, et seal tauniti surnud inimeste fotosid kodus nähtaval kohal. Ei mäleta enam, mis see endaga kaasa võis tuua, kuna mul endal neid seinte peal polnud, aga kui ebausklikud olete, siis surnute fotosid seintel või riiulil ei ole hea eksponeerida.

Tule taevas appi, vene saidilt. Kõige rohkem jändavad selle ebausuga need, kes praalivad, et nad on ateistid. Mingite teles nähtud vene libanõidate lollusi usuvad nad aga jäägitult.

Pigem ei meeldi elavate pildid seintel, töölaudadel jne. Kuna seal pildil on nad nö hetke kinni jäänud ja ei vanane erinevalt tegelikkusest, siis mind hakkab see erinevus häirima. Kui ma mõtlen pereliikmele, siis ma näen kujutluspildis teda selline nagu täna ja praegu. A kui samal ajal pilti vaatan ja seal on ta a la 15 aastat noorem, siis ta oleks justkui keegi teine inimene seal.

#4104937:

Pigem ei meeldi elavate pildid seintel, töölaudadel jne. Kuna seal pildil on nad nö hetke kinni jäänud ja ei vanane erinevalt tegelikkusest, siis mind hakkab see erinevus häirima. Kui ma mõtlen pereliikmele, siis ma näen kujutluspildis teda selline nagu täna ja praegu. A kui samal ajal pilti vaatan ja seal on ta a la 15 aastat noorem, siis ta oleks justkui keegi teine inimene seal.

Nad on surnud, ei vanane, see noor-vana mängib elavate peal.

#4104940:

#4104914:

#4104707:

Feng shui järgi samuti pole hea mõte vanu pilte nii eksponeerida oma kodus.

Mis eestlastel feng suiga pistmist? Ära impordi võõra kultuuri, religiooni, kommete elemente.

Just. Meie oma esivanemate kombed, pildid ja keel on “ajast ja arust”. Selle asemel järgigem oma kodudes venelaste ja hiinlaste juhiseid ning kasutagem oma keelt rääkides inglaste väljendeid?

esivanemate kombed my ass.
usa filmidest tulnud see vanade piltide riputamine.

#4104982:

#4104940:

#4104914:

#4104707:

Feng shui järgi samuti pole hea mõte vanu pilte nii eksponeerida oma kodus.

Mis eestlastel feng suiga pistmist? Ära impordi võõra kultuuri, religiooni, kommete elemente.

Just. Meie oma esivanemate kombed, pildid ja keel on “ajast ja arust”. Selle asemel järgigem oma kodudes venelaste ja hiinlaste juhiseid ning kasutagem oma keelt rääkides inglaste väljendeid?

esivanemate kombed my ass.

usa filmidest tulnud see vanade piltide riputamine.

Sinu tagumik, muidugi 🙂

#4105036:

#4104489:

Kuna minu esivanemad ja päritolu on minu jaoks oluline siis ei pea küll veidraks surnud esivanemate piltide eksponeerimist kodus. Oma päritolu võiks ju teada.

Oma päritolu võiks teada muidugi ja loomulikult ma teangi, aga miks seda teiste jaoks eksponeerida on vaja?

Oma kodus? Sa trollid, jah?

#4105036:

#4104489:

Kuna minu esivanemad ja päritolu on minu jaoks oluline siis ei pea küll veidraks surnud esivanemate piltide eksponeerimist kodus. Oma päritolu võiks ju teada.

Oma päritolu võiks teada muidugi ja loomulikult ma teangi, aga miks seda teiste jaoks eksponeerida on vaja?

Miks sa kodu seintel teiste jaoks eksponeerid? Mina kaunistan koduseinad ikkaise enese jaoks. Mulle meeldib oma fotode ja maalide ja reisilt saadud veidrate meenete keskel elada, see on pidev meeldetuletus, kui põnev on Elu.

#4105003:

Puhas moevärk – üritatakse end sisuka ja intelligentse inimesena näidata.

Äkki nad ongi vähe sisukamad kui sina, selline mõte isegi ei tule sulle pähe?

https://ajapaik.ee/?photo=824286&order1=time&order2=added&page=1&q=%22hans+soosaar%22

Sisustusajakirja intervjuu juurest võetud foto tüüpilise ameerika filmide fännist Eesti kuulsuse (küllap staarkojamees, kes püüab end sisuka ja intelligentsena näidata) kodust. Puhas moevärk Hans Soosaarelt, 1920ndad.

/tervitused eileöistele kella üheteistkümnestele kägudele/

Tegelikult on ikka lausa kummastav, et inimene pole mitte ainult uhkusega juhm vaid arvab, et on uhke seda juhmust ka eksponeerida ja eeskujuks tuua. (Kui ikka ainus lugemisvara on seltskonnakroonika ja muid trükiseid kunagi kätte ei võta ning ainus filmikogemus ameerika filmid, siis muidugi ka ei näe vanu päevapilte mujal.)

Tegelikult on komme esivanemate portreesid seinal hoida väga vana. Kuid algselt said endale sellist uhkuseasja nagu seinal rippuv portreedegalerii, endale lubada ainult kõrgematest seisustest inimesed,  kellele oli jõukohane kunstniku palkamine.

Kui fotograafia massidesse läks, muutus portree palju lihtsamini kättesaadavaks. Ka lihtsamad inimesed hakkasid “sakste” eeskujul portreepilte seintele panema. Nagu 11.32 käo viidatud fotol ripuvad need kojamehekorteris.

Feng shui asju olen silmaringi mõttes lugenud. Mõned asjad on mulle sealt loogilised tundunud, näit. et magamistoas pole soovitav elektroonikat (telekas) või tööasju vedelemas hoida, sest magamistuba peks mõtted info(müra)lt ja tööasjadelt võimalikult eemale viima.

Siis on meelde jäänud see, et  nii nagu elu peab minema kogu aega edasi – eluenergia ei tohi seisuda –  nii pidavat seintel olevad enda või laste pildid kajastama enam-vähem praegust seisu. Et näit. siis paned uusi pilte juurde või vahetad mõnda aega tagasi pildistatud pilte uuemate vastu välja. See, et tegelikult juba suurest lapsest on seinal näit. ainult beebipilt, ei sobivat.

Tegelikult meie perel pole seintel mitte ühtegi inimeste pilti. Paar maastikumaali ja seinakalendrid ainult.

Emal jällegi elutuba kubiseb nii elavate kui ka kadunud inimeste piltidest. Neid on kirjutuslaual, seintel, klaasustega kapi klaaside taga… Kuidagi veidraks ma nende inimeste piltide nägemist, kes preguseks enam ei ela, ma pole pidada osanud. Piltide peal jäädvustatud on nad ju ikkagi elusana.

On ka tõesti surnud, st. kirstu pandud surnu ja matuseseltskond ümber. Sahtlis. Need on tõelised surnud inimeste pildid. Vanasti oli kombeks, et matuseid pildistati ja matuselised said matusepilte endale mälestuseks, et pärast hea vaadata, et näe, mullu oktoobris ma käisin Hilda matustel. Praegused surnute kartjad, kellel isegi elavast inimesest tehtud pilte vaadata on kõhe, muidugi pistaks karjuma selliste piltide peale. Mina neid pilte ei karda, ära visata ka  ei kavatse.