Aga selleks ongi sport. Kui oled 20, võid olla ülekaaluline, lodev, mitteliikuv- kõik on ok ja midagi ei valuta.
Hiljemalt 40 a tuleb ennast regulaarselt ja mitmekülgselt liigutama hakata- jõutrenn, et säilitada lihasmass, jooga ja pilates, et olla painduv, jooksmine, et kaloreid kulutada ja võhma säilitada, ujumine liigeste jaoks.
Ma olin täiesti ebasportlik kuni 40nda eluaastani, isegi peatusesse jõudva trammi peale ei viitsinud joosta, suurema osa päevast istusin ja lamasin. Vaatasin oma 40+ töökaaslasi, kes maha kukkunud paberilehte ei saanud kummardudes üles võtta või keda 3ndale korrusele minek hingeldama ajas. Siis tuli hirm peale- ma ei tahtnud samasuguseks muutuda. Hakkasin treenima ja jõudsin paari aastaga elu parimasse vormi, isegi teismelisena ei jooksnud ega ujunud ma nii kiiresti ja pikalt kui 40ndates. Nüüd olen 50 a ja vorm on säilinud. Aga see on igapäevane töö.
Esileht › Ilu ja tervis › Vanadusest kõik kohad valusad
Teema: Vanadusest kõik kohad valusad
Kui arstil saanud selgeks, et liigesehädasid pole, siis soovitan võtta 3 ala, joosta ei taha siis kepikõnd v kiirkõnd, ujumine (konna, krooli, selili) ja seda ikka õigesti, mitte nii, et pea vee peal, et soeng märjaks ei saa, konnast saad muidu nii kaelakanguse ja krooli ei saa üldse ujuda, ja rattasõit ja siis venitad end peale ilusti. teed omale konkreetse graafiku, et suudaks selleks paremini püsida ja oleks rutiin. kui liigesed saavad rohkem liikuda, siis läheb see valu vast ikka vähemaks. Ma ise kogesin seda 38selt, sain lahti nii puusa kui põlve valust.
Tõelised vaevused algavad ikka siis kui östrogeeni tase langeb. Noor inimene (alla 55, mõnel tekib menopaus varem, eks sellevõrra varem tulevad ka valud) ei saa sellest üldse aru, kui oluline see östrogeen ja noorus on. Ehk et trenn on tore küll kui oled alla 55, aga kui üle, siis on paljud asjad juba pea võimatud teha, küll kannad, küll puusad, küll põlved võivad tunda anda, jooksmisest ei saa paljud unistadagi. Ja kui nüüd mõni siin kirjutab, et “mina küll, ise olen 60”, siis jah, on õnnelikke (või HAR saajaid, kuid sellel ju omad vähiriskid), ja need võivad olla vaid õnnelikud, teisi ei saa aga aidata, sest kuidas aitab seda, kel kogu keha justnimelt östrogeenipuudusest ja vanusest valutab, see, kui keegi kiitleb, et temal küll ei valuta?
Siis käisin ühe erakliiniku seljaarsti juures. Tema ütles, et teate, mis teil viga on: teil on need lihased nõrgad, mis asuvad alaseljas ja hoiavad selgroogu püsti. Ja häda on selles, et igasugune nö. tavaline liikumine (kõndimine, jooksmine) neid lihaseid ei tugevdagi – inimene võib ju liikuv olla, isegi sporti teha – aga näe. Ja kuna need lihased on nõrgad, siis teised lihased, mis nende lihaste nö. tegemata tööd ära püüavad teha, on kroonilise ülepinge all, valulikud ja kanged. Et igasugu lõõgastavate harjutuste tegemine neile teistele, ülepinges lihastele toob vaid hetkelise kergenduse, tegeliku lahenduse tooks ikkagi nendele õigetele, aga nõrkadele lihastele tugevdavate harjutuste tegemine. Näitas harjutused kätte ja andis juhised kaasa. Tegin neid harjutusi. Ja saingi valudest lahti. Nüüd olen 40+ ning ptüti-ptüi, pole mingid valusid. Nii et vähe sellest, et tuleb liikuv olla jne. – hullem veel, vahel tuleb probleemist lahtisaamiseks just neid õigeid liigutusi teha…
Kas oskad äkki juhendada, millised need harjutused olid?
Mul sama häda. Juba on ka öösiti valus magada ning külge keerata. Trenni teen 3 korda nädalas, 30 aastat vahelduva eduga jõusaali teinud, ülekaal mõni kg. Kuna koguaeg läheb hullemaks ning tegu võib haigusega olla, panin täna tasulisele reumatoloogile aja.
Esileht › Ilu ja tervis › Vanadusest kõik kohad valusad
