Mul oli selline vanaema. Minu meelest oleks kõige parem suunata kas vanaemalt küsima või lihtsalt öelda, et selliseid asju juhtub.
Mida mina kindlasti ei teeks – hakkaks ise rabelema mingeid suhteid tekitada või midagi kokku rääkima, et nt kuidas vanaema sügaval sisimas tegelikult jubedalt hoolib vms.
Iga vanavanemate paariga peaks suhteid hoidma eelkõige nende oma laps.
Teema: Vanaema peale solvunud
16.06.2018 10:56
To report this post you need to login first.
16.06.2018 20:07
Siit lugedes ma lausa tänan jumalat, et mul on tõsiselt tore ämm. Ma suhteln ämmaga nagu oma emaga. Ja emaga ma suhtlengi tema alkoholi probleemu pärast võimalikult vähe.
Seega on ka sinu lastel üks halb vanaema. On see tõesti põhjus jumalat tänada, et just sinu ema see halb on?
To report this post you need to login first.
16.06.2018 20:30
ise rabelema mingeid suhteid tekitada või midagi kokku rääkima, et nt kuidas vanaema sügaval sisimas tegelikult jubedalt hoolib vms.
Seda ei tasuks tõesti teha, sest kui elu näitab lapsele ükskord selgelt kätte, et vanaema ei hooligi, siis on kukkumine ikka väga ränk. Parem siis juba ausad jahedapoolsed suhtumised kui kokkuluuletatud armastus, eksole.
Ja ikkagi- miniast oleneb vähemalt 60% see, kuidas vanaema pojalastega suhtleb, suhelda üldse saab, mis tingimistel, mis kodukorraga jne.
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 14.06 08:42; 16.06 20:30;
To report this post you need to login first.
19.06.2018 19:01
Mina mõistan suurepäraselt sind teemaalgataja! Pikemalt sel teemal peatuma ei hakka! Olen arvamusel, et lastel on suuremaks saades õigus otsustada keda kutsuda tädiks/onuks või vanaemaks/vanaisaks! Lapsed tunnetavad vägagi hästi mis suhtumine kellelgi on vms!
To report this post you need to login first.
20.06.2018 11:23
Huvitav et siinsetele kägudele satuvad alati mõrdadest ämmad ning neil endil on ülihead ja hoolitsevad emad. Ometi oldi nõus selliste mõrdadest ämmade poegadega ühte heitma ja isegi lapsi tegema. Kas ei ole teie probleem mitte teie omas naiselikus kavaluses et mida vähem teie mees oma vanematega suhtleb ja mida rohkem kallutada teda oma vanemate poole, seda vähem peate te oma mehe vanemate eest nende vanaduses hoolitsema. Tulevik on teil juba peenelt ette kalkuleeritud.
iga vanavanemaga peaks suhteid hoidma eelkõige tema enda laps. kui ämma enda poeg ei võta ette pidevat suhtlemist, siis mina, siiski nende pere välise isikuna, ei lähe ammugi meie lapsi ämmale nina alla toppima ega ühiseid üritusi peale suruma. või kuidas sa ette kujutad naise rolli – kallis, nüüd on aeg helistada oma emnale, nüüd viia lilled, nüüd lapsed külla organiseerida, nüüd pane puhtad sokid jalga, nüüd söö kõhukene täis – kuidagi ebaseksikas on oma meest kasvatada ja talle ema mängida, kas sulle ei tundu?
selles osas on sul õigus küll, ilmselt tõesti hoidun alateadlikult minu jaoks võõraste inimeste hilisemast hoolitsemise kohustusest. elus tuleb ikka valida, millise seina vastu sa oma pead lõhud ja kas sellel on mõtet. nende vanaduses mingi rahalise väljaminekuga tuleb meie perel muidugi arvestada, aga vähemalt ma ei pea nende pärast isiklikult muretsema – olen õppinud nägema olukorra positiivset külge. ma saan aru, et sul käis mehe valik läbi eelneva tutvumise ämmaga ja said seeläbi välistada mõrdade perepojad? sugulasi ei saa ju valida! on küll ja küll peresid, kus käbid on kändudest väga kaugele kukkunud.
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 15.06 15:41; 20.06 11:23;
To report this post you need to login first.
21.06.2018 09:40
Väga hästi mõistan seda muret. Olen isegi tihti tundunud solvumist, et ämm tegeles oma teise lapse lapsega rohkem, kohe palju rohkem. Jah, armastas ka meie lapsi, aga teisega tegeles kordades rohkem. Kadestasin, sest mul oli üli-üli tore ämm ja mulle meeldis, kuidas ta mu lastele mõjus. Nüüd teda enam ei ole. Olen tagant järele mõeldnud, et miks see nii oli ja aru saanud, et meie pere on lihtsalt selline, et saame ise hakkama ja ma alati jälgisin, et kui ämmal tervis kehvem või tööst silmnähtavalt väsinud, siis ei viinud lapsi talle hoida või ainult paariks tunniks. Teine pere viis alati ja pidevalt, ka siis, kui ämmal vererõhk kõrge ja nad vajasid alati abi, aga ämm ju oma lapsele ära ei ütle. Pärast nutsin, et see teine pere ei lasknud ämmal puhata ja ennast ravida, kui ta seda väga vajas, hoopis last hoidis sel ajal… Ma tegin küll sellest juttu, aga nägin, et üks solvus ja teisel oli oma lapse pärast piinlik ja ma ei tahtnud ämmale veel rohkem haiget teha. Nüüd olen selle kõik lihtsalt meelde jätnud, et ise kord vanaemaks saades kogetuga arvestada.
To report this post you need to login first.
21.06.2018 12:52
Minu ämm eelistab ka tuntavalt oma tütre lapsi. Millalgi, kui mul oli tarvis, et ämm minu last hoiaks, ütles ta mulle, et jaa, ikka, ja sina hoiad siis hiljem poisse mõni kord (õe lapsed on poisid). Justkui õe lapsed on tema enda lapsed, et ma talle oma lapse hoidmise eest võlgu jään. No ei lähe enam meelest see jabur seik.
Eriti tegi haiget üks teine olukord jõulude ajal, mil ämm oli koos oma tütrega tütre lastele kingid ostnud ja meie lapsele mitte. Ja ta ütles mulle, et me ei osanud talle võtta midagi ja ta saab nagunii teise vanaema (minu ema) pool ka kingitusi, teised lapsed ei saa. Leian, et see ei ole üldse oluline, kas või kui palju lapsed teistes kohtades kinke saavad, temal oli üks jõulupidu koos kõigi oma lapselastega ja ta jättis ühe lapselastest lihtsalt kingitusest ilma.
To report this post you need to login first.
See teema on suletud ja siia ei saa postitada uusi vastuseid.
