Teema: Vanaema teenus. Ehk pikaajaline lapsehoid.

#3477819:

#3477808:

Pange 1.5a lapsehoidu siis paar korda nädalas või midagi. Miks on vaja ööseks ära saata?

Sest tal on jonnituurid. Niipea kui üks meist või mõlemad toast välja läheme, kasvõi kööki, on lapsel kohe kisa lahti. Õues ka samamoodi, lähed kasvõi 10m eemale, kohe kisa lahti. Mõtlesime, et keskkonnavahetus aitaks. Öösiti vahel hakkab kisama ja vähkreb hirmsat moodi.

1,5a ei jäetagi ilma järelvalveta ei õue ega tuppa. Sellel lapsel puudub igasugune turvatunne ja tundub, et põhjusega, kui ta lihtsalt minema tahetakse saata kodust. 1-2 kuud on terve igavik nii väiksele lapsele. Ta ei mäletagi kodu pärast. Pange kuulutus üles kohalikku fb gruppi ja poe juurde, vast leiate kellegi, kes koju appi tuleb. Aitab emal toimetada kahe lapsega ja õpetab, kuidas hakkama saada. Hoiab kodus beebit vahepeal, et ema saaks tegeleda vanema lapsega. Sügisel äkki siis pole ka vaja seda pisikest niigi hirmul last kodust minema lasteaeda saata. Või kui tõesti on raske, äkki pöördute lastekaitse poole. Vast suudavad nemad abi organiseerida.

1,5a on pensioniealisele liiga suur vastutus ja koormus, mina olen 38 ja ei soovi isegi naabrite 3a hoida, sest ma ei jõua tal kogu aeg sabas joosta. 1,5 veel ei räägi, ei käi potil korralikult, ei saa riidesse, on kohmakas ja koba, sellisel peab kogu aeg silma peal hoidma, et kuskile ei kukuks või õnnetult hukka ei saaks, lisaks mähkmete vahetus, pesemine, riietamine, söötmine, magamapanek, see ei ole reaalne pensioni eas inimesele.
Lapse ema peab end nüüd kokku võtma ja kahega tegelema hakkama ja sina ei tohi eeldada, et lisaks lastele maja läigib, peenrad on rohitud õhtusöök valmis, ema peab pühenduma vaid lastele ja nendega tegelemisele.
Mul on kolm last, kõik keisriga ja väikese vanusevahega, iga kord olen koju tulnud ja kohe kõigiga tegelema hakanud, lasteaias ei käinud neist keegi, olingi kodus oma lastega. Keisri puhul tuleb ennast kiiresti liigutama hakata, siis läheb ka haavavalu kiiremini üle, nädal aega max on selline kerest hell tunne, aga siis läheb üle.
Ja tõesti, su lapsel on hirm, mitte jonn, tal puudub turvatunne, võõra inimese juurde viies süveneb see veelgi ja tagasi saate lapse, kes klammerdub ja nutab veel hullemini. Kahe kuuga unustab ta teid ära ja harjub oma hoidjaga, siis toote ta koju tagasi ja ta peab jälle teiega harjuma, siis viite ta lasteaeda ja jälle peab ta uue keskkonnaga harjuma, lapse närvikava saab tõsiselt häiritud.
Parem lahendus on tõesti see kui otsite inimese, kes käiks teie kodus emal abiks päevasel ajal, nii jääb laps oma harjumuspärasesse keskkonda ja emal on ka veidi lihtsam.

#3477900:

Hmmm. Mul kolm last keisriga, alates synnist toimetasin nendega ise. Mis see keiser nii hull on, pole ju mainimist väärtki. Valulikkus on esimene päev-kaks.

Hmm. Oled sina alles hädine naine, kui lausa KOLM korda ei saanud sünnitamisega hakkama! Mina olen küll neli last täiesti ise sünnitanud, valuvaigisteidki ei kasutanud. Lisaks pole ma kunagi päevade ajal krampide pärast rivist väljas olnud vōi migreeniga pimedas toas lamanud – vot nii vinge naine olen mina.

Aga kui mu teine laps oli nädalane ja mees esimest korda mweie juurest pooleks päevaks ära läks, leidis to kodust eest nutva naise, kes ei teadnud, kuidas kahesele lapsele lōunatki teha, kui noorem kogu aeg rinnal tahab olla. Muidugi, leidsime lahenduse, harjusime, elu loksus paika. Heita KOLMEPÄEVASE teise lapse emale ehk äsja haiglast tulnud ja esmakordselt mitme väikese lapsega toimetamist õppivale naisele ette, et tal see kohe välja ei tule, see on alles tase. Muidugi üheksalapselisel isal võiks küll see olukord juba käpas olla.

#3478031:

Muidugi üheksalapselisel isal võiks küll see olukord juba käpas olla.

Ega tema vist ei ole ju ühtki last ise kasvatanud. Muuga ei oska ka seda selgitada, miks seda abilist hakatakse otsima alles siis, kui kolmepäevane on kodus. Pereplaneerimisest pole Yxik muidugi samuti midagi kuulnud, et ei plaaniks lapse sündi kõige kiiremale hooajale. Aga eks lapsed ongi tema jaoks suguelu tagajärg, mitte mingi planeeritud või oodatud sündmus. Nüüd ongi häda käes. 50+ mees peab äkitselt esimest korda elus ka lastega tegelema hakkama ja tuleb üllatusena, et käivad närvidele ja nutavad. Siis tahakski lahti kuidagi saada.

#3478017:

Aga need näited siin teemas, kus keisrilõigetega sünnitanud emad teisi maha teevad, kuna nad ise nii suurepäraselt hakkama said – no annab kirjutada! Iga sünnitus on erinev ja iga ema on erinev. Mõnel on keiser väga kerge, mõnel jälle raske, nii nagu vaginaalse sünnitusegi puhul. Emad võiksid ikka teisi emasid natuke paremini mõista (eriti kui endalgi neid lapsi juba 3). Kui on planeerimata keiser, siis võib see olla isegi väga traumeeriv ja sünnitusjärgne deprekas ei pruugi olla kaugel… nii ka muude sünnitusvormide puhul.

Kes siis ennast näeb! Eks see ole see pinnapealsus, teemasse süvenematta mõttetult lahmida. Lahenduste pakkumise asemel on lihtsam alati kitule minna. Lastekaitsesse võiks ju kituda ka nende emade peale, kes lapsele 600 eur kuus ei kuluta või kes kodus töötud on. Mõni pakub, et lapse hoidmine alla 2000 eur ei tule kõne allagi, aga ise 70 eurost lasteaia kohatasu peab maksma, siis vaata, et hakkab nutma, kallis.

Muidugi on sünnitused erinevad, emad erinevad, aga siin seda rääkida, no ennem väsid.

Päris ausalt ei kõlba te lapsevanemateks. Kui nii idioot olla, et nii väikse vahega lapsed teha, siis võiks energiat ja jaksu jaguda, et kõigega hakkama saada. Seda nii mõistuse puudumise kompenseerimiseks.

#3478089:

Keiser ei ole nii hull kui siin üritatakse väita. Minule tehti esimene erakorraliselt ja nii kiiresti, et seljasüst ei jõudnud mõjuma hakata, jooksupealt tehti kõik ettevalmistused, opitoas lasti tuimesti kanüüli ja samal ajal arst juba lõikas. Arsti sõnad minu valuröögatuse peale olid, et Naine, nüüd sa pead selle ära kannatama!!! Oli valus, aga kannatasin ära, püsti sain kolmandal päeval ja sealt edasi toimetasin lapsega kodus ise.

Teine keiser 3a hiljem oli nii lihtne, et jalutasin 4h peale oppi oma palatisse koos lapsega, ämmaemand küll pakkus, et saadab mind vetsu või toob valuvaigistit, aga no ei olnud kuskilt valus. Nädala pärast toimetasin kodus koos kolmeaastase ja imikuga.

Kolmas keiser oli 2a pärast, laps oli suur ja peale keisrit valutas terve sisikond-magu, kopsud, soolikad, põis, kõik oli nii valus, et isegi hingamine tegi haiget. Oma palatisse jalutasin siiski ise 4h hiljem. Kaks päeva peale keisrit olin kodus üksi 5a, 2a ja vastsündinuga, mees käis tööl. Käisin lastega poes, mänguväljakul jne.

Aga mul oli ka mees, kes ei eeldanud minult täisteenindust, korras tube ega ka õhtusööki. Ta teadis kus on tolmuimeja, kuidas käib tööle pesumasin ja kartulite keetmine tuli ka hästi välja.

Siin teemas aga ei olegi põhiprobleem selles, et naisel oli keiser, probleem on selles turvatundeta 1,5 aastases lapses, kes on järsku nagu üle jäänud ja kes ei sobitu enam pilti, sest majja tuli uus beebi. See 1,5a vajab oma vanemate hoolitsust ja tähelepanu praegu rohkem kui midagi muud, aga selle asemel tahetakse ta viia kuskile mujale jalust ära.

Sinu teadmised keisrist on täiesti asjatundmatu inimese kommentaar. Las olla, ei viitsi.

#3478089:

Keiser ei ole nii hull kui siin üritatakse väita. Minule tehti esimene erakorraliselt ja nii kiiresti, et seljasüst ei jõudnud mõjuma hakata, jooksupealt tehti kõik ettevalmistused, opitoas lasti tuimesti kanüüli ja samal ajal arst juba lõikas. Arsti sõnad minu valuröögatuse peale olid, et Naine, nüüd sa pead selle ära kannatama!!! Oli valus, aga kannatasin ära, püsti sain kolmandal päeval ja sealt edasi toimetasin lapsega kodus ise.

Teine keiser 3a hiljem oli nii lihtne, et jalutasin 4h peale oppi oma palatisse koos lapsega, ämmaemand küll pakkus, et saadab mind vetsu või toob valuvaigistit, aga no ei olnud kuskilt valus. Nädala pärast toimetasin kodus koos kolmeaastase ja imikuga.

Kolmas keiser oli 2a pärast, laps oli suur ja peale keisrit valutas terve sisikond-magu, kopsud, soolikad, põis, kõik oli nii valus, et isegi hingamine tegi haiget. Oma palatisse jalutasin siiski ise 4h hiljem. Kaks päeva peale keisrit olin kodus üksi 5a, 2a ja vastsündinuga, mees käis tööl. Käisin lastega poes, mänguväljakul jne.

Inimesed on erinevad. Sinu kogemus ei olnud ehk nii hull, aga kellelgi teisel ehk oli. Sa ei saa oma kogemuse põhjal väita, kuidas see teistel naistel on, sest see pole lihtsalt võimalik. Kui kõik protseduurid kulgeksid kõikidel ühte moodi kergelt, siis oleks see arstiteadus ikka päris lihtne.

Minu meelest on aga kurb see, et yxikul on kaks väikest last kodus, ja juba räägib ta uue naise leidmisest, kes talle veel lapsi sünnitaks.

Igalt poolt teemadest ju silma jäänud juba, et see poolseniilne papi otsib juba uut 20a nooremat kümnenda lapse ema.

Milline ema suudab või tahab oma lapse kuhugi ära anda?
Ei ole sõnu.
Arvatavalt, minna vanamehele seksi- ja sünnitusmasinaks, pole eriti kirgas kriit.

#3478354:

Mul tuli selle teemaga seoses meelde see “Tujurikkuja” osa, kus bernhardiinikutsikat magama taheti panna, sest “alguses oli ta nii väike ja nunnu, aga nüüd kasvas suureks”. Ja paketis oli uus kutsikas, kes oli väike ja nunnu.

Teemaalgatajal läheb veel poolteist aastat mööda ja siis on vaja juba kolmest ja pooleteisest ära ssokutada, sest järgmine “uus ja nunnu” on saabunud. Ilmselt igaühel veel erinev isa ka.

Loe teemat veidi tähelepanelikumalt.
Tegemist ongi laste isaga, kellel on erinevate naistega kokku juba 9 last.

Oota, ma olen ka midag maha maganud, kas ma saan aru, et mõlemad lapsed on Yksiku omad?
Aga saata 1,5-aastane, lähedust otsiv laps võõraste juurde, mida sellega saavutada soovitatakse, et laps vanematest võõrduks? Praegu vajab ta veelgi rohkem hellust, hoolivust, tähelepanu, kuna peres on teine laps sündinud,

#3478620:

Kui teemaalgataja isik kõrvale jätta.

Kui on naine kes tahab minna 1.5aastase juurest tööle, sest talle see titendus mõjub halvasti, tunneb et enam ei suuda ja tahab täiskasvanute seltskonda. Paneks lapse lasteaeda või võtaks hoidja. Kas see naine saab ka hukkamõistu? 1.5 aastased käivad ju juba lasteaias ka mõnes peres. Või on neil hoidjad, sest emapalk on läbi ja raha on vaja.

Tihti saavadki hukkamõistu kusjuures. Mina hukka ei mõista, kui laps hoidu läheb (mul endalgi läheb kaheselt), aga TA tahab lapse saata ära mitmeks kuuks, mitte ainult päevaseks ajaks, vaid saatagi ära ja tuua paari kuu pärast tagasi. Selle mõistan küll hukka jah. Vaene laps 🙁

Tänapäeval ju mähkmeid pesta ja sellega seonudvalt kõiki teisi märjaks ja mustaks saavad riidehunnikuid pesta pole tarvis, ja kui midagi pesta on vaja, on selleks automaatne pesumasin, seega üks kolmandik tööd, mida kunagi enne oli, ja mida laste kõrvalt ka tehti, jääb ju ära.
See aeg saab kuluda puhtalt lastega tegelemisse. Mitte nii, et uneajast soojendad vett ja nühid käsitisi.