Oeh, imelik, et nii paljude laste isale peab seletama seda, et võõras ja ebaturvalises keskkonnas laps käitubki nagu kukununnu, sest ta hoiab oma pingeid enda sees, ta kardab väljendada oma rahulolematust, ebamugavust jne. Kodusesse keskkonda jõudes laseb laps kõik pinged lahti ja väljendab seda nutuga, mida suuremad pinged, mida rohkem on laps pidanud ennast tagasi hoidma, seda seda suurema nutuga need vallanduvad. Sageli ärkavad nad ka öösel hüsteerilise nutuga.
See on tüüpiline käitumine ka lasteaialaste puhul, terve päeva on nad rühmas kukununnud, mängivad, naeravad, teevad õike kaasa, kui vanem järgi tuleb, hakkavad hüsteeriliselt röökima, mõni ootab koduni ja laseb seal kõik valla. See on lastele täiesti omane käitumine ja on meelevaldne last süüdistada jonnis ja teda selle eest näiteks karistada- riielda, panna mõtlemise toolile vmt. Selle asemel haara oma laps sülle, las ta nutab oma pinged välja, paku talle turvatunnet, räägi temaga rahulikult, näita midagi toredat, see on mööduv faas, lõpuks kasvavad nad sellest välja. Su laps on alles nii pisike, ta soovib vaid oma vanemate tähelepanu, anna talle seda, mitte ära lükka teda endast ja emast eemale, ära näe temas vastikut jonnipunni ja kisakõri, vaid oma last, kes vajab sinu abi, et toime tulla oma tunnetega ja tegevustega, mida ta ise veel oma saamatuse ja kohmakuse tõttu teha ei saa.
Kasutaja on kirjutanud teemasse 6 korda. Täpsemalt 24.06 09:47; 24.06 12:17; 24.06 12:52; 26.06 14:23; 26.06 22:55; 27.06 13:45;