Sellist turvalist keskkonda olekski ju 2 ks kuuks vaja. Ma olen ju vähe kodus, lähen hommikul kui tema tõuseb ja tagasi jõuan sageli siis, kui tema magab ja on ka komandeeringus, kui ma pole päevi või nädalaid kodus. Ma ju üritan leida lahendust, seniks, kuni ma ise saaksin lapsekasvatamisega tegeleda. Naisevahetus ei tule ju ka kõne alla.
Naisele kutsu abiline koju. Lapse päevaseks ajaks kuhugi tuttavasse kohta hoida andmine oleks ka enam-vähem OK (mitte kõik päevad, mitte varahommikust hilisõhtuni, vaid umbes nii, nagu lapsed sõimes käivad). Aga niimoodi kaheks kuuks kodust täitsa ära saatmine, nagu sa plaanid – ei. Laps tõlgendab seda nii, et nüüd toodi uus titt ja teda pole enam vaja. Tahad sa tõesti oma lapsele nii teha?
Ühesõnaga, leia keegi, kes päeval teie juures oleks. Ja ärge jagage nii, et hoidja on ainult suurema lapsega ja ema uue beebiga – proovige tekitada ka sellist aega, mil ema on ainult suurema lapse päralt.
Mida sa veel saad teha? Tee üks tuba lapsekindlaks, nii et lapsed ei saa sealt ise välja ja neil ei ole seal toas võimalik endale viga teha. See võimaldab naisel näiteks rahus beebit toita, nii et suurem laps mängib sealsamas kõrval ega lase kuhugi jalga midagi ohtlikku tegema. Või kas või WC-sse minna, ilma et peaks lapsi kaasa võtma. See tuba ei ole kindlasti mõeldud selleks, et jätadki lapse sinna üksi nutma, vaid ohuolukordade ärahoidmiseks.
Ja ära oota naiselt, et ta majapidamist korras hoiaks või sulle sooja õhtusööki teeks. Kui ta seda teha jõuab, on hästi, aga kui ei jõua, siis tee ise see õhtusöök valmis, kui koju jõuad. Naisele ka, mitte ainult endale.