Teema: vanaemadele

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]Poja peres pole ju kunagi 100% kindel, et need poja lapsed on. Võib-olla on need lapsed hoopis kellegi suvalise tondi tehtud ja seega täiesti võõrad inimesed, mitte oma lapselapsed.
Tütre puhul aga on juba 99,99% kindel, et need lapsed on tema sünnitatud ja seega kindel, et on ikka oma lapselapsed.[/tsitaat]

Väga karm. Loodan oma kolmele pojale sellist elu, et mul ei pea kunagi sellised kahtlused tulema. Kurb, et kombelõtvus, moraalitus on inimesed nii küüniliseks teinud.

Mina olen pidanud oma äiale-ämmale korduvalt meelde tuletama, et neil on ka teisi lapselapsi – tütre omi.
Minu poegi peetakse pärijateks ja nime edasi kandjateks. Lausa piinlik on, kuidas neid poputatakse. Tütre lapsed (poiss ja tüdruk) teise nimega ja nemad on kuidagi tahaplaanile jäänud. Väga ebameeldiv minu jaoks.
Minu oma vanemad kohtlevad kõiki lapselapsi võrdselt. Nii minu, kui mu vendade omi. Kõik on neile kallid ja oodatud külla. Kingitused ka kõikidel sama taksiga (kokku 8 lapselast).

Kõik oleneb siiski vahemaadest ja suhtlusest.
Kui saadakse miniaga hästi läbi siis ei näe probleemi.
Sama käib tütre kohta.
Ise saan küll oma ämmaga isegi paremini läbi kui ämm minu mehega/oma pojaga.
Kui midagi vaja siis ta helistab enne mulle, kui pojale ja räägib asjadest. Just eile rääkisime telefonis temaga peaaegu tundaega. Mina olen 25a ja ämm 60a 🙂
Meie last hoiab ta ehk natuke rohkem kui teise poja lapsi, aga seda just sellepärast et tema miniaga ei ole läbisaamine nii hea ja lapsed elavad kaugemal ka. Näevad harvem.

Minul on poolvend kellel lapsi veel ei ole. Endal on kaks last. Minu ema eelistab iga kell venda minule. Vend on nagu kristallkuulike keda tuleb õrnalt hoida ja silitada. Mina aga see kellele võib kõik näkku öelda ja kohelda nii nagu tuju on. Seega ma olen täiesti kindel, et venna laps/lapsed saavad tulevikus olema A ja O. Vahet pole mis soost nad on. Selle eest on mu kasuisa super vanaisa lastele. Muidugi ma ei tea kuidas siis on kui ta oma poeg lapselapsed saab. Loodetavasti ei muuda see laste ja tema suhet, sest lapsed jumaladavad teda. 🙂

Minu emal on kaks tütart, nii et teemast mööda natukene, aga ütleks, et tegeldakse rohkem selle tütre lastega, kes emaga lähedasem.
Ja kui peres on tütar ja poeg, siis sagedamini ikka tütar emaga lähedane ja eks seepärast ka tundub, et tütre lapsed.
Omaette klass on vanaemad, kes eelistavad teatud soost lapsi.
Ja vanaemad, kes eelistavad ühe lapse mitmest lapsest just ühte näiteks. Minul on see viimane variant ning see on nii ebameeldiv ja ma ei jõua enam sellega võidelda, lõpeta või kontakt.

Meie suguvõsas on naised kõik tublid, targad, tugevad tegijad. Mehed aga mõttetud jobud. Olen mõelnud, et geenidest see olla ei saa, pigem selline sünnist saati sisendamine ja piimaga sisse imetud hoiak. Ehk siis – meie suguvõsas ruulib naissugu.

Meil on nii, et ämm eelistab oma tütart ja tema lapsi (need tüüpilised põhjused), aga minu ema poegi ja nende lapsi, sest oma laps tuleb ikka varem või hiljem lastega külla, aga minia ei pruugi tulla/lapsi lasta, kui ta millegagi rahul pole. Tulemusena olen eemale tõmbunud mõlemalt suunalt ja katsun ise hakkama saada.

Olen isegi sellele mõelnud, sest meil sama olukord. Aga mitte ainult, et ämm eelistab oma tütre lapsi meie omadele, vaid ka mehe teine õde, kes elab välismaal, eelistab oma õe lapsi venna (ehk siis meie) lastele. Algusest peale on nii. Netti riputab pilte ainult nendest lastest, kommentaarideks õelaste piltidele, et minu kaks ainukest silmatera või nööbikest. Ja kusjuures toob alati Eestis käies ka kingitusi neile lastele ja suurte kottide viisi riideid. Meie lastele pole 6 aasta jooksul midagi toonud ega üldse nii kohelnud nagu neid teisi. Kui rase olin tundsin ämma juures olles end nagu kurjategija. Kordagi ei tuntud huvi kuidas rasedus kulgeb või mida iganes. Kui mehe õde oli rase, siis teda koheldi ka teisiti. Rääkimata siis sellest, et kui teatasime lapse ootusest, veetis ämm terve õhtu aknast välja vaadates, ise näost kaame. Ilmselt lootis siis, et poeg leiab veel kellegi teise, aga uudis rasedusest purustas tema lootused. Minu ema lastest olen ainus, kellel lapsed on niiet sealtpoolt ei oska võrdlust tuua.

Minu ema ütles, et tütre lapsed on lähedasemad, kuid armastab samamoodi ka minu venna lapsi. Kui vennapere ema juurde läheb, siis nad lähevadki \”külla\” – istutakse ja räägitakse viisakalt. Kui mina lapsega nädalavahetusel ema juurde lähen (mees ööbib enda vanemate kodus), siis kantseldab mu ema beebit ikka kaks päeva järjest ja ei ole sellist külalise tunnet.