Teema: Vanainimene tahab kodust ära

#3637891:

#3637884:

Kas lapsel on kohustus sellisel juhul vanainimese vabadekodude arvete kinnimaksmiseks?

Maja müüki. Vanainimesel turvatunne puudub. Mis lapsel viga on, et ei suuda siis vanainimese arvet tasuda.

Küsimus ongi sellzs, et kas PEAKS vanainimese järjordset tuju kinni maksma.

Mida seadus selle kohta ütleb – vanainimesel on kodu, vajalik hooldus olemas aga ta tahab midagi muud proovida.

#3637924:

Miks siis ajada vanainimest nutma? Ja miks siis tegeleb sellega, et mitte soove täita? Vanusega muutume me kõik. Keegi pole nooreks jäänud.

Vanur pöördugu kov poole, kui laps nii suhtub. Rääkigu olukord ära kov töötajale ja enda soovist minna hooldekottu. Küll sealt edasi aidatakse korraldada. Vanuril on ju kinnisvarast osa, ongi võimalik variant see, et vanur läheb hooldekottu elama ja laps saab vastutasuks maja täielikult endale, kuid maksab hooldekoduarved ulatuses, mis vanurile kuuluv osa väärt on. Teine variant on maja ära müüa ja vanur saab saadud raha eest tasuda hooldekoduarved. Selleks peab siis maja laskma ära hinnata kinnisvaraga tegeleval inimesel. Ehk on veel võimalusi. Peab uurima.

Seda ei saa ka väita, et kui kodus ei saa lapsega läbi, siis ei saaks ka hooldekodus läbi teiste hoolealustega.

Lapses ei ole küsimus. Vanainimene on jonnakas ja riiakas.
Näiteks: Laupäeval lepitakse kokku linna poodi minek kolmapäevaks, vanainimene hiljem aga nõuab, et ei, kolmapäeval enam ei taha, tahan neljapäeval. Aga lapsel on kokkulepitud ja mitme inimese vahel organiseeritud kohtumine juba neljapäevaks. Vanainimene hakkab nutma, et temaga ei arvestata. Laps on sunnitud oma ürituse ära jätma, sellega seoses osalejate kolme inimese ja viie väikelapse plaane tuksi ajama.

Laps käib vanainimese soove ja vajadusi rahuldamas kümnel päeval igas kuus. Elab sel ajal ühes majas temaga.
Vanainimene keeldub vallast saadavast abist ja toetusest – ta ei taha võõrast inimest oma koju.

Kui vanainimene nüüd oma jonniga vanadekodusse läheb, siis päris kindlasti tuleb ta mõne aja pärast sealt tema omal soovil ära tuua vms.

Kuidas seda olukorda lahendada nii, et osapooltel võimalikult vähem valus ja jama oleks?

PS
Mingit maja pole vaja müüa, vajadusel saab tasuda elamiskulud ka muudest allikatest.

Seega tagasi teemaalgatuse küsimuse juurde – kas antud olukorras ON kohustust vanainimese arveid vanadekodus või mujal tema valikul elamiseks maksta, kui tal on kodu ja vajalik nn hooldusteenus kodumajas ja -külas olemas?

#3637959:

#3637939:

#3637924:

Miks siis ajada vanainimest nutma? Ja miks siis tegeleb sellega, et mitte soove täita? Vanusega muutume me kõik. Keegi pole nooreks jäänud.

Vanur pöördugu kov poole, kui laps nii suhtub. Rääkigu olukord ära kov töötajale ja enda soovist minna hooldekottu. Küll sealt edasi aidatakse korraldada. Vanuril on ju kinnisvarast osa, ongi võimalik variant see, et vanur läheb hooldekottu elama ja laps saab vastutasuks maja täielikult endale, kuid maksab hooldekoduarved ulatuses, mis vanurile kuuluv osa väärt on. Teine variant on maja ära müüa ja vanur saab saadud raha eest tasuda hooldekoduarved. Selleks peab siis maja laskma ära hinnata kinnisvaraga tegeleval inimesel. Ehk on veel võimalusi. Peab uurima.

Seda ei saa ka väita, et kui kodus ei saa lapsega läbi, siis ei saaks ka hooldekodus läbi teiste hoolealustega.

Lapses ei ole küsimus. Vanainimene on jonnakas ja riiakas.

Laps käib vanainimese soove ja vajadusi rahuldamas kümnel päeval igas kuus. Elab sel ajal ühes majas temaga.

Vanainimene keeldub vallast saadavast abist ja toetusest – ta ei taha võõrast inimest oma koju.

Kui vanainimene nüüd oma jonniga vanadekodusse läheb, siis päris kindlasti tuleb ta mõne aja pärast sealt tema omal soovil ära tuua vms.

Kuidas seda olukorda lahendada nii, et osapooltel võimalikult vähem valus ja jama oleks?

PS

Mingit maja pole vaja müüa, vajadusel saab tasuda elamiskulud ka muudest allikatest.

Seega tagasi teemaalgatuse küsimuse juurde – kas antud olukorras ON kohustust vanainimese arveid vanadekodus või mujal tema valikul elamiseks maksta, kui tal on kodu ja vajalik nn hooldusteenus seal olemas?

Aga kes veel peaks kompenseerima puudujääva summa kui mitte laps? See raha ei tule ju õhust. Ma arvan küll, et lapse kohus saab see olema. Küsi kov üle ja kümme päeva kuus laps käib, seega 20 päeva on vanur omapäi. Seega mis mõttes niinimetatud hooldusteenus? Sa arvad, et hooldekodus nähtaks esimest korda kiuslikku ja jonnivat vanurit või?

Vanainimene teeb peenraid, kaevab maad, teeb süüa, kütab ahju jms tavalisi kodutöid.

Kardinaid ei saa vahetada, sest toolile ronida ei saa. Pikemat maad kui koduaed käia ei saa. Autot juhtida halvasti liikuvate jalgade tõttu ei saa – ei pikendatud juhilube juba paar aastt tagasi.

Seega mingit elulist abi peale poeskäigu tegelikult vaja pole. Kuigi toitu saaks ka koju tellida ning tellitud ja juhiga autoga poes käia.
Ja korterisse keeldus minemast, kui leseks jäi ja üksi maja hooldamisega hakkama ei saanud, kuigi talle otsiti esimesel korrusel poe läheduses asuv korter.

#3637977:

#3637965:

#3637959:

#3637939:

#3637924:

Miks siis ajada vanainimest nutma? Ja miks siis tegeleb sellega, et mitte soove täita? Vanusega muutume me kõik. Keegi pole nooreks jäänud.

Vanur pöördugu kov poole, kui laps nii suhtub. Rääkigu olukord ära kov töötajale ja enda soovist minna hooldekottu. Küll sealt edasi aidatakse korraldada. Vanuril on ju kinnisvarast osa, ongi võimalik variant see, et vanur läheb hooldekottu elama ja laps saab vastutasuks maja täielikult endale, kuid maksab hooldekoduarved ulatuses, mis vanurile kuuluv osa väärt on. Teine variant on maja ära müüa ja vanur saab saadud raha eest tasuda hooldekoduarved. Selleks peab siis maja laskma ära hinnata kinnisvaraga tegeleval inimesel. Ehk on veel võimalusi. Peab uurima.

Seda ei saa ka väita, et kui kodus ei saa lapsega läbi, siis ei saaks ka hooldekodus läbi teiste hoolealustega.

Lapses ei ole küsimus. Vanainimene on jonnakas ja riiakas.

Laps käib vanainimese soove ja vajadusi rahuldamas kümnel päeval igas kuus. Elab sel ajal ühes majas temaga.

Vanainimene keeldub vallast saadavast abist ja toetusest – ta ei taha võõrast inimest oma koju.

Kui vanainimene nüüd oma jonniga vanadekodusse läheb, siis päris kindlasti tuleb ta mõne aja pärast sealt tema omal soovil ära tuua vms.

Kuidas seda olukorda lahendada nii, et osapooltel võimalikult vähem valus ja jama oleks?

PS

Mingit maja pole vaja müüa, vajadusel saab tasuda elamiskulud ka muudest allikatest.

Seega tagasi teemaalgatuse küsimuse juurde – kas antud olukorras ON kohustust vanainimese arveid vanadekodus või mujal tema valikul elamiseks maksta, kui tal on kodu ja vajalik nn hooldusteenus seal olemas?

Aga kes veel peaks kompenseerima puudujääva summa kui mitte laps? See raha ei tule ju õhust. Ma arvan küll, et lapse kohus saab see olema. Küsi kov üle ja kümme päeva kuus laps käib, seega 20 päeva on vanur omapäi. Seega mis mõttes niinimetatud hooldusteenus? Sa arvad, et hooldekodus nähtaks esimest korda kiuslikku ja jonnivat vanurit või?

Jummel, muidugi laps! Loe teemaalgatust!

Laps niikuinii maksab, aga kas PEAB iga jonni kinni maksma?!

Vanainimene võib jah valida, kas tahab elada edasi kodus või ei.

Aitäh info eest.

Jääb veel küsimus, kuidas tema jäärapäistest soovidest tulenevaid võimalikke tagajärgi lahendada;

Kui tal seal, kuhu ta pakku läheb, enam ei meeldi, kas siis on õigust teda koju tagasi tuua?

#3638008:

#3637977:

#3637965:

#3637959:

#3637939:

#3637924:

Miks siis ajada vanainimest nutma? Ja miks siis tegeleb sellega, et mitte soove täita? Vanusega muutume me kõik. Keegi pole nooreks jäänud.

Vanur pöördugu kov poole, kui laps nii suhtub. Rääkigu olukord ära kov töötajale ja enda soovist minna hooldekottu. Küll sealt edasi aidatakse korraldada. Vanuril on ju kinnisvarast osa, ongi võimalik variant see, et vanur läheb hooldekottu elama ja laps saab vastutasuks maja täielikult endale, kuid maksab hooldekoduarved ulatuses, mis vanurile kuuluv osa väärt on. Teine variant on maja ära müüa ja vanur saab saadud raha eest tasuda hooldekoduarved. Selleks peab siis maja laskma ära hinnata kinnisvaraga tegeleval inimesel. Ehk on veel võimalusi. Peab uurima.

Seda ei saa ka väita, et kui kodus ei saa lapsega läbi, siis ei saaks ka hooldekodus läbi teiste hoolealustega.

Lapses ei ole küsimus. Vanainimene on jonnakas ja riiakas.

Laps käib vanainimese soove ja vajadusi rahuldamas kümnel päeval igas kuus. Elab sel ajal ühes majas temaga.

Vanainimene keeldub vallast saadavast abist ja toetusest – ta ei taha võõrast inimest oma koju.

Kui vanainimene nüüd oma jonniga vanadekodusse läheb, siis päris kindlasti tuleb ta mõne aja pärast sealt tema omal soovil ära tuua vms.

Kuidas seda olukorda lahendada nii, et osapooltel võimalikult vähem valus ja jama oleks?

PS

Mingit maja pole vaja müüa, vajadusel saab tasuda elamiskulud ka muudest allikatest.

Seega tagasi teemaalgatuse küsimuse juurde – kas antud olukorras ON kohustust vanainimese arveid vanadekodus või mujal tema valikul elamiseks maksta, kui tal on kodu ja vajalik nn hooldusteenus seal olemas?

Aga kes veel peaks kompenseerima puudujääva summa kui mitte laps? See raha ei tule ju õhust. Ma arvan küll, et lapse kohus saab see olema. Küsi kov üle ja kümme päeva kuus laps käib, seega 20 päeva on vanur omapäi. Seega mis mõttes niinimetatud hooldusteenus? Sa arvad, et hooldekodus nähtaks esimest korda kiuslikku ja jonnivat vanurit või?

Jummel, muidugi laps! Loe teemaalgatust!

Laps niikuinii maksab, aga kas PEAB iga jonni kinni maksma?!

Vanainimene võib jah valida, kas tahab elada edasi kodus või ei.

Noh, päris nii ikka ei ole, et vanainimene muudkui aga valib ja laps maksku. Eks sots töötajad vaatavad olukorra üle, kui vanainimese elukorralduses ei ole talle midagi ohtlikku ja söök jm eluks vajalik olemas, siis saab otsustajaks see, kas vanainimesel on endal raha hooldekoduks ( samahästi võib ka hotelli kolida), või siis räägitakse lapsega asjad läbi.

Ta ei lase neid sisse, sest tal polevat midagi vaja. Läbirääkimistest keeldub, kuna ei taha enam pereliikmetega tegemist teha (kõik on halba soovijad) ja hoiab oma plaani üksikasjad saladuses.

• #3637924:

  Seda ei saa ka väita, et kui kodus ei saa lapsega läbi, siis ei saaks ka hooldekodus läbi teiste hoolealustega.

Ta peab juba paljude pereliiklemtega ja paari tuttavaga pikaaegset viha.

Halb iseloom alati olnud ja nüüd on lisandunud ilmselt ka raukusnõtrus.