Esileht Pereelu ja suhted Vanainimene tahab kodust ära

Näitan 30 postitust - vahemik 31 kuni 60 (kokku 156 )

Teema: Vanainimene tahab kodust ära

Postitas:
Kägu

Ma saan teemast aru, et vanainimesel on maja, millele teemaalgataja tahab küüned taha ajada? Muul juhul müüge maja maha ja on hooldekodu jaoks raha olemas. Ja kui talle seal ei meeldi ja tahab tagasi, peaks väikese korteri järelejäänud raha eest ikka osta saama. Arusaadav, et inimene on kiuslik, kui päevast päeva üksi passib.

Teemaalgatuses on kirjas, et tegu on ühise majaga, st. Majal on ilmselt mitu omanikku. Lisaks on vanainimese kohta klausel, et võib seal elada surmani. Väga raske on sellist maja müüa. Kes ikka tahab osta maja, kus võõral inimesel on õigus surmani sees elada?

+3
-1
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 12 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Kes on maja omanik?

Kas tehti lapse nimele kinkeleping?

Kui minu ema midagi sooviks (olgu dementne v mitte), teeks ma ikkagi kõik, et ta oleks oma eluõhtul rahul.

Mis see maja või kinkeleping asjasse puutub? Küsimus oli ju muus!

Aga uudhimulikeke – ei, maja oli lapse oma juba kakskümmend kolm aastat enne, kui ta vanainimese enda juurde võttis.

+8
-5
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 59 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Ma saan teemast aru, et vanainimesel on maja, millele teemaalgataja tahab küüned taha ajada? Muul juhul müüge maja maha ja on hooldekodu jaoks raha olemas. Ja kui talle seal ei meeldi ja tahab tagasi, peaks väikese korteri järelejäänud raha eest ikka osta saama. Arusaadav, et inimene on kiuslik, kui päevast päeva üksi passib.

Teemaalgatuses on kirjas, et tegu on ühise majaga, st. Majal on ilmselt mitu omanikku. Lisaks on vanainimese kohta klausel, et võib seal elada surmani. Väga raske on sellist maja müüa. Kes ikka tahab osta maja, kus võõral inimesel on õigus surmani sees elada?

[/quot

Huvitav, Teemaalgataja ise seda ühist maja teemaalgatuses küll ei näe. Teemaalgataja on oma vanema enda juurde võtnud elama eraldi majaossa.

Teemaalgataja vanainimesel on ühine KODU lapsega, mitte ühine kinnisvara.

+8
-2
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 59 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Miks siis ajada vanainimest nutma? Ja miks siis tegeleb sellega, et mitte soove täita? Vanusega muutume me kõik. Keegi pole nooreks jäänud.

Vanur pöördugu kov poole, kui laps nii suhtub. Rääkigu olukord ära kov töötajale ja enda soovist minna hooldekottu. Küll sealt edasi aidatakse korraldada. Vanuril on ju kinnisvarast osa, ongi võimalik variant see, et vanur läheb hooldekottu elama ja laps saab vastutasuks maja täielikult endale, kuid maksab hooldekoduarved ulatuses, mis vanurile kuuluv osa väärt on. Teine variant on maja ära müüa ja vanur saab saadud raha eest tasuda hooldekoduarved. Selleks peab siis maja laskma ära hinnata kinnisvaraga tegeleval inimesel. Ehk on veel võimalusi. Peab uurima.

Seda ei saa ka väita, et kui kodus ei saa lapsega läbi, siis ei saaks ka hooldekodus läbi teiste hoolealustega.

Lapses ei ole küsimus. Vanainimene on jonnakas ja riiakas.

Laps käib vanainimese soove ja vajadusi rahuldamas kümnel päeval igas kuus. Elab sel ajal ühes majas temaga.

Vanainimene keeldub vallast saadavast abist ja toetusest – ta ei taha võõrast inimest oma koju.

Kui vanainimene nüüd oma jonniga vanadekodusse läheb, siis päris kindlasti tuleb ta mõne aja pärast sealt tema omal soovil ära tuua vms.

Kuidas seda olukorda lahendada nii, et osapooltel võimalikult vähem valus ja jama oleks?

PS

Mingit maja pole vaja müüa, vajadusel saab tasuda elamiskulud ka muudest allikatest.

Seega tagasi teemaalgatuse küsimuse juurde – kas antud olukorras ON kohustust vanainimese arveid vanadekodus või mujal tema valikul elamiseks maksta, kui tal on kodu ja vajalik nn hooldusteenus seal olemas?

Aga kes veel peaks kompenseerima puudujääva summa kui mitte laps? See raha ei tule ju õhust. Ma arvan küll, et lapse kohus saab see olema. Küsi kov üle ja kümme päeva kuus laps käib, seega 20 päeva kuus on vanur omapäi.

Kui vanainimesel on endal raha, siis ei pea laps maksma. Iga inimene vastutab eelkõige ikka ise enda arvete eest, kui vanainimesel ei ole endal raha/vara, siis on lastel kohustus maksta.

Praegu on nii, et vanainimene on valinud enda finantsvõimest suurema elustiili. Tema tagavaradest jätkub ehk kolmeks kuuks, sest pansionaadi kuuarve on suurem kui igakuine pension.

Tal on ju maja. Kui see maha müüa, peaks hooldekodu arveid elu lõpuni saama tasuda.

Lapsel on peale maja ka oma firma. Kui ka see maha müüa, saab veel rohkem raha

+5
-4
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 59 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Võtke ühendust perearstiga, äkki on tegemist algava dementsusega. Siin ei ole probleem lihtsalt vanainimese kiusust, vaid võib olla juba süvenev dementsus vms. Ja siis tänage õnne, et ta on nõus minema hooldekodusse.

Muidugi on algav dementsus. Aga vägisi teda arstile ju viia ei saa.

+5
-3
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 59 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Vägisi ei saa, aga äkki on perearst nõus tulema koju vms.  Tavalised sellised vintsked vanainimesed võõra inimese jutule alluvad, et kui   perearst või õde helistab, kutsub vastuvõtule.  Minu isa keeldus kõrvaarstile minemast (et meie räägime vaikselt ja segaselt), aga kui perearst käskis minna – siis ka läks.

+9
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Vägisi ei saa, aga äkki on perearst nõus tulema koju vms. Tavalised sellised vintsked vanainimesed võõra inimese jutule alluvad, et kui perearst või õde helistab, kutsub vastuvõtule. Minu isa keeldus kõrvaarstile minemast (et meie räägime vaikselt ja segaselt), aga kui perearst käskis minna – siis ka läks.

Antud vanainimene keeldub arstile minemast (“nad ju ei tea midagi, nad ju ei tee midagi!) juba kümmekond aastat. Vajalikud kroonilise haiguse retseptid saab telefonile helistades.

Talle on aeg kinni pandud arsti juurde, autoga kohale viidud ja ka siis ta ei lähe.

Arst kindlasti koju ei tule, selleks oleks tal vaja 58 km sõita.

 

+5
-2
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 59 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Muidugi on algav dementsus.

Miks vanainimest siis dementsena kodus tahetakse hoida. Müstika! Liikumispuudega vanainimene on enamuse aja üksinda. Ta ei saa enam üksinda hakkama. Mis see siia puutub, et on eluaeg majas elanud. Nüüd vanaduses tahaks abi ja sooja.  On ta siis tasuta majavalvur, oma raha tal nagunii enam ei ole, mis ta sellega teekski, liikuma nagunii ei pääse. Mitte keegi ei taha, et ta lõpp oleks selline. Tujutseval plikal on õigust veel ülearugi, kus sa siis raatsid muti eest maksta.

+2
-15
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 14 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Muidugi on algav dementsus.

Miks vanainimest siis dementsena kodus tahetakse hoida. Müstika! Liikumispuudega vanainimene on enamuse aja üksinda. Ta ei saa enam üksinda hakkama. Mis see siia puutub, et on eluaeg majas elanud. Nüüd vanaduses tahaks abi ja sooja. On ta siis tasuta majavalvur, oma raha tal nagunii enam ei ole, mis ta sellega teekski, liikuma nagunii ei pääse. Mitte keegi ei taha, et ta lõpp oleks selline. Tujutseval plikal on õigust veel ülearugi, kus sa siis raatsid muti eest maksta.

Vanainimene kaevab maad, teeb peenraid, istutab puid.

+7
-3
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 59 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Aga siis oleks ju hooldekodu hea variant, seal on olemas ka med.personal, võibolla saab seal siiski arstiga kontakti.  Palju hullem on siit allpool teema, kus vanainimene keeldub hooldekodusse minemast, on juba endale ohtlik.

+13
-1
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Vägisi ei saa, aga äkki on perearst nõus tulema koju vms. Tavalised sellised vintsked vanainimesed võõra inimese jutule alluvad, et kui perearst või õde helistab, kutsub vastuvõtule. Minu isa keeldus kõrvaarstile minemast (et meie räägime vaikselt ja segaselt), aga kui perearst käskis minna – siis ka läks.

Antud vanainimene keeldub arstile minemast (“nad ju ei tea midagi, nad ju ei tee midagi!) juba kümmekond aastat. Vajalikud kroonilise haiguse retseptid saab telefonile helistades.

Talle on aeg kinni pandud arsti juurde, autoga kohale viidud ja ka siis ta ei lähe.

Arst kindlasti koju ei tule, selleks oleks tal vaja 58 km sõita.

See küll tõele vastata ei saa. Arst võib küll retsepti pikendada, aga mitte kümneid aastaid telefoni kaudu. Mingi aja tagant kutsub arst ikka vastuvõtule ka. Ka kõige kroonilisem haige peab käima mingi aja tagant end näitamas. Miks peaks arst patsiendist nii kaugel asuma? Et ise elab Tartus ja arsti juurde sõidab Võrru, nii või? See pole võimalik.

Kui vanainimene tõesti on hädas, peaks teatama kohalikule omavalitsusele. Inimese tervislik seisund juba viitab dementsusele, aga laps nimetab seda vanainimese jonnimiseks ja süüdistamiseks? Ise käib vanainimese juures 10 päeva kuus ja seega 20 päeva ei käi siis keegi vanainimesel seltsiks ja on üksi? Tõesti arusaamatu, mille poolest see üksi pikaks ajaks koju jätmine parem on kui püsiv hooldekodukoht või koduhooldusteenus?
Ühesõnaga, see ei olegi probleem, et vanainimene enda kodust tahab ära minna hooldekottu. Probleem on hoopis see, kes selle eest maksma peab? Tavaliselt on vastupidi, vanur ei soovi kodust ära minna. Ja alguses oli vanainimesel osa majast, nüüd on kõik juba kolm aastat lapse nimel.

On see libateema?

+4
-10
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 6 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

On see libateema?

Liba vast mitte, kuid üks suur segadus rahaga. Võin eksida, kuid laps toimetab pensioniga. Kui vanainimene eraldi kolib, kaob ka sissetulek pensioni näol ja lisandub hooldekodutasu.

+5
-7
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 14 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Konkreetne vastus sinu küsimusele:

 

hooldekodu koha eest tasub see, kes on kirjas lepingus

st

kui inimene läheb ISE hooldekodusse ja sõlmib ISE lepingu, siis on maksekohustus TEMAL ENDAL.

Kui selgub, et tema vahenditest ei piisa st tal pole enam raha, pöördub hooldekodu nende poole, kes on antud lähikontaktseteks (kui on) või KOV poole. Oletame, et ei ole antud lapse/laste telefoninr vms, siis KOV poole. KOV omakorda otsib üles lähedased ja teeb neile ettepaneku maksta pensionist puudujääv osa. Laps kas nõustub ja sõlmib vastava lepingu või keeldub, selgitades näiteks, et

*ta on valmis ja võimeline lähedast ise hooldama (kontrollitakse KOV poolt, sh võetakse arsti arvamus, kas kodus saab antud seisundis inimest hoida)

*või tal puudub vastav ressurss st nii palju makstes jääb ta ise+tema ülalpeetavad alla elatusmiinimumi- sel juhul kas lepib KOV sellega ja maksab ise või pöördub kohtusse

Seda muidugi juhul, kui kodus hooldamine pole võimalik ja jääb hooldekodu siis kohus otsustab, kas ja kui palju peab laps maksma ja palju KOV

+12
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 8 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Ise käib vanainimese juures 10 päeva kuus ja seega 20 päeva ei käi siis keegi vanainimesel seltsiks ja on üksi? Tõesti arusaamatu, mille poolest see üksi pikaks ajaks koju jätmine parem on kui püsiv hooldekodukoht või koduhooldusteenus?

kui inimene endaga ise mingil määral toime tuleb, siis pole ju 24/7 hooldus ja kohalolek vajalik.

me käime ämma abistamas ca korra iga 5-6 päeva tagant (seega isegi harvem kui teemaalgataja): toome puud tuppa, poest toidu, viime tuha välja, abistame pesemisel. Ämm liigub toas ja maja lähiümbruses ratastooli või rulaatoriga, söögitegemise ja ahjukütmisega tuleb toime, kui vajalik käe ulatuses. väikelinnas oleva korteri müügi korral jätkuks sellest summast korralikus hooldekodus vaid paariks aastaks, õnneks ta ise hooldekodusse minna veel ei soovi ja meil poleks võimalik ka vaid oma sissetulekutest neid arveid kinni maksta. ta ise väidab, et kuni jaksab kodus olla (põhiliselt loeb, vahib telekat, nokitseb käsitööd), siis kodunt kuhugi kolida ei taha. kui üldse, siis mõne lapse juurde.

see kokkulepitud päeva lugu. vanainimesed ju unustavadki. me sellisel juhul lepime asja kokku, jätame ämmale kirjalikult lauale, mis kell mis päeval kuhu minek (nt arstile). eelmisel hommikul meeldetuletusega sms. eelmise päeva õhtul ise kohale. aitame vanni ja pead pesta, otsime välja sobivad ja viisakad riided. hommikul hakkame sättima ca paar tundi varem, sest lihtsalt vanadel võtbki kõik mitu korda rohkem aega.

+14
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Vägisi ei saa, aga äkki on perearst nõus tulema koju vms. Tavalised sellised vintsked vanainimesed võõra inimese jutule alluvad, et kui perearst või õde helistab, kutsub vastuvõtule. Minu isa keeldus kõrvaarstile minemast (et meie räägime vaikselt ja segaselt), aga kui perearst käskis minna – siis ka läks.

Antud vanainimene keeldub arstile minemast (“nad ju ei tea midagi, nad ju ei tee midagi!) juba kümmekond aastat. Vajalikud kroonilise haiguse retseptid saab telefonile helistades.

Talle on aeg kinni pandud arsti juurde, autoga kohale viidud ja ka siis ta ei lähe.

Arst kindlasti koju ei tule, selleks oleks tal vaja 58 km sõita.

See küll tõele vastata ei saa. Arst võib küll retsepti pikendada, aga mitte kümneid aastaid telefoni kaudu. Mingi aja tagant kutsub arst ikka vastuvõtule ka. Ka kõige kroonilisem haige peab käima mingi aja tagant end näitamas. Miks peaks arst patsiendist nii kaugel asuma? Et ise elab Tartus ja arsti juurde sõidab Võrru, nii või? See pole võimalik.

Kui vanainimene tõesti on hädas, peaks teatama kohalikule omavalitsusele. Inimese tervislik seisund juba viitab dementsusele, aga laps nimetab seda vanainimese jonnimiseks ja süüdistamiseks? Ise käib vanainimese juures 10 päeva kuus ja seega 20 päeva ei käi siis keegi vanainimesel seltsiks ja on üksi? Tõesti arusaamatu, mille poolest see üksi pikaks ajaks koju jätmine parem on kui püsiv hooldekodukoht või koduhooldusteenus?

Ühesõnaga, see ei olegi probleem, et vanainimene enda kodust tahab ära minna hooldekottu. Probleem on hoopis see, kes selle eest maksma peab? Tavaliselt on vastupidi, vanur ei soovi kodust ära minna. Ja alguses oli vanainimesel osa majast, nüüd on kõik juba kolm aastat lapse nimel.

On see libateema?

Kuule, teemaalgatuses on ju sellest, et mitte vanainimese pole hädas, vaid tema järeltulija ei oska-saa vanainimese jonniga hakkama.

+7
-4
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 59 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Sellepärast ongi igasugu kinkelepingud saatanast. Asi oleks lihtsamast lihtsam. Inimene tahab hooldekodusse minna, müüb oma kinnisvara maha ja läheb. Oma raha, teeb mis tahab ja kui raha on piisavalt, mingu kasvõi palmisaarele hooldekodusse. Kui lapsed ei taha majast loobuda, maksavad ise selle hooldekodu eest ja saavad maja hiljem päranduseks. Kas nad sellega rahaliselt võidavad või kaotavad, on iseasi.

+5
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

Vägisi ei saa, aga äkki on perearst nõus tulema koju vms. Tavalised sellised vintsked vanainimesed võõra inimese jutule alluvad, et kui perearst või õde helistab, kutsub vastuvõtule. Minu isa keeldus kõrvaarstile minemast (et meie räägime vaikselt ja segaselt), aga kui perearst käskis minna – siis ka läks.

Antud vanainimene keeldub arstile minemast (“nad ju ei tea midagi, nad ju ei tee midagi!) juba kümmekond aastat. Vajalikud kroonilise haiguse retseptid saab telefonile helistades.

Talle on aeg kinni pandud arsti juurde, autoga kohale viidud ja ka siis ta ei lähe.

Arst kindlasti koju ei tule, selleks oleks tal vaja 58 km sõita.

See küll tõele vastata ei saa. Arst võib küll retsepti pikendada, aga mitte kümneid aastaid telefoni kaudu. Mingi aja tagant kutsub arst ikka vastuvõtule ka. Ka kõige kroonilisem haige peab käima mingi aja tagant end näitamas. Miks peaks arst patsiendist nii kaugel asuma? Et ise elab Tartus ja arsti juurde sõidab Võrru, nii või? See pole võimalik.

Kui vanainimene tõesti on hädas, peaks teatama kohalikule omavalitsusele. Inimese tervislik seisund juba viitab dementsusele, aga laps nimetab seda vanainimese jonnimiseks ja süüdistamiseks? Ise käib vanainimese juures 10 päeva kuus ja seega 20 päeva ei käi siis keegi vanainimesel seltsiks ja on üksi? Tõesti arusaamatu, mille poolest see üksi pikaks ajaks koju jätmine parem on kui püsiv hooldekodukoht või koduhooldusteenus?

Ühesõnaga, see ei olegi probleem, et vanainimene enda kodust tahab ära minna hooldekottu. Probleem on hoopis see, kes selle eest maksma peab? Tavaliselt on vastupidi, vanur ei soovi kodust ära minna. Ja alguses oli vanainimesel osa majast, nüüd on kõik juba kolm aastat lapse nimel.

On see libateema?

Kuule, teemaalgatuses on ju sellest, et mitte vanainimese pole hädas, vaid tema järeltulija ei oska-saa vanainimese jonniga hakkama.

Vägisi ei saa, aga äkki on perearst nõus tulema koju vms. Tavalised sellised vintsked vanainimesed võõra inimese jutule alluvad, et kui perearst või õde helistab, kutsub vastuvõtule. Minu isa keeldus kõrvaarstile minemast (et meie räägime vaikselt ja segaselt), aga kui perearst käskis minna – siis ka läks.

Antud vanainimene keeldub arstile minemast (“nad ju ei tea midagi, nad ju ei tee midagi!) juba kümmekond aastat. Vajalikud kroonilise haiguse retseptid saab telefonile helistades.

Talle on aeg kinni pandud arsti juurde, autoga kohale viidud ja ka siis ta ei lähe.

Arst kindlasti koju ei tule, selleks oleks tal vaja 58 km sõita.

See küll tõele vastata ei saa. Arst võib küll retsepti pikendada, aga mitte kümneid aastaid telefoni kaudu. Mingi aja tagant kutsub arst ikka vastuvõtule ka. Ka kõige kroonilisem haige peab käima mingi aja tagant end näitamas. Miks peaks arst patsiendist nii kaugel asuma? Et ise elab Tartus ja arsti juurde sõidab Võrru, nii või? See pole võimalik.

Kui vanainimene tõesti on hädas, peaks teatama kohalikule omavalitsusele. Inimese tervislik seisund juba viitab dementsusele, aga laps nimetab seda vanainimese jonnimiseks ja süüdistamiseks? Ise käib vanainimese juures 10 päeva kuus ja seega 20 päeva ei käi siis keegi vanainimesel seltsiks ja on üksi? Tõesti arusaamatu, mille poolest see üksi pikaks ajaks koju jätmine parem on kui püsiv hooldekodukoht või koduhooldusteenus?

Ühesõnaga, see ei olegi probleem, et vanainimene enda kodust tahab ära minna hooldekottu. Probleem on hoopis see, kes selle eest maksma peab? Tavaliselt on vastupidi, vanur ei soovi kodust ära minna. Ja alguses oli vanainimesel osa majast, nüüd on kõik juba kolm aastat lapse nimel.

On see libateema?

Kuule, teemaalgatuses on ju sellest, et mitte vanainimese pole hädas, vaid tema järeltulija ei oska-saa vanainimese jonniga hakkama.

Õigemini on teema sellest, et kes peab hooldekodu eest maksma.

+5
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 6 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

On see libateema?

Liba vast mitte, kuid üks suur segadus rahaga. Võin eksida, kuid laps toimetab pensioniga. Kui vanainimene eraldi kolib, kaob ka sissetulek pensioni näol ja lisandub hooldekodutasu.

Jummel.

Pensioniraha on vanainimese enda käes.

Laps maksab eluasemega seotud kulud (küte, elekter, mobiil, telekas, vesi jms), sh toob ka osa toidust.

Aga jutt pole ju rahast, vaid sellest, kuidas vanainimese tujudega hakkama saada ning seejuures talle normaalne elukeskkond säilitada.

+10
-1
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 59 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Vägisi ei saa, aga äkki on perearst nõus tulema koju vms. Tavalised sellised vintsked vanainimesed võõra inimese jutule alluvad, et kui perearst või õde helistab, kutsub vastuvõtule. Minu isa keeldus kõrvaarstile minemast (et meie räägime vaikselt ja segaselt), aga kui perearst käskis minna – siis ka läks.

Antud vanainimene keeldub arstile minemast (“nad ju ei tea midagi, nad ju ei tee midagi!) juba kümmekond aastat. Vajalikud kroonilise haiguse retseptid saab telefonile helistades.

Talle on aeg kinni pandud arsti juurde, autoga kohale viidud ja ka siis ta ei lähe.

Arst kindlasti koju ei tule, selleks oleks tal vaja 58 km sõita.

See küll tõele vastata ei saa. Arst võib küll retsepti pikendada, aga mitte kümneid aastaid telefoni kaudu. Mingi aja tagant kutsub arst ikka vastuvõtule ka. Ka kõige kroonilisem haige peab käima mingi aja tagant end näitamas. Miks peaks arst patsiendist nii kaugel asuma? Et ise elab Tartus ja arsti juurde sõidab Võrru, nii või? See pole võimalik.

Kui vanainimene tõesti on hädas, peaks teatama kohalikule omavalitsusele. Inimese tervislik seisund juba viitab dementsusele, aga laps nimetab seda vanainimese jonnimiseks ja süüdistamiseks? Ise käib vanainimese juures 10 päeva kuus ja seega 20 päeva ei käi siis keegi vanainimesel seltsiks ja on üksi? Tõesti arusaamatu, mille poolest see üksi pikaks ajaks koju jätmine parem on kui püsiv hooldekodukoht või koduhooldusteenus?

Ühesõnaga, see ei olegi probleem, et vanainimene enda kodust tahab ära minna hooldekottu. Probleem on hoopis see, kes selle eest maksma peab? Tavaliselt on vastupidi, vanur ei soovi kodust ära minna. Ja alguses oli vanainimesel osa majast, nüüd on kõik juba kolm aastat lapse nimel.

On see libateema?

Kuule, teemaalgatuses on ju sellest, et mitte vanainimese pole hädas, vaid tema järeltulija ei oska-saa vanainimese jonniga hakkama.

Vägisi ei saa, aga äkki on perearst nõus tulema koju vms. Tavalised sellised vintsked vanainimesed võõra inimese jutule alluvad, et kui perearst või õde helistab, kutsub vastuvõtule. Minu isa keeldus kõrvaarstile minemast (et meie räägime vaikselt ja segaselt), aga kui perearst käskis minna – siis ka läks.

Antud vanainimene keeldub arstile minemast (“nad ju ei tea midagi, nad ju ei tee midagi!) juba kümmekond aastat. Vajalikud kroonilise haiguse retseptid saab telefonile helistades.

Talle on aeg kinni pandud arsti juurde, autoga kohale viidud ja ka siis ta ei lähe.

Arst kindlasti koju ei tule, selleks oleks tal vaja 58 km sõita.

See küll tõele vastata ei saa. Arst võib küll retsepti pikendada, aga mitte kümneid aastaid telefoni kaudu. Mingi aja tagant kutsub arst ikka vastuvõtule ka. Ka kõige kroonilisem haige peab käima mingi aja tagant end näitamas. Miks peaks arst patsiendist nii kaugel asuma? Et ise elab Tartus ja arsti juurde sõidab Võrru, nii või? See pole võimalik.

Kui vanainimene tõesti on hädas, peaks teatama kohalikule omavalitsusele. Inimese tervislik seisund juba viitab dementsusele, aga laps nimetab seda vanainimese jonnimiseks ja süüdistamiseks? Ise käib vanainimese juures 10 päeva kuus ja seega 20 päeva ei käi siis keegi vanainimesel seltsiks ja on üksi? Tõesti arusaamatu, mille poolest see üksi pikaks ajaks koju jätmine parem on kui püsiv hooldekodukoht või koduhooldusteenus?

Ühesõnaga, see ei olegi probleem, et vanainimene enda kodust tahab ära minna hooldekottu. Probleem on hoopis see, kes selle eest maksma peab? Tavaliselt on vastupidi, vanur ei soovi kodust ära minna. Ja alguses oli vanainimesel osa majast, nüüd on kõik juba kolm aastat lapse nimel.

On see libateema?

Kuule, teemaalgatuses on ju sellest, et mitte vanainimese pole hädas, vaid tema järeltulija ei oska-saa vanainimese jonniga hakkama.

Õigemini on teema sellest, et kes peab hooldekodu eest maksma.

Esialgu on küsimuseks, kas hooldekodusse võetakse vanainimest, kes iseendaga hakkama saab üldjoontes ?

Ehk on vanadekodu, pansionaat vms õigem koht?

 

+2
-3
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 59 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Ehk on vanadekodu, pansionaat vms õigem koht?

Kas vanadekodu ja hooldekodu polegi üks ja sama?

Mind huvitab, kes sina selles loos oled? Lapse sõbranna?

+4
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

minnes teema algusesse tagasi, siis see vanainimene on nagu iga teine kodanik, kui talle pole seatud eeskostet. Las ajab siis ise oma asju nagu tahab. Arvan, et see tema salaja tegutsemine on bluff ja manipuleerimine. Igal juhul soovin jõudu ja vastupidavust teemaalgatajale. Mul omal sama asi, ainult et minu ema just ei taha kuhugi minna, aga omapäi enam hakkama ei saa.  Jonnib ja jaurab samamoodi, mitte üks asi ei sobi. Lasin endale antidepressandid juba välja kirjutada, see asi lihtsalt imeb mind tühjaks.

+13
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 5 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Paljudel vastajatel kiilus mõtlemise kinni see, et mainitud on maja. Ja kohe tuleb silme ette miinumumis “pool milli Nõmme idülli”.
Suurem enamus Eesti majadest ei vasta eelnimetatud tingimusele.
Osad on ilmselt täiesti müüdamatud. Ehk siis iga maja ei garanteeri vanainimese surmani ülalpidamist vanadekodus.
Antud teemas pole kinnisvara veel vanuri oma ka mitte.
TA – kirjeldus kõlab jah dementsuse moodi.
Võimalik, et vanuril on tont teab kust pärit valearusaam vanadekodu olemusest. Kujutabki ette, et kõbusad, kenad ja rõõmsad vanurid seal muudkui ringi veerevad ja seltsielu elavad. Ei pea ise ei koristama ega süüa tegema – muudkui mängi bridži ja flirdi.
Äkki reaalne kogemus mõjub kainestavalt? Paar kuud ehk majanduslikku seisu ka uppi ei löö.
Ja kui ongi (kiiresti)arenev dementsus, võib juhtuda, et koju tulijat enam ei olegi – tahtmine võib olla, aga hakkamasaamine hääbub.

+23
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Vägisi ei saa, aga äkki on perearst nõus tulema koju vms. Tavalised sellised vintsked vanainimesed võõra inimese jutule alluvad, et kui perearst või õde helistab, kutsub vastuvõtule. Minu isa keeldus kõrvaarstile minemast (et meie räägime vaikselt ja segaselt), aga kui perearst käskis minna – siis ka läks.

Antud vanainimene keeldub arstile minemast (“nad ju ei tea midagi, nad ju ei tee midagi!) juba kümmekond aastat. Vajalikud kroonilise haiguse retseptid saab telefonile helistades.

Talle on aeg kinni pandud arsti juurde, autoga kohale viidud ja ka siis ta ei lähe.

Arst kindlasti koju ei tule, selleks oleks tal vaja 58 km sõita.

See küll tõele vastata ei saa. Arst võib küll retsepti pikendada, aga mitte kümneid aastaid telefoni kaudu. Mingi aja tagant kutsub arst ikka vastuvõtule ka. Ka kõige kroonilisem haige peab käima mingi aja tagant end näitamas. Miks peaks arst patsiendist nii kaugel asuma? Et ise elab Tartus ja arsti juurde sõidab Võrru, nii või? See pole võimalik.

Kui vanainimene tõesti on hädas, peaks teatama kohalikule omavalitsusele. Inimese tervislik seisund juba viitab dementsusele, aga laps nimetab seda vanainimese jonnimiseks ja süüdistamiseks? Ise käib vanainimese juures 10 päeva kuus ja seega 20 päeva ei käi siis keegi vanainimesel seltsiks ja on üksi? Tõesti arusaamatu, mille poolest see üksi pikaks ajaks koju jätmine parem on kui püsiv hooldekodukoht või koduhooldusteenus?

Ühesõnaga, see ei olegi probleem, et vanainimene enda kodust tahab ära minna hooldekottu. Probleem on hoopis see, kes selle eest maksma peab? Tavaliselt on vastupidi, vanur ei soovi kodust ära minna. Ja alguses oli vanainimesel osa majast, nüüd on kõik juba kolm aastat lapse nimel.

On see libateema?

Kuule, teemaalgatuses on ju sellest, et mitte vanainimese pole hädas, vaid tema järeltulija ei oska-saa vanainimese jonniga hakkama.

Vägisi ei saa, aga äkki on perearst nõus tulema koju vms. Tavalised sellised vintsked vanainimesed võõra inimese jutule alluvad, et kui perearst või õde helistab, kutsub vastuvõtule. Minu isa keeldus kõrvaarstile minemast (et meie räägime vaikselt ja segaselt), aga kui perearst käskis minna – siis ka läks.

Antud vanainimene keeldub arstile minemast (“nad ju ei tea midagi, nad ju ei tee midagi!) juba kümmekond aastat. Vajalikud kroonilise haiguse retseptid saab telefonile helistades.

Talle on aeg kinni pandud arsti juurde, autoga kohale viidud ja ka siis ta ei lähe.

Arst kindlasti koju ei tule, selleks oleks tal vaja 58 km sõita.

See küll tõele vastata ei saa. Arst võib küll retsepti pikendada, aga mitte kümneid aastaid telefoni kaudu. Mingi aja tagant kutsub arst ikka vastuvõtule ka. Ka kõige kroonilisem haige peab käima mingi aja tagant end näitamas. Miks peaks arst patsiendist nii kaugel asuma? Et ise elab Tartus ja arsti juurde sõidab Võrru, nii või? See pole võimalik.

Kui vanainimene tõesti on hädas, peaks teatama kohalikule omavalitsusele. Inimese tervislik seisund juba viitab dementsusele, aga laps nimetab seda vanainimese jonnimiseks ja süüdistamiseks? Ise käib vanainimese juures 10 päeva kuus ja seega 20 päeva ei käi siis keegi vanainimesel seltsiks ja on üksi? Tõesti arusaamatu, mille poolest see üksi pikaks ajaks koju jätmine parem on kui püsiv hooldekodukoht või koduhooldusteenus?

Ühesõnaga, see ei olegi probleem, et vanainimene enda kodust tahab ära minna hooldekottu. Probleem on hoopis see, kes selle eest maksma peab? Tavaliselt on vastupidi, vanur ei soovi kodust ära minna. Ja alguses oli vanainimesel osa majast, nüüd on kõik juba kolm aastat lapse nimel.

On see libateema?

Kuule, teemaalgatuses on ju sellest, et mitte vanainimese pole hädas, vaid tema järeltulija ei oska-saa vanainimese jonniga hakkama.

Õigemini on teema sellest, et kes peab hooldekodu eest maksma.

Esialgu on küsimuseks, kas hooldekodusse võetakse vanainimest, kes iseendaga hakkama saab üldjoontes ?

Ehk on vanadekodu, pansionaat vms õigem koht?

Misasjad need sinu arust on?

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

<p style=”text-align: left;”>Ma mõtlen, et mina ei alluks nendele jonnidele. Niikaua kui kannatab, niikaua laseks sellel vanainimesel kodus olla, sest olen üsna veendunud, et kui ta saabki sinna hooldekodusse, siis varsti tahab tagasi koju. Tujusid ignoreeriks, kui oli kokkulepe kolmap.poodi, siis nii jääb, kui ei tule kaasa, siis käiksin üksi. Muid plaane ümber ei teeks. Tujudest lähtuvalt ei teeks ühesõnaga mitte midagi. Samas, eks peab silma peal hoidma, kui on näha, et inimene ei saa endaga enam hakkama, siis tuleb tõesti hooldusesse viia, aga siis hakkab muidugi vastupidine jutt ja koju nõudmine.</p>
Ps. Mulle tegelikult väga meeldivad vanainimesed, tean selliseid toredaid üsna mitmeid. Aga tean ka sõjakaid ja jonnakaid – mu oma ema oli selline. Kuna tema soovid muutusid pidevalt ja niikuinii ei olnud ta kunagi rahul, siis tegin nii, nagu õigeks pidasin ja kõik.

+8
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 12 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Konkreetne vastus sinu küsimusele:

hooldekodu koha eest tasub see, kes on kirjas lepingus

st

kui inimene läheb ISE hooldekodusse ja sõlmib ISE lepingu, siis on maksekohustus TEMAL ENDAL.

Kui selgub, et tema vahenditest ei piisa st tal pole enam raha, pöördub hooldekodu nende poole, kes on antud lähikontaktseteks (kui on) või KOV poole. Oletame, et ei ole antud lapse/laste telefoninr vms, siis KOV poole. KOV omakorda otsib üles lähedased ja teeb neile ettepaneku maksta pensionist puudujääv osa. Laps kas nõustub ja sõlmib vastava lepingu või keeldub, selgitades näiteks, et

*ta on valmis ja võimeline lähedast ise hooldama (kontrollitakse KOV poolt, sh võetakse arsti arvamus, kas kodus saab antud seisundis inimest hoida)

*või tal puudub vastav ressurss st nii palju makstes jääb ta ise+tema ülalpeetavad alla elatusmiinimumi- sel juhul kas lepib KOV sellega ja maksab ise või pöördub kohtusse

Seda muidugi juhul, kui kodus hooldamine pole võimalik ja jääb hooldekodu siis kohus otsustab, kas ja kui palju peab laps maksma ja palju KOV

Palju tänu asjakohase vastuse eest!

+2
-1
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 59 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Ise käib vanainimese juures 10 päeva kuus ja seega 20 päeva ei käi siis keegi vanainimesel seltsiks ja on üksi? Tõesti arusaamatu, mille poolest see üksi pikaks ajaks koju jätmine parem on kui püsiv hooldekodukoht või koduhooldusteenus?

kui inimene endaga ise mingil määral toime tuleb, siis pole ju 24/7 hooldus ja kohalolek vajalik.

me käime ämma abistamas ca korra iga 5-6 päeva tagant (seega isegi harvem kui teemaalgataja): toome puud tuppa, poest toidu, viime tuha välja, abistame pesemisel. Ämm liigub toas ja maja lähiümbruses ratastooli või rulaatoriga, söögitegemise ja ahjukütmisega tuleb toime, kui vajalik käe ulatuses. väikelinnas oleva korteri müügi korral jätkuks sellest summast korralikus hooldekodus vaid paariks aastaks, õnneks ta ise hooldekodusse minna veel ei soovi ja meil poleks võimalik ka vaid oma sissetulekutest neid arveid kinni maksta. ta ise väidab, et kuni jaksab kodus olla (põhiliselt loeb, vahib telekat, nokitseb käsitööd), siis kodunt kuhugi kolida ei taha. kui üldse, siis mõne lapse juurde.

see kokkulepitud päeva lugu. vanainimesed ju unustavadki. me sellisel juhul lepime asja kokku, jätame ämmale kirjalikult lauale, mis kell mis päeval kuhu minek (nt arstile). eelmisel hommikul meeldetuletusega sms. eelmise päeva õhtul ise kohale. aitame vanni ja pead pesta, otsime välja sobivad ja viisakad riided. hommikul hakkame sättima ca paar tundi varem, sest lihtsalt vanadel võtbki kõik mitu korda rohkem aega.

Muidugi pole tal igapäevast abi vaja. Seltsi võib-olla .. Aga kes seda ei tahaks?
Kui kardinaid ei saa omal jõul vahetada ja aknaid pesta kaks korda aastas või mööblit ümber paigutada, kui selleks soov tuleb, siis ei ole asi elulistes vajadustes vaid soovides.

Elama peab võimalustekohaselt, mitte teisi oma ebavajalike soovide täitmiseks kohustades.

 

Kindlasti ta unustab, aga antud näide EI OLNUD unustamises kinni.  Ja see oli vaid üks näide.

 

+3
-1
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 59 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

<p style=”text-align: left;”>Ma mõtlen, et mina ei alluks nendele jonnidele. Niikaua kui kannatab, niikaua laseks sellel vanainimesel kodus olla, sest olen üsna veendunud, et kui ta saabki sinna hooldekodusse, siis varsti tahab tagasi koju. Tujusid ignoreeriks, kui oli kokkulepe kolmap.poodi, siis nii jääb, kui ei tule kaasa, siis käiksin üksi. Muid plaane ümber ei teeks. Tujudest lähtuvalt ei teeks ühesõnaga mitte midagi. Samas, eks peab silma peal hoidma, kui on näha, et inimene ei saa endaga enam hakkama, siis tuleb tõesti hooldusesse viia, aga siis hakkab muidugi vastupidine jutt ja koju nõudmine.</p>

Ps. Mulle tegelikult väga meeldivad vanainimesed, tean selliseid toredaid üsna mitmeid. Aga tean ka sõjakaid ja jonnakaid – mu oma ema oli selline. Kuna tema soovid muutusid pidevalt ja niikuinii ei olnud ta kunagi rahul, siis tegin nii, nagu õigeks pidasin ja kõik.

No siiani on laps püüdnud teha 70:30 vanainimese kasuks.
Osa soove ja nõudmisi on ignoreeritud, aga siis järgneb nädalatepikkune jonn: nn pilt on, häält ei ole, lisaks teravad ütlemised, solvangud jms.

+4
-2
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 59 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Osa soove ja nõudmisi on ignoreeritud, aga siis järgneb nädalatepikkune jonn: nn pilt on, häält ei ole, lisaks teravad ütlemised, solvangud jms.

sa saad ju aru, et see on manipuleerimine?

+12
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 5 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

<p style=”text-align: left;”>Ma mõtlen, et mina ei alluks nendele jonnidele. Niikaua kui kannatab, niikaua laseks sellel vanainimesel kodus olla, sest olen üsna veendunud, et kui ta saabki sinna hooldekodusse, siis varsti tahab tagasi koju. Tujusid ignoreeriks, kui oli kokkulepe kolmap.poodi, siis nii jääb, kui ei tule kaasa, siis käiksin üksi. Muid plaane ümber ei teeks. Tujudest lähtuvalt ei teeks ühesõnaga mitte midagi. Samas, eks peab silma peal hoidma, kui on näha, et inimene ei saa endaga enam hakkama, siis tuleb tõesti hooldusesse viia, aga siis hakkab muidugi vastupidine jutt ja koju nõudmine.</p>

Ps. Mulle tegelikult väga meeldivad vanainimesed, tean selliseid toredaid üsna mitmeid. Aga tean ka sõjakaid ja jonnakaid – mu oma ema oli selline. Kuna tema soovid muutusid pidevalt ja niikuinii ei olnud ta kunagi rahul, siis tegin nii, nagu õigeks pidasin ja kõik.

No siiani on laps püüdnud teha 70:30 vanainimese kasuks.

Osa soove ja nõudmisi on ignoreeritud, aga siis järgneb nädalatepikkune jonn: nn pilt on, häält ei ole, lisaks teravad ütlemised, solvangud jms.

Neid jonnimisi ja tujusid tuleb lihtsalt õppida ignoreerima, tuleb õppida kõrvu sulgema, mitte midagi pole parata. Selline asi lõpuks hävitab selle lapse enda ja ka lapse pere ( kui on). Vanainimesel on igav ja aega välja mõelda igasuguseid asju, temal pole kellast vahet. Läks õhtul 18:00 magama, ärkas kell 3 öösel ja tuli tahtmine helistada nt. Minu ema kusjuures ei olnud dementne. Ta lihtsalt leidis, et tema on nüüd pensionär ja vanainimest peab austama ja tema soove täitma. Piirid läksid aina kaugemale ja kaugemale. Mina olin lõpuks närvihaige inimvare. Kui ema suri, siis nutsin vist rohkem kergendusest, kui kurvastusest.

Head suhted inimeste vahel on väga hea asi, aga see peaks olema vastastikune. Ainult vanuse pärast on raske kedagi austada, eriti juhul, kui ta samal ajal su elu põrguks muudab.

 

+12
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 12 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Sellepärast ongi igasugu kinkelepingud saatanast. Asi oleks lihtsamast lihtsam. Inimene tahab hooldekodusse minna, müüb oma kinnisvara maha ja läheb. Oma raha, teeb mis tahab ja kui raha on piisavalt, mingu kasvõi palmisaarele hooldekodusse. Kui lapsed ei taha majast loobuda, maksavad ise selle hooldekodu eest ja saavad maja hiljem päranduseks. Kas nad sellega rahaliselt võidavad või kaotavad, on iseasi.

See on õige seisukoht.

Aga vanainimesel ei ole kinnisvara. Järeltulija on ta enda elamisse võtnud ja testamendiga kindlustanud juhuks, kui ta ise peaks surema vms, et vanainimesel jääb igal juhul õigus oma kodus, st jutuksolevas majas edasi elada.

 

+5
-1
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 59 korda. Täpsemalt

Näitan 30 postitust - vahemik 31 kuni 60 (kokku 156 )


Esileht Pereelu ja suhted Vanainimene tahab kodust ära