Mind teeb väga kurvaks, kuidas inimesed valivad oma suhtumist. Praegu on moes tohutult karjuda mustanahaliste ja geide tunnustamise teemal. Samas aga kui minu kehapuudega last koolis narritakse ja mõnitatakse tema puude pärast, siis viskab koolipsühholoog üleolevalt muiates ainult, et kasvatagu laps endale paksem nahk. Ja ütleb, et puude tõttu igapäevase tagakiusamise all kannatav laps võib käia tema juures jutustamas. Mitte midagi rohkemat teha ei peeta üldse vajalikuks.
Kui pöördun selle probleemiga KOV lastekaitseametniku poole ja palun talt abi, siis kehitab too ükskõikselt õlgu ja nähvab, et mingu kiusatav laps psühholoogi juurde ravile! Kui kirjutan palvekirja Sotsiaalkindlustusametile, paludes tollel sekkuda, siis tuleb sealt vastus, et SKA ei sekku LOV töösse. Ja üritagu lapsevanemad ise LOV lastekaitseametnikule augu pähe rääkida, et too neid kehapuudega lapse jätkuva tagakiusamise osas pisutki abistaks.
Ehk siis – täielik nulliring see abiküsimine, kui jutt ei ole mustanahalisest ega geist! Miskipärast mustanahalist ei saadeta iialgi psühholoogi juurde, vaid sekkutakse silmapilkselt tema mõnitaja osas. Sama ka geidega! Füüsilise puudega lapse kohus on aga kõik mõnitused välja kannatada, temale ei tõtta iialgi appi mitte ükski riiklik institutsioon. Millest niisugune räige vahetegemine riigi poolt?! 🙁