Esileht Väikelaps Vanavanemad ei taha lapselapsi hoida

Näitan 30 postitust - vahemik 1 kuni 30 (kokku 37 )

Teema: Vanavanemad ei taha lapselapsi hoida

Postitas:
Kägu

Tegelikult on olukord üsna masendav. Tüdrukud on juba asjalikud, 8 ja 6 aastased. Vanavanemad on Võrumaa metsade vahel ja ei soovi, et nad kasvõi nädalaks või paariks päevaks neile mõnel vaheajal tulevad. Ainult koos vanematega. Seega, kas ema ja isaga või ainult isaga (nende poeg). Tegelikult ei ole minu mees (nende poeg) ka nende kasvatatud, vaid vanaema, kuid see selleks. Nii kahju lastest. Nemad juba tahavad, ja küsivad ise, kuna seal on maakoht, naabritel loomad ja metsa ja rada ja vabadust, mida kilomeetritega mõõta. Pealgi pole nad tited. Üks iseseisev koolilaps, läheb sügisel 3.klassi ja teine koolieelik. Asjalikud. AGa noh jah, süüa vaja teha ja ikka juhendada ja nad küsivad palju, kõik neid huvitab. Omaette mängivad ka palju, pole niiväga nutilapsed. Aga tõesti, kas keegi veel sellise olukorraga on kokku puutunud? Kui küsida, et miks nad ei taha, siis tulevad kohe igasugused haigused ja et me oleme liiga julged jne. Tundub, et ei taheta vastutust võtta. Ise olen olnud ka vanaema laps ja minu kujunemisel on vanaema õpetused ja elutarkused olnud väga olulised. Mehega tahaks ka vahel omaette olla ja suvel vaja kogu aeg lapsi kuskile organiseerida, laagrise vms. kuna enda puhkus ei ole ju 2,5 kuud, kui koolilapsel.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Tegelikult ei ole minu mees (nende poeg) ka nende kasvatatud, vaid vanaema, kuid see selleks.

No siis on ju selge – nad ei ole absoluutselt “lasteinimesed”, neile ei meeldi üldse lapsed, nad ei taha mingeid lapsi oma elamises näha. Mina ei näe siin õnnelikku lahendust – inimese koju, kes pole kunagi lapsi sallinud ega hakka ilmselt elulõpuni lapsi sallima, ei saa lapsi suvitama suruda.

Eks püüa siis hoopis näit. mõne lapse sõbranna/sõbra vanemaga kokku leppida, et tema võtab sinu lapsed suvel natukeseks ajaks ja pärast võtad sina tema omad enda koju. Eks õnnestub mitte-veresugulasega edukamalt kokkuleppeid teha kui selliste lootusetuste veresugulastega?

Muidugi tobe tulevikustsenaarium oleks see, kui laste täiskasvanuks ja tööjõuliseks saades vanavanemad hakkaks oma lapselapsi vaatama pilguga, et näe, “parketi”kõlbulikuks (suhtluskõlbulikuks) saanud ja kukuksid hädaldama, et lapselapsed, sunnikud, ignoreerivad neid… Muidugi ei pruugi just nii minna, võib tulla ka täiesti rahulik võõrandumine suguvõsa vana ja noore osa vahel.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Tavaliselt esinevadki selle “igaüks kasvatagu oma lapsed ise!” mõtteviisiga väga julgesti need, kes oma lapsi tegelikult ise ei kasvatanudki. Mina olin ka vanaema laps, suvel kuude viisi maal (muidugi vanemaid ei saa süüdistada, nemad olid tööl ja meie siis liiga väikesed, et päevad läbi kodus üksinda olla).

Aga kui nad ei ole nii karmi hinnangut väärt siiski, siis võibki olla, et nad kardavad vastutust, et midagi juhtub, et jäävad haigeks, saavad viga jne. Nende väikelaste kasvatamise ajad on ju aastakümnete taga (kui ei ole neil muid lapselapsi, mispuhul võib hoopis muu põhjus olla).

Kui ei taha, siis ei saa ju lapsi neile saata, kuigi mulle tunduvad nii vanad lapsed küll juba üsna mõnusad seltsilised, kel samas ei pea pidevalt sabad jooksma nagu titel.

Võib ju nii, et isa läheb puhkuse ajal nädalaks nendega maale ja kui vanavanemad on lastega harjunud ja kodunenud (nad elavad ju üksteisest küllalt kaugel, et mingit igapäevakoosolemist väga polegi) jne, võiks paluda, kas lapsed võivad veel nt 5 päevaks ise vanaema juurde jääda või hiljem tagasi tulla vms.

Please wait...
Postitas:
Kägu

ja et me oleme liiga julged jne

Ma arvan, et siin ongi võti, teie lubate lastele asju, mida nemad ei julgeks lubada ja samas keelate asju ja tegevusi, mis vanemale põlvkonnale tundub normaalne.

Tänapäeval erineb lastele lubatu ja keelatu nii palju varasemast, et nad ei taha selle teemaga tegelda. Juba laste söömine on omaette ooper, riietamine samuti.

Lapsed ei tahaks ju minna kohta, kus nad ei ole varem olnud ja selle aja sees on ka vanavanemad näinud, et nende ja teie elud erinevad väga palju.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Kurdad, et mehe vanemad ei taha lapsi hoida (vastutust võtta), aga lastel on loodetavasti ka teised vanavanemad (või vähemalt üks neist) ehk sinu vanemad ning lapsed saavad siiski tunda ka toredaid, hoolivaid vanavanemaid.
Kui mehe vanemad pole ise väga oma lastki kasvatanud, siis tegelikult tõesti ilmselt ei ole lastega toimetamisel nad päris “kodus” ning võibki olla, et kardavad ja ei ei olegi neil seda “väiksemate lastega olemise geeni”. Lisaks kaugemate (oma lastel tead, mis kuidas, oma kasvatusstiili) lastega ikka muretsetakse ja kardetakse rohkem. Ilmselt tõesti peavad nad arvestama lihtsalt ka sellega, et tulevikus lapselapsed pole nii lähedased ning ei maksa ilmtingimata oodata nende seltskonda ja abi vms.
Lisaks minu lapsepõlve vanavanemad oli palju nooremast peast kodused ning kindlasti oli neil rohkem võimalusi lastelaste “hoidmistega” tegeleda, kui praegustel vanavanematel, kes tihti peavad ise veel tööl käima ja vanemast peast tõesti vajavad oma puhkepäevi ja puhkust ka enda puhkuseks. Suur vahe on ka selles, et minu lapsepõlves tähendas siiski vanavanemate juures olek seda, et vanavanemad toimetasid paljuski omi toimetusi, lapselapsed “rakendati” osaliselt ka vajalikesse tegemistesse, toit oli see mis vanavanematel oli, mängiti eraldi lastelastega, kui aega oli jne. Tänapäeval kuulen ikka, kuidas vanavanemad toidavad “valesti”, ei tee seda “õigesti” jne. Pole ime, et osad vanavanemad lihtsalt parem ei võtagi lapselapsi üksinda enda juurde.
Kui ei ole selliseid lähedasi abistajaid, siis saab mõelda laagrite, tasuliste lapsehoidjate, peale ning kopereeruda teiste lapsevanematega,et sinu lapsed on kord lapse sõbra juures sõbra vanemate hoole all ning siis lapse sõber teie hoole all jne. Ise kasutasime ka sellist varianti, et koos mehega puhkasime 1-2 nädalat ning siis oli kumbki ka eraldi lapsega kodune (kusjuures mõlemad olime siis osaliselt ka oma vanemate juures).

Please wait...
Postitas:
Kägu

Lapsed on lapsevanemate, mitte vanavanemate kohustus. Kui vanavanemad ütlevad, et ei soovi hoida, siis peaks seda austama. Kõik inimesed ei ole loodud lastega tegelejateks. Muidugi võivad olla selle taga ka lihtsalt hirmud, aga see tuleb teil endal välja uurida.
Endal kolm last, pole mehega kahekesi teab mis ajast puhanud, ikka on keegi lastest meiega. Saime enne lapsi koos puhata ja kui lapsed suuremad, siis saame jälle. Vanavanemate juures käivad ühe kaupa. Sel suvel vist proovime mõneks päevaks kaks korraga.
Kui laps on juba 3ndas, saab ta üksi kodus olemisega ka hakkama, alati ei pea 2,5 kuud tihedalt sisustatud olema, laps tahab ka puhata. Nt 1,5 kuud puhkavad vanemad (kas koos või eraldi, oleneb kuidas puhkust on võimalik saada), 2-3 nädalat laagrites, jääbki 2-3 nädalat veel. Lapse sõbra/sõbranna vanematega räägite, võib olla saavad nemad mõned päevad sisustada ja teie võtate paariks päevaks puhkuse ajal nende lapse enda hoolde. Võib olla on teil õdesid-vendi, kes oleks nõus mõne päeva hoidma. Ja vahepeal ongi üksi kodus, saab hakkama küll.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Aga siis käitegi koos perega.

Ma pigem näen siin hetkel vanemate soovi aega üksi veeta. Selleks võtke siis lapsehoidja.

Meil küll täiesti vastumeelsust pole, aga kumbki vanaema pole nõus kaht last korraga hoidma. Mis tähendab, et kui tahame kasvõi õhtul teatrisse minna, siis tuleb mõni kobedam lapsehoidja leida. Midagi pole teha. Sundida ei saa.

Ps võibolla on asi selles, et minul endal vanaema pole olnudki ja oli ainult üks vanaise, keda mäletan ainult väga vananana, aga meid pole kunagi maale ilma vanemateta saadetud ja tegelikult ei kujuta ka ise ette, et saadaksin oma lapsed maale ilma, et ise kaasa läheksin. Mul õemees on koguaeg saatnud oma lapsi, aga noorem, kes hetkel juba 8aastane, on ikka alati väga kurb kui vanema dlahkuvad, igatseb neid jne. ma ei olegi kunagi aru saanud, miks peavad lapsed nädalate viisi vanematest eemal olema ja samal ajal ohitakse, kuidas lasteaias viibime n on lastele halb… Laps ilmselt tunneb seda õpetajat paremini kui kaugel elavat vanaema, keda heal juhul näeb kord kuus.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Jah, eks me käimegi ja tegeleme oma lastega ise. Niikuinii tegeleme ja pole neid kuskile sokutanud eest ära. Aga vanavanemate nurin tundub ka kuidagi ebaõiglane, et lapselapsi näeb nii harva, käite vähe jne. Meie perel endal on ka maakodu (mitte loomade ja suure põllumajandusega), mida vaja hooldada, pole mõeldav, et me laste pärast Võrumaal istume ja aega raiskame. Mul on lihtsalt nii kahju. Vanem tütar tunneb huvi võru keele vastu ja tüdrukud saavad aru, et koht on isatalu, kus nende isa kasvas ja sirgus. Ta läheb oma pilliga künka otsa ja mängib seal, nii, et laaned kajavad vastu. Lastele meeldib väga ja pole nad midagi ülehoitud, eitea kuidas toidetud ja juhendatud. Oskavad ise juba veidi süüa teha ja nii nagu ikka eakohased lapsed tegutsevad. Pealegi on vanaisa põllumees ja sõidab traktoriga. See ka huvitav nende jaoks. Ma varem sain veel aru, sest lapsed olid väiksed. AGa nad on ju kahekesi ise ja lapsed on ka kahekesi.Ja rohkem lapselapsi neil pole. Saab panna rohima vms. aga jah sundida ei saa. Ja siis tulla ja rääkima, et olete ükskord siin pererahvas tundub ka kuidagi väga ebatõenäoline, kui neid juuri vaikselt välja juuritakse. Kahju, kahju, kahju.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Mina ei saa ausalt-öeldes teemaalagataja nurinast aru. Miks sa eeldad, et vanavanemad peaksid lapselapsi hoidma? Kust üldse selline mõte, et vanavanemad peavad lapsi hoidma? Ei pea, kui nad ei taha. Ju siis on põhjuseid. Äkki ongi mingid haigused? Kui nad aktiivselt põllumajandusega tegelevad, siis ongi suvel väga kiire.

Lastega tegelemine on täiesti üheselt ainult vanaemate mure. Mul on endal paar aastat vanemad lapsed. Ausalt-öelda ei kujuta küll ette, et hakkasin eeldama, et keegi mu lapsed nädalaks enda juurde peaks võtma.

Please wait...
Postitas:
Kägu

No las siis sinu vanemad ostavad valgamaale talu ja saab lapsed sinna kolmeks kuuks saata.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Mina saan teemaalgatajast aru küll. Kui ikka vanavanemad räägivad, et miks nii harva käite ja tulge ikka tihedamini aga reaalselt seal külas olles lastega ei tegeleta siis tekibki veider tunne. Meil on üsna sarnane situatsioon. Üks vanaema muudkui räägib kuidas igatseb last külla ja et käigu me ikka tihedamini aga kui reaalselt sinna läheme siis jutustab meile detailselt oma igapäevaelu (mis taim kus kasvab, kust sai puu maha saetud jne) ja kui laps üritab vanaemaga suhelda või midagi küsida siis kästakse tal mitte segada…
Ilmselt ongi häda selles, et kui inimesed ka enda lapsi ei kasvatanud siis tunduvad lapsed tüütud ja lärmakad. Nad ei pruugi osata nendega käituda ja seepärast eelistavad, et vanemad ise juures oleks.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Üks vanaema muudkui räägib kuidas igatseb last külla ja et käigu me ikka tihedamini aga kui reaalselt sinna läheme siis jutustab meile detailselt oma igapäevaelu (mis taim kus kasvab, kust sai puu maha saetud jne) ja kui laps üritab vanaemaga suhelda või midagi küsida siis kästakse tal mitte segada…

Siin ilmselgelt on asi selles, et vana inimene tunneb ennast üksikuna ja oma lapsed käivad külas vaid siis, kui tuuakse ettekäändeks ” lapselast näeb nii vähe”, sest muidu einäe oma lapsi ka üldse. Ta tahab lihtsalt täiskasvanu seltsi. Ja kui oma lapsed on võõrad, siis lapselaps ju veelgi rohkem ja siis ongi ta pigem segav faktor kaasas.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Jah, eks me käimegi ja tegeleme oma lastega ise. Niikuinii tegeleme ja pole neid kuskile sokutanud eest ära. Aga vanavanemate nurin tundub ka kuidagi ebaõiglane, et lapselapsi näeb nii harva, käite vähe jne. Meie perel endal on ka maakodu (mitte loomade ja suure põllumajandusega), mida vaja hooldada, pole mõeldav, et me laste pärast Võrumaal istume ja aega raiskame. Mul on lihtsalt nii kahju. Vanem tütar tunneb huvi võru keele vastu ja tüdrukud saavad aru, et koht on isatalu, kus nende isa kasvas ja sirgus. Ta läheb oma pilliga künka otsa ja mängib seal, nii, et laaned kajavad vastu. Lastele meeldib väga ja pole nad midagi ülehoitud, eitea kuidas toidetud ja juhendatud. Oskavad ise juba veidi süüa teha ja nii nagu ikka eakohased lapsed tegutsevad. Pealegi on vanaisa põllumees ja sõidab traktoriga. See ka huvitav nende jaoks. Ma varem sain veel aru, sest lapsed olid väiksed. AGa nad on ju kahekesi ise ja lapsed on ka kahekesi.Ja rohkem lapselapsi neil pole. Saab panna rohima vms. aga jah sundida ei saa. Ja siis tulla ja rääkima, et olete ükskord siin pererahvas tundub ka kuidagi väga ebatõenäoline, kui neid juuri vaikselt välja juuritakse. Kahju, kahju, kahju.

See on küll kummaline suhtumine: ise Võrumaal ei viitsi “aega raisata”, aga lapsi viiks sinna hea meelega ja pikemaks ajaks. Ma alustaks ikka sellest, et ise käiks tihedamini koos lastega.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Mina elasin kõik suved väiksena vanaema-vanaisa juures suvilas. Suvila oli Tallinna külje all ja ema tuli igal õhtul peale tööd samuti sinna. Päeval hoolitsesidki meie eest ainult vanavanemad, kuigi enamjaolt mäletan, et mängisime me neljakesi koos (mina, mu õde ja 2 täditütart) ning vanaema ainult toitis aeg-ajalt. Vahepeal rohisime aias ning suurematena aitasime kasta. Vanaema armastas lapsi ja oli õnnelik, et ta oma lapselastega olla saab.

Minu jaoks on selline asi täiesti loomulik ja mina olen nii üles kasvanud. Mu ema on surnud, seega minu lapsed vanaemaga olla ei saa. Küll aga on nad igal suvel olnud 5-7 päeva mehe vanemate juures teisel pool Eestit. Võtavad rõõmuga ja ootavad neid.

Iga kord siinseid teemasid lugedes mõtlen ma, et minust saab küll vanaema, kes armastab oma lapselastega koos olemist ja võtab igas vanuses lapsed hoida. Nädal aastas nüüd küll kaugeltki liiga palju pole.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Nädal aastas nüüd küll kaugeltki liiga palju pole.

Rate this item:Submit Rating00

Kui vanavanemad ei salli lapsi, siis on küll. Ja mitte ainult vanavanemale, lapsele samamoodi. Need teemaalgatuses toodud vanavanemad ei kasvatanud ju oma lastki, milleks siis loota, et nüüd vanas eas veel hakkavad äkki nunnutama ja rõõmuga lapselapsi hoima? Muidugi on lastel vanavanemaid kaks komplekti ju, teemaalgataja ei rääkinud, miks temapoolsed hoida ei saa, võivad muidugi surnud olla. Igal juhul vägisi kedagi last hoidma panna ei ole hea mõte, kui vähegi muudmoodi saab, sest sageli kannatab selle all kõige rohkem siis just nõrgim osapool ehk laps. Teemaalgataja peas on mingi Võru muinasjutt ja väike maja preerias idüll, ent paraku ei ole sel reaalsusega suurt midagi ühist.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Veetsin lapsepõlve suved vanaema-vanaisa juures maal, olin nendega väga lähedane. Aasta läbi (talvel elasid samas linnas, käisin mitu korda nädalas nende pool). Ja ikka igatsesin suvel vanemaid, kes käisid nädalavahetustel. Ausalt öelda raske uskuda, et lapsed hirrrrrmsasti tahaks olla nädalate kaupa peaaegu võõraste inimeste juures – küllap on motivatsiooniks ikka ise lastest puhata. Mis on ka okei, aga kas just nädalate kaupa ja seda tunnistamata.

Minu lapsi hoiavad nii minu kui mehe vanemad hea meelega, aga kui just väga põhjendatud reisi pole, siis mitte üle ühe öö järjest. Ja ma mõistan täiesti, kuigi seda on ikkagi palju vähem meie vanavanemad meid hoidsid.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Kui lastega koos olete, kas siis tegelevad ja suhtlevad? Kõigil ei ole seda laste soont, ja kui harva näete, siis ikka on võõristus, ka vanavanematel.

Me oleme ka ise enamasti lastega koos maal minu vanemate juures. Mõne päeva kaupa on suvel lapsed ikka seal olnud, aga ma näen, et vanematele on see kurnav. Just see, et lapsed tahavad palju suhelda, küsivad palju jne. Minu vanemad on juba harjunud omaette nokitsema, neil on oma harjumused ja rutiinid, aga lapsed isegi kõige rahulikumad võivad ju mingi “probleemiga” sisse sõita just siis, kui nt vanaema on aiatöödelt tuppa puhkama tulnud ja tahaks korraks pikali visata. Nii me siis olemegi teinud nii, et mehega ainult osa puhkusest kattub, nii et pikem see aeg, kui lapsed meiega midagi koos teha saavad.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Ausalt öelda raske uskuda, et lapsed hirrrrrmsasti tahaks olla nädalate kaupa peaaegu võõraste inimeste juures

Vanaema nüüd küll peaaegu võõras inimene pole. Mul endal oli vanaema mingitmoodi isegi lähedasem kui mu ema (ema oli väga range) ning ootasime õega suve väga. Veetsime vanaema juures suvilas vähemalt terve kuu kui mitte rohkem. Tõsi, vanaema meiega mingeid mänge ei mänginud, tal olid oma tegemised nii aias kui põllul ja köögis muidugi ka. Aga mängimise vahepeal aitasime rohida, see tuli kuidagi loomulikult, sundima ei pidanud meid kunagi.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Teemaalgataja räägib siin idüllist Võrumaa metsade vahel. Aga vanavanemad ehk kardavadki just seda, et linnalapsed metsa nt ära eksivad ja peab neid paaniliselt jälgima. Või juhtub midagi muud, vanavanemad ju maatöödega hõivatud, nagu aru saan?

Ja no ikka ja jälle, need on TEIE lapsed, miks neist ometi puhkama peab?? Endal pole aega vanaema juures käia, sest oma maakoht tahab hooldamist? Koos lastega ei saa seda teha? Aga vanavanemad saavad oma tööde-toimetuste kõrvalt teie lapsi vaadata?

Mul on viis last ja ma ei saagi aru saama, miks neist puhkama oleks pidanud? Maal käisime kogu perega ja nüüd mu oma lapsed käivad ka külas peredega, lapsi hoian vajadusel paar päeva järjest, aga rohkem pole keegi siiani lasteta olla tahtnud, reisimas käiakse ka perega koos.

Ma ei kahetse, et ise lastega oma aega veetsime. Vanavanemaid armastasid nad sellegipoolest väga.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Mul endal oli vanaema mingitmoodi isegi lähedasem kui mu ema (ema oli väga range) ning ootasime õega suve väga. Veetsime vanaema juures suvilas vähemalt terve kuu kui mitte rohkem. Tõsi, vanaema meiega mingeid mänge ei mänginud, tal olid oma tegemised nii aias kui põllul ja köögis muidugi ka. Aga mängimise vahepeal aitasime rohida, see tuli kuidagi loomulikult, sundima ei pidanud meid kunagi.

Meil oli ka nii, et nii minu vanemad kui ka vanaema (vanaisa oli lastelaste ajaks juba surnud) olid linnainimesed, aga suviti käidi suvilas. Kuna ema sai puhkust ju ainult 1 kuu, mitte terve suve, oli kogu ülejäänu aja (mil ema pidi linnas olema ja tööl käima) suvilas ainsaks perenaiseks vanaema. (Isa? Isa käis suvilas “nagu kuuvarjutus”, kuna ta oli e-v kogu aeg tööl, tihti ka nädalavahetused. Mingil ajal läksid lahku.). Ema võttis puhkuse mitte ühekorraga, vaid mitmes jupis, püüdes need jupid ajastada “kuumematele” aegadele (esimene näiteks siis, kui oli maasikakorjamine, teise näiteks siis , kui oli sõstramahla aurutamise aeg).

Ka meie vanaema ei mänginud lastega, vaid tegi ikka oma perenaisetoimetusi (aed, pesupesemine, söögid, kohaliku lehmapidaja juurest mannerguga piima toomine jne….), vabal hetkel aga luges lehti. Kirjutas sõbrannadele kirju ja kaarte. Tol ajal vist üldse polnud kombeks täiskasvanutel lastega mängida? Meie mängisime tema kõrval ja vahel ka aitasime rohida-kasta. Kui maal suvitamas olid ka naabrilapselapsed – vau, siis oli muidugi veel huvitavam! Sai koos onne ehitatud, vihmaga kaarte mängitud, kassettmakki kuulatud jne. Suurematena oli toidupoes ja posti järel käimine meie kohustus – vanaema andis nimekirja ja raha kaasa ning meie tõime kauba koju. Eks me ikka käisime linnasolevale emale kaugekõnesid võtmas, ootasime ema kirju (linnas olev ema kirjutas vahel maale paberkirju – ja vanaema vastu) ning kõige toredam oli minna saabuvale emale bussi vastu. Aga üldiselt olime vanaemaga suvilas olemisega harjunud ning linnasolemise vastu seda poleks kindlasti vahetanud. Ning vanaema oli meil ka selline, kes justnimelt EI TAHTNUD olla maal üksi.

Pärast, kui vanaema jäi vanemaks, aga meie olime juba üliõpilased või töötasime, rollid pöördusid – siis “hoidsime” meie vaheldumisi või koos emaga jällegi suvilas olevat vanaema. Püüdsime klappida puhkused nii, et keegi oleks kogu aeg koos vanaemaga suvilas (kes küll väiksemaid toimetusi ikka tegi, aga näit. ise toitu koju tooma polnud enam võimeline, viimastel aastatel ei teinud ka ise süüa, kuna söögitegemine hakkas mäluhäirete tõttu meelest ära minema).

Nojah, ega teemaalagatajat see heietus muidugi ei aita. Inimesed ja nende arusaamad on lihtsalt erinevad.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Vanaema nüüd küll peaaegu võõras inimene pole.

Me ei räägi ju Sinu ega minu vanaemast, vaid sellisest, kes “ei ole lasteinimene”, kes elab kaugel ja kellel minia ei taha Võrumaal istuda ja aega raisata…

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Natuke kurb jah, aga ei saa ju kedagi sundida lapsi hoidma. Minu enda vanemad on surnud, mehe vanemad last ei hoidnud. Mehega läksime lahku ja üks põhjus selleks oligi see, et omavahelist aega ei olnud, üritustel käisime aastaid eraldi. Nüüd on laps juba 10, mõned korrad on vanavanemate juures ööbinud. Sest nüüd hoiab tema rohkem ise neid vanavanemaid kui nemad teda. Teeb süüa, aitab kodutöödes, alati peseb ja kammib koera ära, lõikab küüned, sellega vanavanemad enam ise hakkama ei saa, koer puksib vastu. Siis pigem kutsutaksegi omakasu pärast, mitte et tahaks niiväga last hoida. Oma lastega ka vanavanemad väga ei tegelenud, nende enda vanavanemad tegelesid, olid nädalalasteaias jne, ega siis ei tekkinudki seda soont.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Kui toote välja lahkumineku ühe põhjusena omavahelise aja puudumise ja üritustel eraldi käimise, sest teil on laps, siis ilmselgelt polnud te lapse saamiseks valmis. Meie käime üritustel koos lastega, lapsi on meil kolm. Mõnikord läheb ka ainult üks meist mõnele üritusele. Meie omavaheline aeg on siis, kui lapsed magavad. See on aeg, mil me räägime, vahel teeme tee ja koogi õhtu. Pool tundi kuni tunnike ikka päevas leiame, et omavahel suhelda ja mitte ainult lastest rääkida. Enne kolmanda lapse ootele jäämist leppisime kokku, kui kumbki meist tunneb, et aeg oleks lapsehoidja palgata, siis seda me ka teeme. Nüüd laps aastane, siiani on meie suhe ok ja lapsehoidjat pole vaja olnud.
See on väga tore, et su laps oma vanavanemaid aitab. Paljud vanavanemad annavad oma teadmisi lastelastele edasi just läbi erinevate tööde, nt minu ema sai söögitegemise oskuse just oma vanaemalt. Loomulikult tähendab see seda, et vanavanem on lähedal ja annab näpunäiteid. Kui laps peab kõigega üksi hakkama saama, siis räägiksin lapsega, et aitamine on vabatahtlik, kui ta soovib seda teha, siis on see ok ja kui ei soovi, siis võib ta julgelt seda öelda.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Natuke kurb jah, aga ei saa ju kedagi sundida lapsi hoidma. Minu enda vanemad on surnud, mehe vanemad last ei hoidnud. Mehega läksime lahku ja üks põhjus selleks oligi see, et omavahelist aega ei olnud, üritustel käisime aastaid eraldi. Nüüd on laps juba 10, mõned korrad on vanavanemate juures ööbinud. Sest nüüd hoiab tema rohkem ise neid vanavanemaid kui nemad teda. Teeb süüa, aitab kodutöödes, alati peseb ja kammib koera ära, lõikab küüned, sellega vanavanemad enam ise hakkama ei saa, koer puksib vastu. Siis pigem kutsutaksegi omakasu pärast, mitte et tahaks niiväga last hoida. Oma lastega ka vanavanemad väga ei tegelenud, nende enda vanavanemad tegelesid, olid nädalalasteaias jne, ega siis ei tekkinudki seda soont.

See on nüüd hirmus omakasu jah, 10-aastane on ikka täielik tasuta tööjõud 😀

Pigem on asi selles, et vanavanemad pelgavad väikelapsega kaasnevat vastutust ja kümnesega on juba mõnus aega veeta. Mina olen seda meelt, et väikelapsed ei pea päevade kaupa vanavanemate juures olema, et nendega “side” tekiks, piisab külaskäikudest koos vanematega. Koolilapsed on juba iseseisvamad ja nendega on vanavanematel lihtsam toimetada.

Töötaval 50-60-aastasel inimesel on ikkagi vaja aega töönädalast puhkamiseks, pensionäre jälle hirmutabki see vajadus kogu aeg lapse pärast valvel olla. Midagi pole teha, vanemas eas pole enam nii lihtne terve päev tegus olla.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Meie perel endal on ka maakodu (mitte loomade ja suure põllumajandusega), mida vaja hooldada, pole mõeldav, et me laste pärast Võrumaal istume ja aega raiskame.

Kui teil on omal maakodu, siis ma ei saa aru, miks te lastega seal ei suvita, vaid neid kusagile Karu-P…e tahate sokutada. See laste pärast aja raiskamise jutt on eriti küüniline. Kahju teie lastest.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Aga vanavanemate nurin tundub ka kuidagi ebaõiglane, et lapselapsi näeb nii harva, käite vähe jne. Meie perel endal on ka maakodu (mitte loomade ja suure põllumajandusega), mida vaja hooldada, pole mõeldav, et me laste pärast Võrumaal istume ja aega raiskame.

Sa leiad, et koos lastega vanavanemate juures käimine on lihtsalt istumine ja aja raiskamine, aga laste vanavanemate hoida jätmine on OK? Sa vist ei suhtu oma mehe vanematesse eriti soojalt, küll aga ootad seda mehe vanematelt.

Mina vist ei tahaks ka enda juurde pikemaks ajaks võtta lapsi, keda ma harva näen ja kellega väga lähedane ei ole.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Ausalt öeldes tööinimese jaoks on kahe lapse enda juurde võtmine ikka paras koormus. Enam ei ole 55-aastased pensionärid, vaid käiakse tööl. Minul on vedanud, et ämm ja äi lapselapste ajaks olid juba poolekoormusega tööl ja neil oli aega lastelastega tegelemiseks. Samas oli alati nii – sõitsime ise paariks päevaks sinna ja järgi minnes olime ka paar päeva seal, kuna mees tahtis ise ka oma vanematega koos olla, suhelda. Vahest sõitis mees lastega oma vanemaid külastama .
Ma ei saagi aru, kes mees ise ei tunnegi soovi olla oma vanemte juures?

Please wait...
Postitas:
Kägu

Teemaalgataja räägib nii toredasti, kui vahvaid ja huvitavaid asju lapsed vanavanemate juures teha saaksid ja milliseid kogemusi/elutarkusi omandada, aga peab nendega koos seal olemist ajaraiskamiseks. Kuidas see siis aega raiskab, kui oma laste jaoks nii tore on! Igati kasulik ju.
Vanavanemate soov, et ka vähemalt üks vanematest kohal oleks, tundub täitsa normaalne, kui nad tunnevad, et ei jõua ise oma tööde ja tegemiste vahelt kogu aeg lastega tegeleda.

Please wait...
Postitas:
Kägu

et ei jõua ise oma tööde ja tegemiste vahelt kogu aeg lastega tegeleda.

2a lapsega pead sa kogu aeg tegelema! Koolieeliku ja 8a lapsega nüüd kohe kindlasti kogu aeg tegelema ei pea, nad sisustavad oma aja ise. Teemaalgataja ju kirjutas ka, et lapsed on asjalikud ning harjunud omaette mängima.

Aga kui häirib, et lapsed tahavad tööd tegeva inimese kõrval rääkida ja küsida igasugu asju (ehk siis see suhtlus ja laste seltskond kaasa lippamas) – siis pole muidugi midagi parata. Minu vanaemale kõik see suhtlemine ja rääkimine just meeldis. Tema pigem ei tahtnud töid nokitseda üksi ja vaikides, söögilauda istudes oli ka mitu inimest laua ümber parem kui üks (“On seltsim, ” ütles ta ikka) jne.

Aga on ka neid, kellel on täpselt vastupidi. Vanem inimene on selline, milliseks ta on pika elu jooksul kujunenud ning muuta nad ennast üldjuhul enam ei taha.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

mind ei hoidnud kunagi ei vanaema ega vanaisa. Minu venda ja õde samuti mitte.
Ei osanud puudust tunda. Olime üsna iseseisvad juba varakult.
Elu on selline.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Näitan 30 postitust - vahemik 1 kuni 30 (kokku 37 )


Esileht Väikelaps Vanavanemad ei taha lapselapsi hoida