Esileht Pereelu ja suhted Vanema hoolduskohustus

Näitan 27 postitust - vahemik 1 kuni 27 (kokku 27 )

Teema: Vanema hoolduskohustus

Postitas:
Kägu

Lootuses leida, mingeid asjalikke nõuandeid, kirjutan siia lühidalt oma loo. Võibolla leiab keegi teinegi sellest mingit abi.

Olen saamas 50-aastaseks. Mul on teismeline laps, töötan mitme kohaga, et ots-otsaga kokku tulla. Paar aastat tagasi läksin lahku ja nüüd maksan aastid veel kodulaenu. Elame kahetoalises korteris. Tuleme toime, kõik on esmaseks eluks olemas, aga mingit luksust pole – väljas söömas ei käi, reisimas pole käinud, autot ei oma (asi, mis suurlinnas üksikemana elades on kohati lausa hädavajalik).

Urnmas (nimetan seaduslikku isa nii, sest sõna isa tema puhul keel ei tõuse lausuma) oli alkohoolik. Selline, kes end tsüklisse jõi ja siis ööpäevi järjest lõhkus ja karjus. Elasime korrusmajas ja kõik naabrid kuulsid seda, see tekitas tohutut häbi ja alaväärsustunnet. Koolis samuti nii õpetajad kui kaasõpilased teadsid sellest. Õnneks kiusamist koolis ei mäleta. Küll aga koduvägivalda ja kogu lapsepõlve kestvat vaimset vägivalda. Kuna tal endal oli tugev alaväärsustunne, siis põhiline suhtumine meisse kui oma lastesse oli see, et teist nagunii midagi ei tule. Mingit positiivsust ei mäleta, rääkimata lähedusest või armastusest. Paraku mäletan igasuguseid episoode, kus ta kuskil tänaval vedeles, täisteinuna või mingeid asju kodus lõhkus. Otseselt ta meid lapsi ei pesknud, aga temaga kooselu tähendas pidevat hirmu. Kui tal jälle mõni tsükkel peale tuli, siis ema saatis meid mõneks ajaks vanaema ja vanaisa juurde ja ma mäletan kui õnnelik ma seal olin – seal oli vaikne ja rahulik – polnud häbi ja hirmu. Miks ema temaga elas? Oli nõukaaeg ja kes seda aega natukengi teab, siis see ei olnud sugugi lihtne, ka suhtumine oli teine. Alkohoolikutega elati koos, lahkuminek oli suurem häbi. Lõpuks kui me juba vennaga teismelised olime, siis veensime ikkagi ema nii palju, et ta võttis lahutuse ette. Ilmselt mingeid tollaseid alimente ta emale maksis (muidu oleks nõukaaegses süsteemis tulnud tal probleeme).

Täiskavanuna olen püüdnud Urmasega rahu teha ja kõik halvad mälestused kuhugi ära peita. Olen tänu ema hariduse väärtustamisele kõrghariduse ja magistrikraadi saanud. Ema kahjuks maksis sellise elu eest kallilt, sest ta suri enne kuuekümnendat eluaastat. Tal olid terviseprobleemid ja hilisemas eas ka vaimsed probleemid. Isa pole ei emalt ega meilt kunagi andeks palunud, tema jaoks oli see ilmselt kõik normaalne.

Ühesõnaga Urmas jätkas oma alkohoolikuelu. Veel seitsmekümnedates eluaastates jõi ta sel määral, et endal kodus ribid sisse kukkus ja pidevalt muid intsidente juhtus. Raudne tervis. Kuid siis süvenes tal podagra ja valud läksid nii suureks, et mees jättis joomise maha. Nüüd on ta üle kaheksakümne ja umbes viis aastat kaine olnud. Saab kodus enamvähem hakkama, käib poes ja saunas. Aeg-ajalt punub meie vahel vennaga intriige, kes tema vana ja remontimata ühetoalise korteri peale tema surma endale saab (kuigi mina ei ole temaga sel teemal kunagi vestelnud).

Nüüd jõuan küsimuse juurde, miks selle loo üldse kirja panin ehk mis saab Urmasest edasi. Tal on  terviseprobleemid, mis aeg-ajalt süvenevad sedavõrd, et ta ei sa liikuda. Kuna tema poeg (ehk minu vend) on läinud oma isa teed ja on alkoholisõltuvuses, siis temast Urmase hooldajat ei ole. Ühtegi sotsisaaltöötajat ta oma korterisse ei lase. Mina elan mitmesaja kilomeetri kaugusel ja minul pole samuti võimalik teda hooldada. Ta on küsinud, kas ma võtaksin ta enda juurde elama, aga ma olen talle öelnud, et mul pole võimalik. Tegelikkuses olengi kooramatud töö ja üksi lapse kasvatamisega, samuti elaksin siis temaga sõna otses mõttes pead-jalad koos. Ma ei taha ema rada minna ja ennast surnuks rabada. Pole nagu millegi nimel.

Nüüd on ta välja pakkunud idee, et tahab minna hooldekodusse. Mina üksi tema arveid maksta ei suuda, seda saaksin ka ametlikult tõestada. Kas antud juhul on ainus variant, et müüb oma korteri maha ja selle raha eest saab hooldekodu arved tasutud? Samas kui korteri müügist saadud raha enne otsa saab kui ta siit ilmast lahkub – kas siis võtab riik tasumise üle või hakatakse taas lastelt (st minult) raha sisse nõudma. Ja kes matusekulud sel juhul katab, kui ta kogu oma maise vara on riigile andnud? Nagu ikka sel puhul, sääste tal ei ole isegi enda matmiskulude katmiseks. Kui olen paar korda püüdnud tema matustest rääkida, et kuidas ta seda ette kujutab jne, siis on ta vastanud, et siis on ta juba surnud ja temasse see enam ei puutu…

+30
-5
Please wait...

Postitas:
Kägu

Hooldekodu eest maksab inimene ise, tal on pension ja kinnisvara.

Ja kõik. Kui keegi tahab sinu käest midagi, mingu kohtusse.

+26
-2
Please wait...

Postitas:
Kägu

On võimalik taotleda toetusi nii isa hooldekodu eest tasumiseks kui matusteks. uuri kohalikust omavalitsusest. Kui näiteks Tallinnas elad, siis matusetoetuse kohta saad infot siit  ja hooldushaigla toetuste võimaluste kohta siit. Isa korteri võib hooldushaiglas olemise ajaks hoopis näiteks välja üürida. Tõenöoliselt saab ju isa pensioni, ehk ka mingit invaliidsustoetust. Ühesõnaga uuri võimalusi.

+4
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

teovõimeline isik otsustab ise oma vara üle. teeb hooldekoduga lepingu ja astus hoiab seni kuni jätkub vara müügist saadud raha. kui rahaga finito saad isakese enda hooldusesse, tulenevalt seadusest. matab igal juhul lähedane, eriti, kui nö matetavat absoluutselt ei huvita, mida tehakse tema kerega.

vanemaid ei valita, aga ise saad elada vastupidiselt nende elule. ja otsi lepituseriismeid, sest üdini näru ei ole ükski lapsevanem.

+3
-21
Please wait...

Postitas:
Kägu

Hoolduskohustusega inimesed (ei pea olema kindlasti laps, ka lapselaps) peaksid pöörduma KOV poole ning ära näitama, et nende enda tervis on otsakorral (näiteks osalise töövõime ekspertiisi otsused) ja või majanduslik seisund (sots.maksete alusel) ei võimalda abivajajat isikut abistada, sest  näiteks vastasel juhul kannatab tema lapse heaolu. Maksabki KOV hooldekodu arveid, teie ise tehke ettepanek mingi sümboolse summa osas (kui hiljem jama siis olete mingitki hoolsuskohustust üles näidanud).

+3
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

teovõimeline isik otsustab ise oma vara üle. teeb hooldekoduga lepingu ja astus hoiab seni kuni jätkub vara müügist saadud raha. kui rahaga finito saad isakese enda hooldusesse

Aga kui isake sureb enne kui kinnisvarast saadud raha otsa saab? Kuhu ülejäänud raha pannakse või kuhu üldse see müügiraha paigutub? Kelle kontole?

+1
-9
Please wait...

Postitas:
Kägu

teovõimeline isik otsustab ise oma vara üle. teeb hooldekoduga lepingu ja astus hoiab seni kuni jätkub vara müügist saadud raha. kui rahaga finito saad isakese enda hooldusesse

Aga kui isake sureb enne kui kinnisvarast saadud raha otsa saab? Kuhu ülejäänud raha pannakse või kuhu üldse see müügiraha paigutub? Kelle kontole?

Pärijatele loomulikult.

+3
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

ära mõtle üle. seni kuni ta vähekegi oma asju ise ajab, ei pea sina sekkuma ja rohkem ette mõelda pole mõtet. kõiksugu asjaolud võivad muutuda.

+17
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Mina üksi tema arveid maksta ei suuda, seda saaksin ka ametlikult tõestada. Kas antud juhul on ainus variant, et müüb oma korteri maha ja selle raha eest saab hooldekodu arved tasutud? Samas kui korteri müügist saadud raha enne otsa saab kui ta siit ilmast lahkub – kas siis võtab riik tasumise üle või hakatakse taas lastelt (st minult) raha sisse nõudma. Ja kes matusekulud sel juhul katab, kui ta kogu oma maise vara on riigile andnud? Nagu ikka sel puhul, sääste tal ei ole isegi enda matmiskulude katmiseks. Kui olen paar korda püüdnud tema matustest rääkida, et kuidas ta seda ette kujutab jne, siis on ta vastanud, et siis on ta juba surnud ja temasse see enam ei puutu…

1. Ära üle mõtle.

2. Jah, seaduse järgi tuleb kõigepealt realiseerida inimese enda vara ja alles siis saab hakata sugulaste käest nõudma. Lisaks on tal pension, nii et hooldekodu kuumaksu ei pea sugulased 100% niikuinii maksma, ainult seda osa mis puudu jääb.

3. Kui suudad ära tõendada, et sina ka seda puuduolevat osa maksta ei saa, isegi natukest mitte, siis seda sinult ei nõuta. Võidakse nõuda mingi väike osa.

4. Mingeid uhkeid matuseid ei olegi vaja korraldada, kordan, ära üle mõtle. Eksisteerib ka matusetoetus. Kremeerimise ja kõige lihtsama urni peaks selle raha eest saama. Milleks üldse midagi enamat üritada?

+20
-2
Please wait...

Postitas:
Kägu

See on kohtutest läbikäinud – see, et isa jõi, aga pidas lapsi üleval – ei ole asjaolu, mis vabastaks lapsi isa ülalpidamisest.  Seega võib tekkida sinul isa ülalpidamiskohustus, aga siis peab isa esitama sinu vastu nõude.

Hetkel on isal vara, saan aru, et mitte eriti väärtuslik ning kas tal teab mis suur pension on – seega oleks hetkel, kus kinnsvaral on kõrgemad hinnad mõistlik see maha müüa ja selle raha eest hooldekodusse minna. Kui raha läbi saab – siis on see läbirääkimiste küsimus, kes hakkab sinu isa eest  maksma – kas sina või siis valla maksumaksjad (ega vallal/linnal kuskilt müstilisest august see raha ei teki).

+7
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Kui ta hooldekodusse läheb, siis vaata, et sa ei nõustu tegema hoolduslepingut SINU ja hooldekodu vahel, vaid isa teeb ise oma lepingu. Muidu ongi kohustused sinu peal, oled ise alla kirjutanud.

+16
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

Mis sa tunned, et seadus nüüd selle kohapealt järsku vale on!? Ei ole. Kuidas kohtus öeldakseki: kui raha ei ole, siis otsid võimalusi, et raha oleks. Lähedase mustamine on hale-nõme. Riik ei nõua raha sisse, emotsioone samuti mitte. Seadus on täitmiseks. Omate kinnisvara, töötate mitme kohapeal ja üritate veenda, et teil ei ole raha.

+1
-30
Please wait...

Postitas:
Kägu

Seadus seaduseks, aga päriselus loevad siiski tegelikud suhted ja omavaheline läbisaamine. Minul on ema, kes on minu eest hoolitsenud ja mind kasvatanud, ning praegu on eakas ja vähis. Kuid iialgi pole mulle tulnud mõttessegi paigutada teda kuskile eemale, võõraste sekka. Elame koos ja ma aitan teda nii palju, kui saan. Ka teised pereliikmed – abikaasa, lapsed aitavad ja temagi panustab omalt poolt nii palju kui tervis lubab (aitab lastel kodus õppida).

Samas minu isa jättis mu ema sünnitusmajja maha ja abielu lahutati peagi. Viimast korda vestlesin oma isaga esimese klassi õpilasena. Kui sain ta surmateate, siis kehitasin vaid õlgu. Otsisin ta haua üles ja vaatasin korra, aga ühtegi lille ma selle hauale ei pane. Põhimõtteliselt. Ega temagi minu heaks lillegi ei liigutanud.

Seega, kui teemaalgataja kogemus on selline nagu ta on, ega siis peagi tegema miinimumist enamat. Ei mingit oma koju elama võtmist. Las Urmas müüb oma korteri maha ja kolib hooldekodusse. Maksab hooldekodu arveid korteri raha eest. Kui korteriraha otsa lõpeb, siis maksab sinna oma pensioni. Kui pensionist ei piisa, eks siis vaadake edasi. Saad pöörduda KOVsse ja paluda abi. Kahju, et oled oma venna täiesti maha kandnud, ehkki ka vend peaks oma osa isa hooldekodukuludest tasuma ju.

+18
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Inimese eluajal kõigepealt tuleb kasutada tema oma vara (korter müüa, vaevalt et see üürimisväärses seisus on üksikul joodikvanamehel) + pension + sotsiaalabi võimalused ära kasutada.

+5
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Ebatõenäoline, et ta kaua elab kuid veel ebatõenäolisem on, et joodik jätab 75 aastaselt joomise maha, seda näeksid mu silmad esimest korda!

Paneb raudselt salaja. Hooldekodudes hakkab sellisega pulli saama, paneb vehkat kui alkohol ära keelatakse.

Kui inimene soovib minna hooldekodusse, siis miks sa keelad, eriti kui see, mis kirjutad peakski olema tõsi.

Korteri üüriks välja ja üüriga klatiks seda pensionist ja sinu juurdepandust puudu jäävat osa. Kui müük on parem, siis müüks kuid raha ei tohi hooldekodule kohe anda, las jääb kellegi neutraalse (antud juhul sa ise või vald) kontole.

0
-10
Please wait...

Postitas:
Kägu

Aeg-ajalt punub meie vahel vennaga intriige, kes tema vana ja remontimata ühetoalise korteri peale tema surma endale saab (kuigi mina ei ole temaga sel teemal kunagi vestelnud).

Kui see korter ei asu just suuremas linnas, siis saab selle müügist saadud rahaga vast neli kuud hooldekodu arveid tasuda. Odavama hooldekodu kuu tasu on nii 800€ ringis. Mingi remontimata 1-toaline, mitte suurlinnas, ehk 4000€ venitab välja heal juhul.

+8
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

xxx

Kui inimene saab enesega hakkama, ei ole tal vaja hooldekodusse minna. Kui ta sellist luksust soovib, siis peab selle ise kinni maksma ja enda jaoks ära korraldama, kas siis korterit müües või mis iganes. See ei ole hetkel sinu mure.

Kui tuleb see teema jutuks, pead ennast kehtestama ja ütlema selgelt, et sina neid kulusid oma pere arvelt ei maksa, sest oled niigi kannatanud terve lapsepõlv tema joomise pärast. Ja see kindlasti on mõjutanud kogu su elu, ka praegu on näha, et sa oled väga kergesti mõjutatav ja puudub eneseusk.

Matuse kulude osas on nii, et need peaks maksma pärija, ehk sinu vend ja ära sellesse teemasse üldse sekku. Päris paljud kohalikud omavalitsused tasuvad ka matusetoetust arvestatavas summas st, et kui korraldada väga tagasihoidlikud matused, peab lisaks maksma mõnedsajad eurod ainult ja see summa on võib-olla kogunenud sinu isa kontole.

Keskendu nüüd positiivsele, oma perele ja lastele ja tegele sellega, mis meeldib. Ärea raiska oma aega negatiivsele ja ära mõtle asjadele, mis kunagi ei pruugi juhtuda, sh isa hooldekodusse minek ei pruugi kunagi realiseeruda.

+7
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Pöördu isa elukohajärgse KOV poole, kui abi vajad. Vahest saadavad talle abistaja paar korda nädalas, ka viiakse süüa koju. Hooldekodu on kõige kallim ja viimane võimalus.

+2
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Tere tulemast klubisse. Võiksin täpselt sama loo kirjutada. Jõi nagu loom kuni jäi ratastooli tüsistuste tagajärjel. Pole kunagi meie eest hoolt kandnud. Füüsiline ja vaimne vägivald olid kodus igapäevased. Kooli söögiraha küsis ka endale, et viina osta. Laaberdas ringi päevade viisi.

Hooldekodu tasu katab kasuisa pension plus omavalitsuse toetus. Vennaga maksame 20% ise ja selle teeme pooleks. Täna, kus hinnad tõusevad ja elektri kulu on metsik, ausalt ootan, et see makse läbi saaks. Tõenäoliselt aga maksame seda veel 10 aastat. Hooldekodus on hea elu. Süüa saab, tuba soe, tervist kontrollitakse. Väga karm, aga milleks peab riik üleval selliseid inimesi?

Kõik naised, kes te elate koos selliste elajatega. Lahutage, eemaldage lapse sünnitunnistuselt isa nimi ning säästke oma lapsi tulevikus sellise olukorra eest.

+8
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Seadus seaduseks, aga päriselus loevad siiski tegelikud suhted ja omavaheline läbisaamine. Minul on ema, kes on minu eest hoolitsenud ja mind kasvatanud, ning praegu on eakas ja vähis. Kuid iialgi pole mulle tulnud mõttessegi paigutada teda kuskile eemale, võõraste sekka. Elame koos ja ma aitan teda nii palju, kui saan. Ka teised pereliikmed – abikaasa, lapsed aitavad ja temagi panustab omalt poolt nii palju kui tervis lubab (aitab lastel kodus õppida).

Samas minu isa jättis mu ema sünnitusmajja maha ja abielu lahutati peagi. Viimast korda vestlesin oma isaga esimese klassi õpilasena. Kui sain ta surmateate, siis kehitasin vaid õlgu. Otsisin ta haua üles ja vaatasin korra, aga ühtegi lille ma selle hauale ei pane. Põhimõtteliselt. Ega temagi minu heaks lillegi ei liigutanud.

Seega, kui teemaalgataja kogemus on selline nagu ta on, ega siis peagi tegema miinimumist enamat. Ei mingit oma koju elama võtmist. Las Urmas müüb oma korteri maha ja kolib hooldekodusse. Maksab hooldekodu arveid korteri raha eest. Kui korteriraha otsa lõpeb, siis maksab sinna oma pensioni. Kui pensionist ei piisa, eks siis vaadake edasi. Saad pöörduda KOVsse ja paluda abi. Kahju, et oled oma venna täiesti maha kandnud, ehkki ka vend peaks oma osa isa hooldekodukuludest tasuma ju.

Päris nii lihtne see pole. Kinnisvara müügist saadud rahast katad mõnda aega hooldekodu tasu. Tasud on kõrged, kaua seda ei jätku. Lastel on kohustus tasuda hooldekodu tasu isegi kui oled kasulaps. Mul on see tee läbi käidud. Ainus võimalus ongi KOVist toetust paluda.

+2
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

2 täpsustust

1) sünnitunnistuselt ei saa vanema nime eemaldada, isegi kui see vanem ei täida ülaüpidamiskohustust jne, isadust saab muuta vaid siis, kui keegi lapse lapsendab…ja selleks on vajalik isa nõusolek

küll aga

emad, nõudke kindlasti välja elatis kohtu kaudu, isegi kui pole variantigi seda saada-just see ametlik tõestus, et isa ei maksnud sentigi st hoidus oma kohustuste täitmisest laste eest-see on tugevaim tõestus ja põhjendus, miks laps saab keelduda isa ülalpidamisest

 

2)Kui kasulaps=lapsendatud laps, siis tal on samad õigused ja kohustused kui bioloogilisel lapsel aga kui on tegu lihtsalt hooldusperes kasvamisega või sellega, et kasvati koos ema uue abikaasaga nn kasuisaga, siis siin ei teki lapsel seaduslikku isadust ega ka ülalpidamiskohustust.

 

Ning veel: alati lähtutakse ka sellest, et inimene, kelle vastu pöördutakse kohtusse vanema ülalpidamist nõudes, see inimene ei tohi jääda ise hätta ega tema ülalpeetavad

st

(isiklik näide tutvusringkonnast) kui KOV pöördub isa ülalpidamisnõudega tütre poole, kes on hetkel töötu ning tal on 3 alaealist last siis kotu otsusega mõisteti välja sümboolne 10 eurot kuus, ülejäänu jäi KOV kanda

+5
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

sünnitunnistuselt ei saa vanema nime eemaldada

Tõelised raskused emotsioonide regulatsiooniga! Millest sa eeldad, et inimesed siin grupis lolli tahavad mängida ja kellegi nime kuskilt eemaldada?On ikka mõtlemine mõnel. Meil on ikka tohtu protsent veel ausaid inimesi!!!

0
-5
Please wait...

Postitas:
Kägu

sünnitunnistuselt ei saa vanema nime eemaldada

Tõelised raskused emotsioonide regulatsiooniga! Millest sa eeldad, et inimesed siin grupis lolli tahavad mängida ja kellegi nime kuskilt eemaldada?On ikka mõtlemine mõnel. Meil on ikka tohtu protsent veel ausaid inimesi!!!

Jumal küll, võta ometi rahusteid

+4
-2
Please wait...

Postitas:
Kägu

2 täpsustust

1) sünnitunnistuselt ei saa vanema nime eemaldada, isegi kui see vanem ei täida ülaüpidamiskohustust jne, isadust saab muuta vaid siis, kui keegi lapse lapsendab…ja selleks on vajalik isa nõusolek

küll aga

emad, nõudke kindlasti välja elatis kohtu kaudu, isegi kui pole variantigi seda saada-just see ametlik tõestus, et isa ei maksnud sentigi st hoidus oma kohustuste täitmisest laste eest-see on tugevaim tõestus ja põhjendus, miks laps saab keelduda isa ülalpidamisest

2)Kui kasulaps=lapsendatud laps, siis tal on samad õigused ja kohustused kui bioloogilisel lapsel aga kui on tegu lihtsalt hooldusperes kasvamisega või sellega, et kasvati koos ema uue abikaasaga nn kasuisaga, siis siin ei teki lapsel seaduslikku isadust ega ka ülalpidamiskohustust.

Ning veel: alati lähtutakse ka sellest, et inimene, kelle vastu pöördutakse kohtusse vanema ülalpidamist nõudes, see inimene ei tohi jääda ise hätta ega tema ülalpeetavad

st

(isiklik näide tutvusringkonnast) kui KOV pöördub isa ülalpidamisnõudega tütre poole, kes on hetkel töötu ning tal on 3 alaealist last siis kotu otsusega mõisteti välja sümboolne 10 eurot kuus, ülejäänu jäi KOV kanda

Minul tekkis küll. Olen kasulaps, kasvasin kasuisa kodus alates 6 kuust kuni 18a saamiseni. Ema ei julgenud joodikust lahutada. Maksan joodiku hooldekodu nüüd. Ema ei maksa ise midagi, nüüd juba aastaid lahutatud.

+2
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

2 täpsustust

1) sünnitunnistuselt ei saa vanema nime eemaldada, isegi kui see vanem ei täida ülaüpidamiskohustust jne, isadust saab muuta vaid siis, kui keegi lapse lapsendab…ja selleks on vajalik isa nõusolek

küll aga

emad, nõudke kindlasti välja elatis kohtu kaudu, isegi kui pole variantigi seda saada-just see ametlik tõestus, et isa ei maksnud sentigi st hoidus oma kohustuste täitmisest laste eest-see on tugevaim tõestus ja põhjendus, miks laps saab keelduda isa ülalpidamisest

2)Kui kasulaps=lapsendatud laps, siis tal on samad õigused ja kohustused kui bioloogilisel lapsel aga kui on tegu lihtsalt hooldusperes kasvamisega või sellega, et kasvati koos ema uue abikaasaga nn kasuisaga, siis siin ei teki lapsel seaduslikku isadust ega ka ülalpidamiskohustust.

Ning veel: alati lähtutakse ka sellest, et inimene, kelle vastu pöördutakse kohtusse vanema ülalpidamist nõudes, see inimene ei tohi jääda ise hätta ega tema ülalpeetavad

st

(isiklik näide tutvusringkonnast) kui KOV pöördub isa ülalpidamisnõudega tütre poole, kes on hetkel töötu ning tal on 3 alaealist last siis kotu otsusega mõisteti välja sümboolne 10 eurot kuus, ülejäänu jäi KOV kanda

Minul tekkis küll. Olen kasulaps, kasvasin kasuisa kodus alates 6 kuust kuni 18a saamiseni. Ema ei julgenud joodikust lahutada. Maksan joodiku hooldekodu nüüd. Ema ei maksa ise midagi, nüüd juba aastaid lahutatud.

Muuta ei saa, täpsustan. St. Ma pole lapsendatud. Kasvasin koos ema uue abikaasaga. Kui 18 sain siis paar aastat hiljem ema lõpuks lahutas ja kolis ära.

+1
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

Minul tekkis küll. Olen kasulaps, kasvasin kasuisa kodus alates 6 kuust kuni 18a saamiseni. Ema ei julgenud joodikust lahutada. Maksan joodiku hooldekodu nüüd. Ema ei maksa ise midagi, nüüd juba aastaid lahutatud.

Mis sellel emal siis viga oli, et seekord põlve väristas. Muidu julgevad kõiksugu asju teha, nüüd ei julgend. Hooldekoduarveid maksad sa sellepärast, et selleks on seaduslik alus! Lihtne!

+1
-3
Please wait...

Postitas:
Kägu

Millest sa eeldad, et inimesed siin grupis lolli tahavad mängida ja kellegi nime kuskilt eemaldada?

Rahu. See oli VASTUSEKS Kägule, kes seda soovitas, tema postitus on siinsamas 18:49

Lahutage, eemaldage lapse sünnitunnistuselt isa nimi ning säästke oma lapsi tulevikus sellise olukorra eest.

0
0
Please wait...

Näitan 27 postitust - vahemik 1 kuni 27 (kokku 27 )


Esileht Pereelu ja suhted Vanema hoolduskohustus