Esileht Pereelu ja suhted Vanemad, kes suhtuvad tütardesse erinevalt

Näitan 25 postitust - vahemik 31 kuni 55 (kokku 55 )

Teema: Vanemad, kes suhtuvad tütardesse erinevalt

Postitas:

Teemaalgataja, sa võrdsustad raha armastusega, aga raha on siiski ainult raha. Mul on üks täiskasvanud laps, kes jättis kõrgkooli pooleli ja töötab lihttöölisena. Ta on muidugi väga noor ja ehk läheb ülikooli tagasi, aga ma olen hetkel temas küll üsna pettunud ja ei ole tema otsustega üldse rahul. Toetan teda rahaga, sest sissetulek on tal üsna kasin, aga ma parema meelega kulutaks selle raha endale. Olen ka alati peost suhu elanud ja hetkel kui laps suur, saaks hakata endale kulutama. Olekski vaja uut pesumasinat jms. Mis ma tahan öelda, see et vanemad ühele lapsele oma hinge tagant viimase penni kulutavad, ei pruugi tähendada, et nad seda last rohkem armastaks või see laps neile rohkem meeldiks. Ilmselt lihtsalt mure tema pärast on suurem. Umbes nagu siis kui peres on haige ja terve laps.

Kas su laps oleks näljas ja kuuse all, kui sa teda ei toetaks? Või lihtsalt elaks peost suhu ja ei saaks pidu panna ja uusi asju osta, võib-olla peaks käsitsi pesu pesema? Kui teine juhtum, siis miks SINA pead ennast ohverdama TEMA valikute tõttu? Ja loodad veel, et ta läheb ehk ülikooli tagasi – miks ta peaks seda tegema, kui tal elu niigi hea on, emme ju maksab. Kui tal oleks olukord, kus ei saaks lubada rohkem kui peost suhu elamist, siis paneks ehk mõtlema ja pingutama. Teed oma lapsele karuteene ja ise ka kannatad.

+10
-1
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 01.07 14:21; 01.07 20:24;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Mõneti saan aru, sest olen ise sama kogenud. Vanemate kodu sai 10a tagasi maha müüdud, 1/4 osa vanematele, 1/4 õele, 1/4 vennale ja 1/4 pidi jääma mulle. Ma olin siis veel alaealine, seega jäi raha ema kätte hoiule. Paar aastat tagasi plaanisin osta oma korteri, küsisin emalt, kas ta saab mind aidata korteri sissemaksega, ema ütles, et ei saa, küsisin siis, et aga see 1/4 müügist, saaksin sellega täpselt hakkama, vastuseks sain ainult, et seda enam ei ole

Huvitav, kas see kuidagi ebaseaduslik ei ole. Minu teada ei luba seadus vanemal alaealisele kuuluvat pärandust niisama ikka ära kulutada, aga ma ei tea, mis saab, kui ta seda ikkagi teeb.

Tegemist ei olnud ju pärandusega. Vanemad võivad oma eluajal oma varaga teha, mida tahavad, osta, müüa, kinkida jne. Ei ole kuidagi ebaseaduslik müüdud varast mitte midagi lastele jagada või anda neile ebavõrdselt.

Kui olid maja müügi ajal alaealine, siis sul oleks olnud vährmalt õigus sundosale. Ema oli kuni täisealiseks saamiseni sinu vara valdaja. Jah, ta peab selle raha sulle andma. Kui ei anna, siis on õigus kohtus nõuda.

Mina jällegi ei saa aru, miks lapsevanemad tahavad ennast lastega ja lapsi omavahel tülli ajada koheldes neid ebavõrdselt. Kuigi tegemist on rahaga, siis on selle taga inimesesse suhtumine. Nt siin toodud näite põhjal jätab ema ühe lapse hooleta jätres sissemaksustki ilma.

+3
-9
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt 01.07 15:34; 01.07 17:17; 01.07 23:54;
To report this post you need to login first.

Selle nimi on kadedus, kõige ehtsam kadedus. Rahaline panus ei näita erinevat suhtumist.

Näitab küll.

Ja võibolla on tõesti tegemist kaedusega, aga milleks sellist kadedust tekitada on vaja? Kas ühel emal on kohe mõnus kõrvalt jälgida, kuidas teine laps, kes millestki ilma jäi, haiget saab ja kurvaks muutub? Kas pisutki kahju ei ole siis sellest teisest lapsest, kes vähem sai? Või mõni ema lausa äkki tunneb kahjurõõmu, et paras sellele hakkamasaavale lapsele, et mis ta on siis selline “õnnelik”?

Normaalne ema oskab hädas last ka niimoodi aidata, et teised lapsed peres ei pea keskealistenagi veel perekoolis teemasid tegema, mille sisuks on – laste ebavõrdne kohtlemine.

+9
-1
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Kui olid maja müügi ajal alaealine, siis sul oleks olnud vährmalt õigus sundosale

12.45 kägu ütles, et see polnud pärandus, vaid elus olevad vanemad müüsid oma maja maha. Sel juhul ei ole ka mingit sundosa. Lihtsalt jagasid raha nii, et teemaalgatajale oli ka nende jutu järgi mingi osa, aga see oligi ainult jutt. Kui oleks olnud pärandus ehk majaomanik suri ja teemaalgataja oli kas testamendi kaudu või otsese järeltulijana pärija, siis oleks olnud sundosa tõesti.

+12
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 01.07 12:24; 01.07 16:28;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Selle nimi on kadedus, kõige ehtsam kadedus. Rahaline panus ei näita erinevat suhtumist.

Näitab küll.

Ja võibolla on tõesti tegemist kaedusega, aga milleks sellist kadedust tekitada on vaja? Kas ühel emal on kohe mõnus kõrvalt jälgida, kuidas teine laps, kes millestki ilma jäi, haiget saab ja kurvaks muutub? Kas pisutki kahju ei ole siis sellest teisest lapsest, kes vähem sai? Või mõni ema lausa äkki tunneb kahjurõõmu, et paras sellele hakkamasaavale lapsele, et mis ta on siis selline “õnnelik”?

Normaalne ema oskab hädas last ka niimoodi aidata, et teised lapsed peres ei pea keskealistenagi veel perekoolis teemasid tegema, mille sisuks on – laste ebavõrdne kohtlemine.

Samamoodi mõtlen ka mina. Olen see, kes on pidanud üksinda hakkama saama, kui teisi toetati. Tõotasin endale, et ise vanemana nii rumalalt oma lastega ei käitu. Vanematega suhelda ei soovi. Taustal on ka muud väärkohtlemist minu suhtes.

Sellise ebavõrdse kohtlemise taga on tihtilugu ka rumalus. Vara pojale, lemmiklapsele jms. Maailmas on kõik nagunii ebavõrdne, kuid kui on otsustatud rohkem lapsi saada, siis tuleb neid ka võrdselt kohelda. Kõigil lastel on ju ometigi vanemate hoolduskohustus lõpuks.

+12
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt 01.07 15:34; 01.07 17:17; 01.07 23:54;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Meie peres on 2 naist ja 1 mees, mina siis keskmine naine. Mind häiris vahettegemine lapsepõlves. Kuna olin keskmine, siis pidin olema kõige iseseisvunum jne. Vend on vanem ja noh…tema on ju poiss! Mina pidin varakult hakkama koristama ja süüa tegema jne ja kui minu 5 aastat noorem õde samasse vanusesse jõudis siis… siis tegin ikka mina kõiki kodutöid! Ühesõnaga – seda vahettegemist tajusin lapsena väga, ning kuna emalt tulid minu suunas pigem negatiivsed tagasisided (miks ei ole põrand piisavalt pühitud?! Miks sa kooli hindeks 4 said? Miks sa nii aeglaselt rohid?!) siis on mul siiamaani trauma sellest, et kas teen ikka asju õigesti või mitte. Õde sai meist kolmest siis ilmselgelt kõige rohkem kiitust ja kõige vähem peksa! Olin õe peale väga pikalt kade ja võiks öelda et lausa vihkasin teda kui veel kodus elasin.

Täna, kui meie vanus on kõigil üle 30, saame väga hästi läbi! Õde on ikka veidi hellitatud (kuigi tubli inimene ning rahalist toetust ei vaja!), kuid see mind ei häiri, ta on mulle nüüd väga hea sõbranna ning kõik on hästi. Ka vennaga! Vanemad elavad ning ma ei tea mis saab tulevikus, kuid tahaks loota, et nad ei hakka kogu oma varandust ühele lapsele pärandama – küsimus polekski rahas vms, vaid lihtsalt kellegi eelistamises. Samas – kui päranduse peaksin ainult mina saama siis mul oleks väga piinlik ja jagaksin seda ka õe-vennaga!

No see on küll surmkindel, et kui hakatakse vahet tegema, siis see, kes ilma jääb või kõige vähem saab, oled see sina. Vend on mees, pärija, nime edasikandja. Väikse õe eest on ema harjunud eluaeg hoolitsema. Keskmine laps on tüüpiliselt kõige tähtsusetum.

+2
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt 01.07 19:37; 01.07 19:42; 01.07 19:49;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Teemaalgataja, sa võrdsustad raha armastusega, aga raha on siiski ainult raha. Mul on üks täiskasvanud laps, kes jättis kõrgkooli pooleli ja töötab lihttöölisena. Ta on muidugi väga noor ja ehk läheb ülikooli tagasi, aga ma olen hetkel temas küll üsna pettunud ja ei ole tema otsustega üldse rahul. Toetan teda rahaga, sest sissetulek on tal üsna kasin, aga ma parema meelega kulutaks selle raha endale. Olen ka alati peost suhu elanud ja hetkel kui laps suur, saaks hakata endale kulutama. Olekski vaja uut pesumasinat jms. Mis ma tahan öelda, see et vanemad ühele lapsele oma hinge tagant viimase penni kulutavad, ei pruugi tähendada, et nad seda last rohkem armastaks või see laps neile rohkem meeldiks. Ilmselt lihtsalt mure tema pärast on suurem. Umbes nagu siis kui peres on haige ja terve laps.

Sinusugused toodavadki neid lorusid, kes ema turjal liugu lasevad. Mingu nädalavahetusel maasikaid korjama, kui muidu rahaga välja ei tule. Totu oled ühesõnaga. Kui koolis ei käi, toitku ennast 100% ise (alates 2. kursusest võiks 50% ennast ise toita). Kui nominaaliga + 1 aasta ei lõpeta, toitku ennast 100% ise.

+6
-1
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt 01.07 19:37; 01.07 19:42; 01.07 19:49;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Minu jaoks on normaalne, et vanemad toetavad oma kergelt äpardunud last, kes ise oma eluga toime ei tule. Ma olen üsna veendunud, et sinust tunnevad nad palju suuremat rõõmu, sest sind ei ole vaja toetada ja sa saad ise elus hakkama, mis on ju suurim eesmärk laste kasvatamisel. Eestlased lihtsalt ei ole harjunud neid asju välja ütlema, arvavad, et sa saad isegi aru.

Loll jutt. See äpard võib olla esimene kord rõõmus, teine kord rõõmus, kolmas kord rõõmus, aga neljas kord võtab seda juba iseenesestmõistetavana. Tema hingesopis elab veendumus, et ei peagi pingutama, sest vanemad nagunii annavad ja teevad ja toovad ja aitavad. Ja kui siis ükskord ei aita, siis on solvunud. Nii ehk naa, kui vanemaid on vaja aidata, ega see äpard siis aita, ikka see toimetulija peab aitama. Kuni selleni välja, et kui hooldekodusse (mille arved tema kinni maksab) läheb voodihaiget ema vaatama, siis too palub, et hakkamasaaja lorule raha annaks.

+12
-1
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt 01.07 19:37; 01.07 19:42; 01.07 19:49;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Kui olid maja müügi ajal alaealine, siis sul oleks olnud vährmalt õigus sundosale. Ema oli kuni täisealiseks saamiseni sinu vara valdaja. Jah, ta peab selle raha sulle andma. Kui ei anna, siis on õigus kohtus nõuda.

Jeerum küll, elusate vanemate vara ei ole juriidiliselt laste vara, mida ema peab haldama ja mida ta valdab. Vanematel on laste ülalpidamise kohustus, kuid nende vara ei ole nende eluajal laste vara ometigi. Ja sundosa mõiste rakendub vaid pärimisel (st vanema surma korral).

+4
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt 30.06 14:23; 01.07 12:45; 01.07 12:50; 01.07 20:22;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Kuni selleni välja, et kui hooldekodusse (mille arved tema kinni maksab) läheb voodihaiget ema vaatama, siis too palub, et hakkamasaaja lorule raha annaks.

Siin on ju olnud jutte, kuidas tubli laps toetab vanemaid, millisest rahast siis vanemad omakorda toetavad loru.

+6
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 01.07 14:21; 01.07 20:24;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Kui olid maja müügi ajal alaealine, siis sul oleks olnud vährmalt õigus sundosale. Ema oli kuni täisealiseks saamiseni sinu vara valdaja. Jah, ta peab selle raha sulle andma. Kui ei anna, siis on õigus kohtus nõuda.

Jeerum küll, elusate vanemate vara ei ole juriidiliselt laste vara, mida ema peab haldama ja mida ta valdab. Vanematel on laste ülalpidamise kohustus, kuid nende vara ei ole nende eluajal laste vara ometigi. Ja sundosa mõiste rakendub vaid pärimisel (st vanema surma korral).

Seal ei täpsustatud ju, kas isa oli elus. Eeldasin, et üks vanematest suri. Kui vanemate elu ajal müüakse, siis tõepoolest pole õigus sundosale. Sellisel juhul lihtsalt laste ebavõrdne kohtlemine, mis on inetu.

+2
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt 01.07 15:34; 01.07 17:17; 01.07 23:54;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Minu arust Eestis kehtiv perekonnaseadus süvendab seda solvumist. Kas on kellelgi kogemust või teab mõnest kaasusest, et kuidas ja kas üldse siis parematel aegadel vaid ühele lapsele tehtud kingid ja toetus mõjutab teise lapse/laste ülalpidamistkohustust oma vanema (see kingitegija) suhtes? Kas ongi nii, et aastakümneid poputatakse vaid lemmikut, isegi suure paberil tõestatava varaga nagu korteri kinkimine, aga hooldekodu arveid maksavad lapsed ikkagi võrdselt? Nii ebaaus.

+1
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 02.07 03:28; 02.07 11:32;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Nojah aga parem mõtle sellele, et kui vanemad kord ära kaovad, mis saab nende kinnisvarast ja kuidas seda õega jagama hakkad või mis plaanid on? Uus külmkapp on selle juures köömes.

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Mind paneb imestama see, et täiskasvanud inimesed ootavad oma vanematelt rahalist toetust. Ainus abi mida ma ootaks, oleks lastehoidmise vaev. Mina ei saa seda ka enam, sest kõik on surnud. Ja siis loen siit, et 50+ inimesed ootavad oma pensionärist vanematelt mingit rahalist abi. Häbi pole inimestel üldse? See on see aeg, kui peaks juba vanemaid toetama rahaliselt, sest pension on väike. Uskumatud elud ikka inimestel, millal nad täiskasvanuks saavad ja oma elu eest vastutama hakkavad…

+9
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Minu arust Eestis kehtiv perekonnaseadus süvendab seda solvumist. Kas on kellelgi kogemust või teab mõnest kaasusest, et kuidas ja kas üldse siis parematel aegadel vaid ühele lapsele tehtud kingid ja toetus mõjutab teise lapse/laste ülalpidamistkohustust oma vanema (see kingitegija) suhtes? Kas ongi nii, et aastakümneid poputatakse vaid lemmikut, isegi suure paberil tõestatava varaga nagu korteri kinkimine, aga hooldekodu arveid maksavad lapsed ikkagi võrdselt? Nii ebaaus.

Seadusel ei ole midagi häda, mina viitaks siin sellele PkS paragr. 103
(1) Kohus võib kohustatud isiku ülalpidamiskohustuse täitmisest vabastada või täitmist ajaliselt piirata või elatise suurust vähendada, kui kohustuse täitmist on äärmiselt ebaõiglane nõuda, eelkõige kui:
1) ülalpidamist saama õigustatud isiku abivajadus on tekkinud tema enda ebamõistliku käitumise tagajärjel;
2) õigustatud isik on jämedalt rikkunud oma ülalpidamiskohustust ülalpidamiskohustuslase vastu;
3) õigustatud isik on süüdi tahtlikus kuriteos ülalpidamist andma kohustatud isiku või tema lähikondse suhtes.

Kui inimene oma elu ajal oma vara ära kingib ja siis on paljas nagu püksinööp, siis ei ole temal õigust nõuda ülalpidamist.

+1
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt 30.06 14:19; 01.07 07:44; 02.07 08:31; 02.07 12:11;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Siin räägitakse ainuüksi raha võtmes. Ja lohutatakse, et olgu ilmajääja õnnelik – see näitab, et ta saab vanemate meelest hästi hakkama, samas kui tema õde/vend on hädine. Samas, kui eaka inimese hooldamiseks läheb, oodatakse et appi tuleks hoopis see, kes on vanematelt vähem tähelepanu ja toetust saanud.

Kuid peale raha aspekti on olemas veel teisedki – emotsionaalne toetus, ajaressurss. Kumma lapse lastega vanaema rohkem suhtleb, nendega nt kohvikusse läheb või muidu hoiab? Kui üks tütar sünnitab, siis on värskel vanaemal miljon muud tegemist, tütar ise peab talle helistama ja saab sealt mokaotsast õnnesoovi, lapselast vaatama vanaema ei tulegi, vaid tütar ise peab beebi vanaema juurde näha viima. Kui aga rasestub teine tütar, on vanaemahakatis iga päev helistamas ja enesetunde järele pärimas, toob vitamiine, ostab kingitusi, ilmub juba haiglasse lillesülemite ja tordiga, seejärel hoiab last alati, kui vaja jne. Kui teise tütre lapsel tekib nt koolis probleeme, on vanaema kohe platsis ja aitab tal õppida, ent kui esimese tütre lapsel on koolis probleemid, siis viskab ainult paar halvustavat märkust stiilis “vaata peeglisse!” ja kõik.

Mina vaataks seda tütarde vahel vahetegemist nimelt niisugustest aspektidest, sest neid ei saa mitte kuidagi põhjendada ühe “hakkamasaavuse” või “hädisusega”, ja otsustaks oma ema suhtumise üle selle põhjal.

+11
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Seadusel ei ole midagi häda, mina viitaks siin sellele PkS paragr. 103:
ülalpidamist saama õigustatud isiku abivajadus on tekkinud tema enda ebamõistliku käitumise tagajärjel;

Kuidas sa seda ebamõistliku käitumist reaalselt tõestad? Lastel rahaline vahe tegemine võib olla küll väiklane, aga kas ta on kindlasti defineeritav kui “ebamõistlik”? Kui pikk selle välja selgitamise protsess tavaliselt on ja kui see venib, kes sellel ajal nt hooldekodu vms arved maksab? Kas selle paragrahvi alusel ülalpidamisekohustuse vaidlustamine tähendab tavaliselt eeldatavale kohuslasele (lapsele) suurt aja ja rahakulu (nt advokaadi palkamine, eri ametkondadest vanade andmete/dokumentide taga ajamine jne)?

Küsin, sest ma tean kui “edukalt” läheb nt ülalpidamiskohustuse vaidlustamine nende järgnevate paragrahvide alusel, nt kui vanem on lapse vastu olnud vägivaldne, aga (nagu on ju tavaline) sellega ei mindud omal ajal politseisse, nii et kõige paremal juhul on võibolla mingi märge jäänud naabri või lapse õpetaja murelikust pöördumisest politseisse jne, aga peaaegu kunagi pole tegelikku süüdimõistvat otsust ette näidata.

Paragrahvid on toredad, aga kuidas ned reaalselt töötavad?

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 02.07 03:28; 02.07 11:32;
To report this post you need to login first.
Postitas:

See viide oi tehtud olukorras, kui vanem teeb ennast oma eluajal varatuks ja siis hakkab ülalpidamist nõudma. Kinkelepingute tegemine on väga lihtsalt tõendatav – rik.ee saab välja nõuda.
Muud põhjused – vägivallatsemised, ülalpidamisekohustuse rikkumine jne – on tõesti keerulisemad.

+1
-1
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt 30.06 14:19; 01.07 07:44; 02.07 08:31; 02.07 12:11;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Kuni selleni välja, et kui hooldekodusse (mille arved tema kinni maksab) läheb voodihaiget ema vaatama, siis too palub, et hakkamasaaja lorule raha annaks.

Siin on ju olnud jutte, kuidas tubli laps toetab vanemaid, millisest rahast siis vanemad omakorda toetavad loru.

Mu emal oli sama, toetas oma ema rahaliselt, aga vanaema andis raha hoopis mu onulapsele. Kes ei ole tegelt kuskilt otsast loru, tubli noormees on, siis oli veel ülikoolis, aga mu ema tahtis ikka vanaema elujärge parandada, mitte onulapse oma. Nüüd toetab pigem nii, et viib süüa ja vajalikke asju.

+9
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Mul on õega vanusevahe 7 aastat ja vahetegemine on sama suur. Koguaeg nii olnud, et minult on rohkem nõutud ja oodatud, aga minusse võimalikult vähe panustatud. Õde elas pikalt emaga, sai vabalt ülikoolis käia ja tööle ei pidanud minemagi ja ema veel 26 aastasele ostis aluspesu. Mind parseldati 15 aastasena tutvuse kaudu poodi tööle. Kutsekas käies, ühikas elades kupatati kodust kooli öeldes, et kooli sa lähed, aga raha anda pole ja ise vaata,kust saad. 15 aastaselt olid teksapükstesse auk juba kulunud ja käratati, et mine tööle ja osta omale ise riideid. Sellest rääkimata, et niikaua kuni sa mu laua taga istud…
Koolid valisin ise ja läksin sinna, kuhu sõbrannad läksid, et elus päris üksi poleks. Polnud üldse ema huvi see minu haridus. Panustatigi võimalikult vähe. Leidsin mehe ja kodust kolisin välja 18, sest aina võimatumaks läks. Lõpuks käis juba lisaks vaimsele ka füüsiline vägivald mu vastu ema poolt. Iga hinnaga tahtis lahti saada. Õde on kukupai, kuigi saab oma eluga minust palju halvemini hakkama. Muidugi on see kõik hinge jäänud. Põhjuseid võin oletada, ega seda ei öelda. Vigu küll tunnistatakse, aga mis tolku sellest nüüd. Ise olen ammu aastaid elanud depressiooni diagnoosiga, ärevushäired kohati veel lisaks ja vaatangi, et kuidas ma esiteks endaga hakkama saan. Mõtlen oma tundeid, viha jne emotsionaalseid tundeid.

+9
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Materiaalsel toetusel ei pruugi olla seost sellega, kes rohkem meeldib. Samamoodi võib asja vaadata nii, et ema ja isa ostavad selle raha eest mis õele läheb, iseenda jaoks meelerahu, sest vaadata oma tütart või poega virelemas on neil lihtsalt valus seega nad ostavad end sellest valust vabaks.

Mul ei olegi muidu probleemi sellega, et õde on rohkem saanud, küll aga häirib mind see, et õde seda ise justkui ei märka ega tunnista. Tal nagu lihtsalt lähebki meelest ära ja siis halab et tema peab üksinda rabama. Kui ta tulevikus vanade vanemate eest rohkem hoolt kannab, on ta kindlasti kangelane, sest ta ei näe seda, et ta ise on ka vanematelt oluliselt rohkem saanud, nii aega kui raha.

+1
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

eelkõige kui:
1) ülalpidamist saama õigustatud isiku abivajadus on tekkinud tema enda ebamõistliku käitumise tagajärjel;

selle all mõeldakse ikka pigem seda, kui inimene on nt end põhja joonud ja sellega oma tervise rikkunud ja nõuab siis vigasena enda ülalpidamist, ise nt 60-aastane.
Kui inimene oma maja maha müüb, võib ta sellega teha mida iganes, kinkida ühele lapsele viiest või minna ümbermaailmareisile või kasvõi aknast välja visata, see pole kellegi asi.

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 30.06 20:58; 03.07 16:35;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Kui olid maja müügi ajal alaealine, siis sul oleks olnud vährmalt õigus sundosale. Ema oli kuni täisealiseks saamiseni sinu vara valdaja. Jah, ta peab selle raha sulle andma. Kui ei anna, siis on õigus kohtus nõuda.

Jeerum küll, elusate vanemate vara ei ole juriidiliselt laste vara, mida ema peab haldama ja mida ta valdab. Vanematel on laste ülalpidamise kohustus, kuid nende vara ei ole nende eluajal laste vara ometigi. Ja sundosa mõiste rakendub vaid pärimisel (st vanema surma korral).

Seal ei täpsustatud ju, kas isa oli elus. Eeldasin, et üks vanematest suri. Kui vanemate elu ajal müüakse, siis tõepoolest pole õigus sundosale. Sellisel juhul lihtsalt laste ebavõrdne kohtlemine, mis on inetu.

Vanemad täitsa elus, lihtsalt otsustati suur maja maha müüa ja osta asemele korter. Mul ei olegi põhjust midagi nõuda, taheti lihtsalt lastele osa kinkida, paistab, et ainult vanematele lastele. Ma olin müügi ajal 16 aastane, ju ei tahetud noorele suurt raha kätte anda.

+2
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 30.06 16:19; 04.07 21:30;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Mul sügava puudega vend, loomulikult vanemate kogu aur terve elu temale läinud. Lapsena ikka vast tundsin vahel ka kadedust, aga samas tundnud alati et ka mind armastati. Nüüd toetan vanemaid nii kuidas jaksan ja arvestanud ka sellega, et pean venna eest elu lõpuni hoolitsema. Testament minule ära tehtud.

+1
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Mul on õega vanusevahe 7 aastat ja vahetegemine on sama suur. Koguaeg nii olnud, et minult on rohkem nõutud ja oodatud, aga minusse võimalikult vähe panustatud. Õde elas pikalt emaga, sai vabalt ülikoolis käia ja tööle ei pidanud minemagi ja ema veel 26 aastasele ostis aluspesu. Mind parseldati 15 aastasena tutvuse kaudu poodi tööle. Kutsekas käies, ühikas elades kupatati kodust kooli öeldes, et kooli sa lähed, aga raha anda pole ja ise vaata,kust saad. 15 aastaselt olid teksapükstesse auk juba kulunud ja käratati, et mine tööle ja osta omale ise riideid. Sellest rääkimata, et niikaua kuni sa mu laua taga istud…

Koolid valisin ise ja läksin sinna, kuhu sõbrannad läksid, et elus päris üksi poleks. Polnud üldse ema huvi see minu haridus. Panustatigi võimalikult vähe. Leidsin mehe ja kodust kolisin välja 18, sest aina võimatumaks läks. Lõpuks käis juba lisaks vaimsele ka füüsiline vägivald mu vastu ema poolt. Iga hinnaga tahtis lahti saada. Õde on kukupai, kuigi saab oma eluga minust palju halvemini hakkama. Muidugi on see kõik hinge jäänud. Põhjuseid võin oletada, ega seda ei öelda. Vigu küll tunnistatakse, aga mis tolku sellest nüüd. Ise olen ammu aastaid elanud depressiooni diagnoosiga, ärevushäired kohati veel lisaks ja vaatangi, et kuidas ma esiteks endaga hakkama saan. Mõtlen oma tundeid, viha jne emotsionaalseid tundeid.

Läks väga südamesse see lugu. Tahaks sind kuidagi lohutada. Tegelikult tahaks lohutada ka juba seda noort tüdrukut, keda oma ema poolt niimoodi retsiti. Jube kurb. Teist lapsepõlve sul ju ei tule.
Kui vana (nii umbes) sa praegu oled? Kas emotsionaalne/vaimne pool läheb viimasel ajal tasapisi paremaks või halvemaks?

+1
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Näitan 25 postitust - vahemik 31 kuni 55 (kokku 55 )


Esileht Pereelu ja suhted Vanemad, kes suhtuvad tütardesse erinevalt