Teema: vanemad koroonas

Ülikooli koroonakonverentsil rääkisid arstid, et on kummaline, kuidas paljud hapnikupuuduses patsiendid seda ise väga halva enesetundena ei taju ega kaeba… Kutsuge arst.

#3605168:

Olen teema-algataja.

Sain eile kokku parima sõbrannaga. Ta tunneb mu vanemaid juba pikki aastaid, küsis hoolitsevalt nende tervise järele ja tundis kaasa haiguse puhul. Lohutas mind, sest olin nii õnnetu ja mures.

Muuhulgas tuli jutuks ka maskide kandmine ning selgus, et ei – tema küll maski ei kanna. Tema ei tunne hirmu haiguse ees ja loodab oma loomuliku immuunsuse peale. Niikuinii see haigus puudutab ju vanemaid inimesi.

Ta oleks võinud samahästi öelda: mul on küll kahju, et su vanemad on haiged ja sina nende pärast mures, aga mina küll ei kavatse teha omalt poolt ühtegi liigutust, et selle haiguse levikut ära hoida.

Aga minu vanemad said ju haiguse kellegi käest. Koroonasse ei jääda sellepärast, et ollakse riskigrupis või vana või sellepärast, et tuntakse hirmu haiguse ees. Koroona on nakkus, mis kandub ühelt inimeselt teisele. Minu vanemad said selle kellegi teise inimese käest ja kuna nad puutusid kokku mitmete pärast-positiivseks osutunud inimestega, siis on mitmeid variante, kelle käest täpselt. Mida rohkemate inimestega lävid, seda suurem võimalus on nakatumiseks. Oma rolli mängib ka juhus, aga mida vähemate inimestega lävida, seda väiksem see võimalus on.

Keegi soovitas eespool minna oma vanemate eest hoolitsema. Neid kallistada. Sellisel juhul teeksin ise oma võimaluse nakatuda päris suureks. Juhus hakkaks siis mängima hoopis teistsugust rolli: keda võiksin juhuslikult nakatada peale koroonahaigete kallistamist? Peaksin peale seda jääma eneseisolatsiooni, aga mul on pere, sh väiksed lapsed, ja töö. Kes käiks mu vanematele toitu ja ravimeid toomas, kui ka mina oleksin isolatsioonis? Kui ma isolatsiooni ei jääks, siis keda võiksin koroonaga nakatada, kui vabalt edasi ringi liiguksin?

Aitäh kõigile kaasamõtlejaile ja muretsejaile. Mu vanemad on olnud esimesest päevast peale tihedas suhtluses oma perearstiga: arsti ise helistab neile ülepäeviti. Ka kiirabi käis, kui nad olid nädala kõrges palavikus olnud ja pakkus võimalust haiglasse minna. Mu vanemad ei taha haiglasse minna ja ka perearst ei ole seda soovitanud, sest ju ta siis ei ole praegu selleks vajadust näinud.

Täna oli esimene päev, kus nii emal kui isal oli kogu päeva palavik alla 38C. Me oleme varemgi lõpetanud õhtuseid kõnesid lootusega, et ehk hakkab homsest parem. Vaatame, kas nüüd ehk oligi pöördepunkt. Kui ei, siis ehk tuleb minna haiglasse jälgimisele ja turgutusele. Sest see on kõik, mida koroona puhul haiglas teha saab – organismi turgutada ja kui olukord peaks eluohtlikuks minema, siis sekkuda. Koroonat ju ravida ei saa, ei kodus ega haiglas.

Sinu sõbranna tüüpi on nartsissistid, mina-mina kõige tähtsam ja üldiselt nad ei suudagi laiemat pilti maailmast näha.

Selliseid inimesi kahjuks  on meie ümber päris palju.

ja osad usuvad igasuguseid libateooriaid, see ju huvitavam.

#3605297:

Hmm… kui asjalik see perearst ka on? Läbi telefoni ju ta ei näe ka kui nõrgad vanainimesed on. Nad võivad ka oma olukorda ilustada, et oh pole hullu ja väsimus ainult jne

No koroona puhul ikkagi inimene tunneb ise haigla vajaduse ära tegelikult. Asi, millega koroona puhul haiglasse jõutakse on siiski hingamisraskus. Palavikuga võiks saada ise kodus hakkama.

Jõudu teemaalgataja vanematele!

#3605384:

Nii pikalt palavik ei ole normaalne

Sa pead ise perearstiga nõu pidama, vajadusel kutsuma põletikuproovi võtma, kopse kuulama. See palavik on kõige halvem näitaja! Mul on omal olukord olnud, kus oli viirushaigus ja no ei lähe palavik üle, pidevalt tõuseb 38-39, köha, perearstitelefon lohutab, et jaaa, mõned viirushaigused võivadki veel 5. päeval väga kõrge palavikuga olla, võtke alla ja kannatage ära. Järgmisel päeval kutsusin siiski kiirabi, haiglasse jõudes oli põletikunäit 340 (nagu Savisaar ütles oma jalaga, “te oleks sellega juba surnd olnd!”), olin haiglas tilgutite all 10 päeva kopsupõletikuga!

Ei ole siin midagi, ise tuleb asja ajada, kui vanematele mingit abi tahta, ei ole nii, et mingit ravi pole, sina ega perearst telefoni otsas ei oska olukorda hinnata, eriti kui nad mõlemad on “oh, ei ole midagi!” ilustajad. Inhalaatori ostaks ka igal juhul neile koju, kahju ei tee.

#3605222:

Koroonat ju ravida ei saa, ei kodus ega haiglas.

Loomulikult ravitakse haiglas. Haiglasse mineku vajadust ei tundnud ju ise kevadel ära isegi see 50 a ringis vanusega surnud med. töötaja, järsku enam hingata ei saa ja ongi kõik. Seepärast hoiatataksegi, et koroonahaige ei tohiks üksi olla.

#3603432:

Selle vea su vanemad tegidki, et lasid end testima suunata. Vatitiku otsas on 5G kiip, mis testitavale ajju suunatakse. See ongi testi mõte. Kiibi kaudu saab valitsus inimesi juhtida. Juhtida ka mõtlemist, mis paneb inimesi väljamõeldisesse, koroonasse uskuma.

Täisopakas! Vaata et sul foooliumimüts maha ei kuku.

Teemaalgataja, kuidas vanematel läheb?

#3611128:

#3606104:

Lisaks inhalaatorile võiks kodus olla väike verehapniku mõõtja. Südameaspiriini soovitus on ka hea, mul endal polegi.

Muidugi ei saa teemaalgataja riskida ise haigeks jäämisega, kes ta vanemaid siis hooldaks?

Väikese verehapniku mõõtja näit sõltub patarei konditsioonist: kontrollitud enda poolt nii emo-s kui ka statsionaaris. Nn südameaspiriini tuleks võtta siiski perearstiga konsulteerides, verd vedeldav toime võib kaasa tuua muid probleeme. Mina südamehaigena ei tohi kasutada nn ibukat, mida siin südamerahus suvaliselt soovitatakse.

Osades riikides on öeldud, et koroonaga ei tohi ibukat kindlasti võtta, sest võib teha kasu asemel kahju.

Kuidagi väga piinlikult peenelt kõik kirja pandud küll, selline ideaalne propa.
Aga kui tõsilugu, siis loomulikult loodetavasti nüüd juba asjad paremuse poole läinud.

Ärge kujutage ette, et sinna haiglasse kõiki palavikuga inimesi võetakse ja kohe hapnikku antakse. Ega ikka ei võeta. Just perearstiga kontaktis olemine esmane.

#3614766:

Teema algataja olen.

Aga mida sina teed, kui su lähedased koroonasse jäävad ja päevade kaupa palavikus on?

Mida sa teed, kui neil ei ole hingamisraskusi ega muid sümptomeid vaid lihtsalt kurnav palavik?

Kas sa ütleks, et see on libateema ja ei teeks midagi?

Või sunniks nad iga hinna eest haiglasse, mis sest et hingamisraskusi pole, mis sest et arstid ei käsi? Sest haiglas nad poleks enam sinu südametunnistusel; keegi teine vastutaks nende elude eest.

Kus sa nutaksid, kui ahastus peale tuleb? Kas sul on koht, kus nutta? Kus sa leiaksid nurgakese, et omaette nutta?

Kui sa oled inimene, keda rasketes olukordades aitab rääkimine: kas sul oleks kellega rääkida? Kas sa oled kindel, et sa tead, kuidas ta reageeriks? Kas ta tõmbaks eemale, sest sa võid ju ise potentsiaalne nakatunu olla? Või oleks ükskõikne su ahastuse suhtes, sest koroonat pole ju tegelikult olemas?

Kuidas see kõik puutub arstiabisse, mis su vanemad vajasid? („Kus sa nutaksid, kui ahastus peale tuleb? Kas sul on koht, kus nutta? Kus sa leiaksid nurgakese, et omaette nutta?“  – tõsiselt, mis asi see on? Kuidas see mõttekäik puutub sellesse, et pean õigeks, et pikalt palavikus inimene vajab haiglaravi?)

Ma ei ole üks nendest, kes arvab, et koroonat pole olemas. Vastupidi, olen sellega kokku puutunud ja ka teadlik, mismoodi sümptomeid leevandada, mis juhul tuleks haiglasse pöörduda jne (loe, mida kirjutasin sepsis ja hulgiorganpuudlikkuse jmt kohta, mis eriti vanemaealisi koroonaga võib tabada), nii et mina võitleks selle eest, et kiirabi tuleks ja viiks mu vanemad haiglasse. Mitte ei arvaks, et ravida niikuinii ei saa. Olen ka muude terviseprobleemidega ise oma isa haiglasse viinud, oleks koju ootama jäänud, oleks ta praegu surnud. Eks sa ise tead, kui sa arvad, et see on normaalne, et su vanemad nii pikalt kõrge palavikuga kodus nõrkevad ja ei usu, et sümptomite leevendamisega haiglas on võimalik ka tüsistusi vähendada, siis sinu asi. Arvad, et teised on koroonaeitajad, aga ise oled meditsiinieitaja.

Ahastada ja nutta võib ka hiljem, kui vanemad on haiged, tuleb sellega tegeleda ja neile abi otsida. Mida see “kus sa nutaksid, kui ahastus peale tuleb” sõnamulin, millega minu kommentaarile vastasid, praegu puutub sellesse, et su vanemad olid pikalt palavikus ja vajasid arsti? Saad sa üldse aru nende olukorra tõsidusest ja võimalikest tüsistustest, mida see kodus põdemine võib kaasa tuua?

Ja kui keegi siin kirjutas, et ega hapnikku ei anta ja niikuinii midagi ei tehta, siis see ei ole tõsi. Praeguseks on mul mitme peretuttava vanemat sugulast ja ka ühe sõbra vanemad haiglaravil koroona pärast viibinud. Nende seisundit õnnestus haiglas leevendada ja karta on, et koju ootama jäädes, oleks kõik palju halvemini lõppenud.

26.11 kirjutas teemaalgajaja, et vanematel on koroona ja nad on 12 päeva palavikus olnud. Järgmistes kommentaarides oli endiselt palavik, lõpuks, et kokku olid nad palavikus 15 päeva. Kas keegi tõesti arvab, et kaks nädalat ja rohkemgi palavikus ning väga raskes seisus ning nõrkemas vanainimesed ei vajanud haiglaravi? Nii pikalt püsiv palavik, ka koroonaga, vajab täpsemat uurimist, analüüse, tõenäoliselt on organismis tekkinud ka põletik. Ilmselgelt oleks pidanud vahepeal sekkuma ja vanematele kiirabi kutsuma. Jällegi, arvan, et teema on liba, või teemaalgataja psüühiliste probleemidega, sest see, mis ta kirjutab, lihtsalt ei klapi. Aga vaadates seda segast ja hüplevat juttu sõbranna teemal ning viimast pateetilist kommentaari saab juba mõndagi järeldada.

Tõesti soovitan, et kui ka oma arust nüüd koroona läbi põetud, aga enesetunne jätkuvalt halb, pöörduge uuesti arsti poole. Tüsistustest tekkiv kahju võib ka olla ränk.

Eelmise postitajaga väga nõus.

Minu isa (56) võeti haiglasse sisse just nii, et oli olnud üle nädala kestev 39 palavik ja KERGE köha. Pandi lisahapnikku hingama ja mingi steroidravi peale (kuna ma pole meedik, siis ma ei tea, mis ja kuidas täpselt). Ühe päevaga saadi palavik alla ja enesetunne enamvähem normaalseks. Ja te istute ja ootate, et imeväel üle läheks, kui oleks võimalus kohe midagi ette võtta.