Ulakas poiss kõlgutab mänguväljakul redeli otsas jalgu ja vaatab, kuidas teised mängivad. Talle jääb silma tüdruk, kelle ümber on lastekari, tüdruk saalib ringi ja puistab ideid nagu varrukast mängu jaoks. Siis läheb ta redelil rippuvast poisise mööda, poiss palub end mängu võtta, aga tüdruk vastab, et ema keelas selle poisiga mängida, kuna ta on tüdrukut löönud. Poiss kiitleb, et saab kodus vanematelt iga kord raha, kui on sel päeval lasteaias hästi käitunud ja ta võib 50 raha tüdrukule anda, kui ta mängu lubatakse. Tüdruk raputab pead ja teatab, et tal on mängukaaslased olemas. Vihaga näitab poiss rusikat ja jääbki redeli otsa ,sest ta ei oska MÄNGIDA. Ta läheb ja lööb ilma suhtlemata kahte teist last ja põhjendab, et need vaatasid teda kurja pilguga.
Täidan igal aastal laste arenguanalüüse ja märkan, et need lapsed, kelle sotsiaalne käitumine jääb vajaka, on ka mänguoskus väga nõrk.
Loogiline oleks, et laps koju jõudes hakkab mängima rollimängu ja selle rollimängu käigus tulevad välja kõik see kogemustepagas, mille laps päevast sai.
Näiteks emadepäeva järel mängib laps autodega emale tordi ostmist ja kaardi tegemist, kaardi tegemise juures kritseldab mängu-noorem- õde tema kaardi peale mängult ja ta peab pahandama mänguõega. Selle mänguga tuleb välja pinge lapses seoses sodimisega ja peale mängu keksib laps rõõmsalt toas ringi.
Vat selline jutt elust enesest.
Teema: vanemad palun mängige oma lapsega
Kogu selles teemas paistab välja hoopis üks türduk, kes on ennast täis kui arvatavasti ka ta ema. Lastele peab õpetama hoopis seda, et kõik on võrdsed ja kõik võetakse mängu. Poiss tundis end lihtsalt tõrjutuna ühe ülbikust ärahellitatud plikatirtsu poolt ja siit tekkis viha mis on normaalne reaktsioon. Ning kuna väike laps ei oska tihti oma viha väljendada, siis ta teeb pahateo ja lööb.
Huvitav, et sinusugune arenguanalüüside täitja ei jaga tegelikku põhjust! Sinusugustest algab valediagnooside panek ja laste vääritimõistmine.
olen nõus Kägu´ga 09.36!!!!
Elureegel- sõpru on õigus valida.
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]minu lapsed õpivad soome koolis ja seal on juba algklassidest saadik röhutatud kõigi seltskonda võtmist ja taunitud tõrjumist.
loomulikult on samas õigus ka sõpru valida.ja peale kooli ollaksegi oma sõprade seltskonnas.
selline koolipoolne suhtumine tõrjumisse, tasakaalustab päris palju õpilaste suhtumist üksteisesse ja natuke pidurdab liidrite gruppide tekkimist ja tõrjutute tekkimist.[/tsitaat]
Kyllä, kyllä….mitu koolitulistamist ongi Soomes olnud? ja mitu Eestis? Kui kõik nii super on, miks iga teine masendusvastaseidravimeid tarbib? HEAOLUÜHISKOND AJEE…
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]
Kyllä, kyllä….mitu koolitulistamist ongi Soomes olnud? ja mitu Eestis? Kui kõik nii super on, miks iga teine masendusvastaseidravimeid tarbib? HEAOLUÜHISKOND AJEE…[/tsitaat]
Soomes elab ka 5x rohkem inimesi. Samas sellega olen nõus, et tõrjutus pole ka Soomes mingi haruldus. Püütakse sellega tegeleda aga mingis hiljutises uuringus oli toodud ka mingi number immigrantidest koolilastest, kes tunnevad end tõrjutuna. Väidetavalt eestlastest koolilastest tunneb end 20% tõrjutuna (kui ma õigesti mäletan).
Mis teemaalgatusse puutub, siis minu meelest käitusid mõlemad lapsed valesti, ka see tüdruk, kes süvendas poisi tunnet, et teda ei taheta. Ja kas see on normaalne, kui lapsevanem ütleb, et vot Matiga sa küll mängida ei tohi???
Miks peaks tüdruk tahtma mängida poisiga, kes teda löönud on? Mina ka ei taha enam sellise inimesega suhelda, kes mulle on liiga teinud. Võib-olla tüdruk tõi \”ema ei luba\”-jutu mängu lihtsalt ettekäändena, te keegi lapsena ei kasutanud seda varianti vahel, kui kaaslased kutsusid kuhugi või midagi tegema, mida ise tegelikult ei tahtnud, ja siis oli nii hea see \”ema ei luba\”. Ükskõik siis, kas tegelikult lubas või ei.
Mina arvan küll, et nagu iga inimene, nii ka teisi lööv ja halvasti käituv laps õpib kõige paremini oma tegude otsestest tagajärgedest. Antud juhul siis sellest, et järgmine kord teda mängu luhtsalt ei taheta enam.
Ja mu jaoks kõlab suht uskumatult, et paljud kommenteerijad nõuaksid oma lapselt (antud hetkel see tüdruk siis), et ta peab kindlasti mängima selle ulaka poisiga, kes teda eelmine kord lõi, selleks et too poiss end tõrjutuna ei tunneks. Jah?
[small]tädi Rähn kirjutas:[/small]
[tsitaat] Ja mu jaoks kõlab suht uskumatult, et paljud kommenteerijad nõuaksid oma lapselt (antud hetkel see tüdruk siis), et ta peab kindlasti mängima selle ulaka poisiga, kes teda eelmine kord lõi, selleks et too poiss end tõrjutuna ei tunneks. Jah?[/tsitaat]
Sul on vist üks laps? Mul on mitu. Kui nad omavahel asju klaaritud ei saa ja tõuklevad, siis keelan neil omavahel mängida?????? Probleemid tuleb lahendada ja selgeks rääkida, selgitada, kuidas võib käituda ja kuidas mitte. Mitte, et ah, lõi sind? No siis sa ei tohigi temaga enam mängida… Kas selline olukordade lahendamine on normaalne, tööl keegi solvab sind ja sina temaga enam ei tööta/räägi?
Mitte, et ei TOHI mängida, vaid et ei PEA mängima.
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]Mitte, et ei TOHI mängida, vaid et ei PEA mängima. [/tsitaat]
No loe teemaalgatust, seal on öeldud, et tüdruku ema KEELAS poisiga mängida. Minu meelest see pole normaalne. Mina olen lasteaiaealisel käskinud sellises olukorras öelda, et kui sa lööd, siis ma ei taha sinuga mängida, nii ei tohi teha. Muidugi ei pea mängima aga mõni laps keeldudega lihtsalt välja lülitada laste seltskonnast ei ole normaalne.
Kas teemaalgataja on alles algaja selles teemas?
Minul on palju lapsi. Palju lapsi, palju isiksusi, erinevaid iseloome. Mõnikord meie lapsed kisklevad nii, et tutid lendavad. Kuid kallistavad õrnushetkedel. Enamasti abistavad üksteist. Aga on ka sihilikku kiusamist, takistamist.
Nii palju kui on päevi, on erinevaid situatsioone. Kuna nad on kõik erinevas vanuses, erineval arengutasemel, siis ei mängita kõiki mänge koos. Alati ei saa mõni aru, mida teine tahab või teeb. Mina nendega väga mängida ei saagi, sest mängin ühega, on teine kohe segamas. Abistan neid rohkem emotsioonidega hakkama saama, harjutan näpuosavust, lasen neil palju rääkida, käime võimalikult tihti ühise perena igal pool.
Toimime minu arvates üsna edukalt ühtsena.
Samas on minu lastel ka teine elu: lasteaed, kool. Ja vot sealseid reegleid ja mänge juhivad teised inimesed. Kui laps astub üle lasteaia või kooli läve, on ta minu silmis omapead. Kõik mis toimub lastekollektiivis, on õpetaja juhtida. Mina sellesse ei sekku. Kui lapsel on lastekollektiivis tekkinud probleem, siis peab seda oskama lahendada inimene, kelle ma olen usaldanud seda tegema. Mina neid protsesse kodust juhtida ei saa. Sest ma ei ole oma lapse kõrval kui asjad juhtuvad. Ma saan oma last lohutada, julgustada, aga lahendama hakata ei ole lihtsalt võimalik.
Kui nüüd vastutav täiskasvanu on märganud lastevahelisi hõõrumisi lastekollektiivis, siis ei peaks ta mitte lapsevanemaid hurjutama, vaid püüdma koha peal asja lahendada. Sest see laps, kes õpetaja silmis tekitab probleemi, vajab juhendamist just selle lastekollektiivi juhendaja poolt. Oma pere ja oma õdede-vendade, kodulähedaste sõpradega on ta hoopis teine laps.
Jah, loomulikult pannakse kodus alus lapse kasvatamisel, aga kahjuks on lapsevanemad võimetud oma last kasvatama neist eemal viibides. Ma saan anda oma parima ja loota, et kodune ettevalmistus on olnud piisav, kuid on olukordi, mida ei ole võimalik ette näha, mille eest ei oskagi last hoiatada. Kõik inimesed ei pea meeldima ja kõigile ei pea meeldima. Alati on kuskil keegi, kellega laps ei klapi või kes oskab lapses tuua esile tema halvimad iseloomujooned. Kahjuks ei saa seda fakti olematuks teha, saab vaid loota, et laps õpib (või juhendab teda hetkel vastutav täiskasvanu), kuidas sellistes olukordades jääda viisakaks ja neist väärikalt välja tulla.
Minu arvates on õudne, kuidas juba väikesele lapsele tempel otsaette lüüakse: see on ulakas (=paha) poiss. Temaga ei tohi mängida, kuna ta on teisi löönud. Huvitav, MIDA see poiss nüüd tegema peaks, et ta mängu võetaks? Tal ei tulegi ju enam võimalust õppida ega tõestada, et oskab ka löömata mängida, sest teised temaga mängida ei tohi. Mis te arvate, mis sellest lapsest niimoodi saab? Ema võib ennast temaga nüüd kodus kasvõi pooleks mängida, aga lasteaias jääb ta ju tõrjutuks, kuna tal on tempel küljes! Väga tüüpiline on ka see vastandamine paha poiss – hea tüdruk. Ükskõik, kui vastik on see tüdruk oma rühmakaaslaste vastu verbaalselt, on ta ikkagi HEA, kuna ta ei löö (aga võibolla sülitab näkku?) Ükskõik, kui hellahingeline ja segaduses on see poiss, on ta ikkagi PAHA, kuna ta ei osanud oma tundeid muudmoodi väljendada kui lüües. Kas poisi kritiseerijatele pole teada, et tüdrukud ongi verbaalselt võimekamad ja arenevad ses osas kiiremini? Et laps, kes ennast nii hästi väljendada ei oska, kipub asju lahendama füüsiliselt? See poiss ootab ju ilmselgelt tunnustust, ja niisugusel tasandil konflikt on ennekõike kasvataja tegemata töö. Elan ise ka väljaspool Eestit ja pean ütlema, algul oli mulle võrdlemisi suureks üllatuseks see, kui palju tegeldakse siin koolikiusamise ennetamisega. Nüüd aga, mõne aja möödudes, tundub absurdne, kuidas Eestis nii kooli- kui lasteaiakiusamise juhtumised lastakse lahendada lastel endil. Teadagi, kuidas laste lahendused lõppevad – \”Kärbeste jumalat\” olete lugenud?
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]Elureegel- sõpru on õigus valida. [/tsitaat]
Keda see tüdruk valis, kui EMA keelas tal poisiga mängida? Seda nimetatakse kihistumiseks. Ema ei mõtle, et kord võib sellest poisist, keda keegi aidata ei tahtnud, kasvada suur ja kuri mees, kes sellesamale tüdrukule kord pimedal tänaval vastu tuleb. Ütelgu tüdruk siis, et näe, ema ei lubanud sul mu rahakotti või lihalikku armastust või elu võtta …
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]
Kyllä, kyllä….mitu koolitulistamist ongi Soomes olnud? ja mitu Eestis? Kui kõik nii super on, miks iga teine masendusvastaseidravimeid tarbib? HEAOLUÜHISKOND AJEE…[/tsitaat]
Eestlased võiksid palju rohkem masendusravimeid võtta, siis ei oleks me maailmas enesetappudelt esirinnas. Ajee.
[small]krokodill kirjutas:[/small]
[tsitaat]Minu arvates on õudne, kuidas juba väikesele lapsele tempel otsaette lüüakse: see on ulakas (=paha) poiss. Temaga ei tohi mängida, kuna ta on teisi löönud. Huvitav, MIDA see poiss nüüd tegema peaks, et ta mängu võetaks? Tal ei tulegi ju enam võimalust õppida ega tõestada, et oskab ka löömata mängida, sest teised temaga mängida ei tohi. Mis te arvate, mis sellest lapsest niimoodi saab? Ema võib ennast temaga nüüd kodus kasvõi pooleks mängida, aga lasteaias jääb ta ju tõrjutuks, kuna tal on tempel küljes! Väga tüüpiline on ka see vastandamine paha poiss – hea tüdruk. Ükskõik, kui vastik on see tüdruk oma rühmakaaslaste vastu verbaalselt, on ta ikkagi HEA, kuna ta ei löö (aga võibolla sülitab näkku?) Ükskõik, kui hellahingeline ja segaduses on see poiss, on ta ikkagi PAHA, kuna ta ei osanud oma tundeid muudmoodi väljendada kui lüües. Kas poisi kritiseerijatele pole teada, et tüdrukud ongi verbaalselt võimekamad ja arenevad ses osas kiiremini? Et laps, kes ennast nii hästi väljendada ei oska, kipub asju lahendama füüsiliselt? See poiss ootab ju ilmselgelt tunnustust, ja niisugusel tasandil konflikt on ennekõike kasvataja tegemata töö. Elan ise ka väljaspool Eestit ja pean ütlema, algul oli mulle võrdlemisi suureks üllatuseks see, kui palju tegeldakse siin koolikiusamise ennetamisega. Nüüd aga, mõne aja möödudes, tundub absurdne, kuidas Eestis nii kooli- kui lasteaiakiusamise juhtumised lastakse lahendada lastel endil. Teadagi, kuidas laste lahendused lõppevad – \”Kärbeste jumalat\” olete lugenud?[/tsitaat]
Täiesti nõus. Muide, \”Kärbeste jumal\” oli kunagi nooruses üks minu lemmikraamatuid, just selle laste julmuse eheda kirjeldamise pärast.
Sellest on ka varem räägitud, et eesti koolisüsteem ja kogu pedagoogika keskendub pigem tüdrukutele. Alates sellest, et valdav enamus õpetajatest on naised. Selge on see, et löömine on sotsiaalsete oskuste puudumine ja neid tuleb arendada. Mängust tõrjumine on just vastupidine tegevus. ja mida õpetab selline ema oma tütrele – tõrjumise magusat patust naudingut, sulaselget võimu teise inimese üle. Loob tõhusa pinna väikese despoodi ja koolikiusaja arenguks.
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]
minu lapse klassis on 1/3 immigrandid. teisel 1/4
tõrjumist ei esine ja rassismi on pigem juba teistpidi. somaalipoisid on vägagi ägedad soomlasi pöhjuseta rassismis süüdistama.
samas ise töötan ehitusel ja eesti ehitajate üldlevinud suhtumine immigrantidesse on kergelt õeldes öövastav ja äärmiselt tõrjuv ja vaenulik….[/tsitaat]
Ma elan ka Soomes, no see on ju selge et ühe klassi põhjal ei saa üldistusi teha. Et Soomes esineb koolikiusamist, on aegajalt teemaks ka kohalikus ajakirjanduses. Küll sellega tõesti püütakse tegeleda. Paraku täiskasvanute silmad ei näe igale poole.
Muide, mu onutütar kiusas põhikooli ajal üht klassiõde, verbaalselt. Mõnitas, halvustas. Asi tuli välja, lastega tegeleti, tulemus – neist said hoopis väga head sõbrad. Igatahes ei tohi kedagi tembeldada selleks ja tolleks, kõik teevad vigu ja õpivad neist. Ses suhtes ma olen jätkuvalt seisukohal, et ka tüdruku käitumine antud olukorras oli lubamatu.
Mina olen sarnast käitumist palju märganud mänguväljakutel. Mul on esimene laps, kes nüüd saab 2aastaseks ja ikka käime ilusate ilmadega kasvõi iga päev mänguväljakul. Küll aga märkan pea iga kord, et mõni selline poiss/tüdruk kipub seal olema.
Ja kurb on just see, et kuna nad ise mängida ei oska, siis nad segavad teiste mängu või lähevad lausa tüli norima.
Alles täna käisime mänguväljakul kui pidin jälle ühte võõrast(umbes 5aastast) poissi korrale kutsuma, et ta ei tohi mängumajas ja liumäel väiksemaid lapsi jõuga tõugata, kui nad parasjagu ees on.
tolerants on tore asi, AGA – kui ikka mõni laps on agressiivne, siis igal juhul ma soovitan oma lapsel sellisest eemale hoida. ohutus eelkõige. minu lapse lasteaiarühmas käis üks arengupeetusega laps. rühmas 4-5 aastased, kuid sel lapsel oli kõnega raskusi, eneseväljendusega jne. käitumine oli agressiivne. lõi absoluutselt kõiki. täielik idiootus oleks vanemal soovitada oma lapsel sellise juhitamatu ja agressiivse käitumisprobleemidaga lapsega kontaktis olla. õnneks see laps lõpuks lahkus sealt rühmast. asi oli nii hull, et teised lapsed juba kartsid rühma minna. kasvatajad muud ei saanud, kui sisuliselt ainult selle ühega tegelesidki, kui sekundiks silmist lasti oli kohe probleem. geneetilisi probleeme ikka kasvatuse ja tolerantsiga ei paranda. tuleb oma lastele õpetada olla tark ja teha õigeid otsuseid ja hoida ohust eemale. iga laps ei ole agressiivne kuna teised teda ignoreerivad. teised ignoreerivad teda, kuna ta on agressiivne. tänapäeval on ikkagi piisavalt hästi tõestatud, et kasvatusega geene ümber ei kasvata.
See on Eesti haridussüsteemi viga, ei muud. Lasteaedades PEAB olema rohkem personali. Probleemesed lapsed vajavad isiklikku abi (konkreetne inimene, kes ainult lapse integreerimisega tegelebki), mitte \”pahade poiste kooli\” saatmist.
See teema on suletud ja siia ei saa postitada uusi vastuseid.
