Esileht Rasestumine ja lapse ootamine Triibupüüdmise edasilükkamine

Näitan 27 postitust - vahemik 1 kuni 27 (kokku 27 )

Teema: Triibupüüdmise edasilükkamine

Postitas:
bzt

Tere.
Kas on siin paare, kes on rasestumise kas finantsilistel või ka muudel põhjustel edasi lükanud, kuigi emotsionaalselt olete selleks täiesti valmis? Kas plaanis esimene või mitmes laps? Kuidas ootusega toime tulete?

Parima võimaliku emapalga saamiseks oleme meie pannud tähtajaks juuli, mil hakkame proovima. Plaanis siis esimene laps. Tundub nagu terve igavik! Oleme valmis juba mõnda aega kuid tahaks teha asju nii, et hiljem ei kahetseks, et saaksime perega pisut reisida, vajadusel kauem lapsega kodus olla ja üldse end finantsiliselt mugavalt tunda. Lisaks kui teine laps peaks kiirelt järgi tulema, ei ole niigi vahepeal palgatõusu oodata. 🙂
Ootus on kohati karm aga olen end üsna teadlikult sundinud nautima praegust vabadust. Tean, et lapsega poleks enam seda spontaansust lihtsalt kuhugi üksi või kahekesi minna.

Teemat ajendas ka eilne artikkel, mis rääkis küll emapalga ebaõuglustest järgmiste laste saamisel:
https://lood.delfi.ee/perejakodu/ajakirjalood/uus-vanemahuvitise-susteem-paneb-paljud-vanemad-ebaoiglasesse-seisu-ja-nad-lukkavad-teise-lapse-saamise-maaramatusse-tulevikku?id=88638491

Ühes küljest saan aru, et meil on väga helde emapalgasüsteem. Teisest küljest aga tobe, et sellistel materiaalsetel põhjustel on mitmed tulevased lapsevanemad “sunnitud” lapsesaamist edasi lükkama. Endine skeemitamine kadus ära kuid nüüd on seadusega loodud tõesti olukord, kus teadlikumad ajavad näpuga kalendris järge ja lükkavad pereloomist edasi.

+2
-2
Please wait...

Postitas:
Kägu

Soovitan siis juba praegu arsti juures ära käia, tervislikult elada ja spetsiaalseid vitamiine võtta.

Ise ajasin varem näpuga järge, aga enam mitte 🙂 Samuti esimene laps plaanis, aga ei tule kergelt.

+2
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Mina ajasin ka enne rasestumist taga seda, et vanemahüvitise arvutamisse jääks sisse need kuud, kus olin saanud preemiat jne. Aga kui triibupüüdmisega oli juba ca aasta läinud ja midagi polnud juhtunud, siis muutus raha teisejärguliseks. Nüüd olen rase ja vanemahüvitis jääb kaugele sellest, mis ta “ideaaljuhul” oleks olnud, aga mul on sellest ükskõik, sest see teekond raseduseni oli raske ja konarlik. Mida ma öelda tahan, on see, et majanduslik mõtlemine on väga vajalik ja on hea, kui inimesed sel viisil ette mõtlevad ja kalkuleerivad, aga paraku ei ole harvad need juhused, kus triipe püütakse aasta, kaks või kauemgi.

+7
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

päris paljudel ei õnnestu kohe rasestuda – kuskilt on meelde jäänud et umbes pooled rasestuvad poole aasta jooksul, ülejäänutel läheb kauem kui pool aastat. Ja päris palju rasedusi ka katkeb ja siis tuleb otsast alata triibupüüdist.

kiiduväärt on, et pingutad suurema hüvitise nimel, aga ole valmis ka oma kõrgema palga ja stressitasemega positsiooni hoidma nii kaua kuni rasedus tekib ja sealt edasi teise trimestrisse jõuab.
proovi ka säästa rohkem, nüüd kui sissetulek on suurem. Kui tahad lapsega kauem kodus olla, siis tänad ennast hiljem et säästmisega varakult alustasid.

+2
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Ei mõista, miks serveeritakse uut vh süsteemi nii, et keegi jääb selle tõttu ebaõiglasesse seisu. Uut süsteemi ei kehtestatud ju üleöö, info selle kohta avalikustati juba 2017. a sügisel, praegustel rasedatel ja planeerijatel oli seega mitu aastat aega sellega arvestada. Ka vana süsteemi kohta sai öelda, et keegi jääb ebaõiglasesse seisu, kui laps sünnib ootamatult liiga vara või hilja. Ning laste vanusevahe nõue alla 2.5 a sama vh jätkumiseks kehtis ka vana süsteemiga.

Mis jättis eelmisel aastal paljud ebaõiglasesse seisu oli hoopis uus maksuseadus, mis ei arvestanud sellega, kui keegi saab dekreediraha aasta lõpus ja peab seetõttu tulumaksu juurde maksma, eriti madalapalgalised kaotasid sellega (ja osad kõrgemapalgalised hoopis võitsid). Vot see oli ebaõiglane.

Endal on kodus alla aastane laps ja kindlasti üritame teise lapse saada enne tema 2.5 a saamist. Kui see ei peaks õnnestuma, siis tuleb tõesti tõsiselt järele mõelda, sest vanus tiksub peale, aga miinimum vh-d saada ei tahaks, sest praegu saan maksimumi.

+2
-1
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Viimane kägu – üks asi on planeerimine ja arvestamine, kuid teine on hoopiski see, kuidas loodus ette seab. Vb plaanin, et uus laps jääb selle esimese 2,5a sisse, kuid lihtsalt ei õnnestu. Vb jään Rasedaks, kuid rasedus katkeb ja kogu minu “plaan” kukub seega läbi. Vb arvestan, et rasedaks võiks jääda nt kevadel, kuid loodus toob lapse veidi kiiremini meieni… Kõik need süsteemide muudatused tuleks läbi teha nii, et keegi ei jää kannatajaks, eriti sellisel viisil, kus ühtedelt võetakse suisa midagi ära, et teistele rohkem pakkuda. Kõik need näited, mis sa välja tõid on samamoodi ebaõiglased, kuid rõhuda ei tohiks sellele, et “näed, sel vahemikus sünnitanutel olid sellised ebaõiglused, et mis sa siin praeguste ebaõigluste üle vingud”, vaid probleem on selles, et sellised ebaõiglused üleüldse tekivad. Muudatusi sisse viies ei tohiks kelleltki ühtki õigust vähendada, et teistel kasvatada.

+1
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Mina olen praegu esimese lapsega kodus. Teist last veel plaanis pole ja suure tõenäosusega teen lapse siis kui ise tahan, mitte siis kui raha seda mulle soosib.

Muidugi on kahju kui kaotan rahas aga õnneks see meie elatustaset nüüd meeletult ei muuda, sest oma kodu on käes ja mees ise teenib piisavalt suurt palka, et me saame endale minu palgast kaotust lubada.

Ma lihtsalt tean, et ma võin ei tea mida planeerida aga kõik ei pruugi nii minna. Oma esimest last hakkasin püüdma nii, et kõik oli piinlikult planeeritu järgi, et saaks hea vh. Tulemus oli selline, et rasestusin 4 kuud hiljem, rasedus peetus esimese trimestri lõpus ja edaspidi enam rasedaks ei jäänudki. Uus rasedus tuli viljatusravi abil alles aasta hiljem. Nüüd tean, et ei hakka midagi planeerima. Kui olen valmis annan kohe tuld ja eks näis kas elu soosib või mitte. Kõige tähtsam on lõpuks ikkagi laps.

+3
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Esimene laps, hakkasime detsembris proovima. Veel pole õnnestunud.
Emotsionaalne valmidus oli tegelikult juba umbes pool aastat tagasi olemas, aga kuna mul 2018. aasta novembris tõusis tänu asutuse sees ametikoha vahetusele palk pea 50%, siis tundus mõistlik oodata seni kuni kõrgemat palka 12 kuud täis tiksub.
Vahepeal küll ka nüüd 2019. septembris tegelikult palk tõusis veel paarsada eurot, sest võtsin mõned lisakohustused, aga enam ootama ei hakka, et kuna selle palgaga ka aasta täis tiksub, sest lõputult ka edasi lükata ei ole mõistlik.

0
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Viimane kägu – üks asi on planeerimine ja arvestamine, kuid teine on hoopiski see, kuidas loodus ette seab. Vb plaanin, et uus laps jääb selle esimese 2,5a sisse, kuid lihtsalt ei õnnestu. Vb jään Rasedaks, kuid rasedus katkeb ja kogu minu “plaan” kukub seega läbi. Vb arvestan, et rasedaks võiks jääda nt kevadel, kuid loodus toob lapse veidi kiiremini meieni… Kõik need süsteemide muudatused tuleks läbi teha nii, et keegi ei jää kannatajaks, eriti sellisel viisil, kus ühtedelt võetakse suisa midagi ära, et teistele rohkem pakkuda. Kõik need näited, mis sa välja tõid on samamoodi ebaõiglased, kuid rõhuda ei tohiks sellele, et “näed, sel vahemikus sünnitanutel olid sellised ebaõiglused, et mis sa siin praeguste ebaõigluste üle vingud”, vaid probleem on selles, et sellised ebaõiglused üleüldse tekivad. Muudatusi sisse viies ei tohiks kelleltki ühtki õigust vähendada, et teistel kasvatada.

Ma ei saa täpselt aru, kellelt midagi ära võetakse?

See süsteem ei saa nii toimida, et vahet pole kui pikk vanusevahe lastel on, ikka saaks sama vh-d, sest kui uut last ei tule, siis peaksidki tööle tagasi minema, muidu ju kaob osadel tööleminekuks üldse motivatsioon. Vh-d saab niikuinii ainult kuni lapse 1.5 a vanuseni ju.

Kui on näha, et järgmine laps ei sünni enne 2.5 a, siis tuleb lapsesaamine aastaks ootele panna ja tööle minna või leppida väiksema vh-ga. Natuke kummaline on nimetada seda ebaõigluseks või kannatuste tekitamiseks, sest keegi ei sunni ju saama lapsi 3-aastase vanusevahega, täiskasvanud peaksid ikkagi suutma rasedusest hoiduda sel ajal, kui seda ei soovi. Ja kui on hirm, et äkki ei jäägi hiljem rasedaks, siis ei saa raha peale mõelda lihtsalt.

Ebaõiglaseks saaks nimetada olukorda, mis ei sõltu kuidagi nendest inimestest, aga see pole antud juhul ju nii. Sealt artiklist tuleb ju välja, et need emad lihtsalt ei süvenenud asjasse enne rasestumist, teadsid, et midagi muutus, aga arvasid, et neid see ei puuduta, nii et nende endi viga ju.

Eestis on ülihea vh süsteem, aga ikka tuleb keegi väitma, et diskrimineeritakse 3.5-aastase vanusevahega laste emasid, kes pole tahtnud vahepeal tööle minna. Ei saa ju olla absoluutselt kõigile meele järele.

+6
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Esimest last planeerides olin ammu juba tasuval tööl, kuid laps lasi end kaua oodata. Käisin lõpuks vastumeelselt tööl, sest töökohavahetust ei oleks saanud lubada. Teine laps oli plaanis 2,5 a vahega, aga ei tulnud. Läksin vahepeal tööle tagasi uut emapalka teenima ja hoidusin rasestumisest – nüüd kahetsen seda nö lörri lastud perioodi, sest aastad on möödunud, mina juba üsna vana, aga last ikka ei tule..Lõpuks olin õnneks nii julge, et vahetasin töö madalama palga vastu – kaua võib ainult ühe kinnisidee tõttu tööl käia, kui see on vastumeelne.

+4
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Ebaõiglane on siiski. Ma sünnitan sel aastal, olen pool eelmist aastat juba tööl ka käinud aga saan miinimumhüvitise, sest laste vahe suurem kui 2,5a ning arvestatakse üleeelmise aaasta pealt, kui olin eelmisega kodune ja vanemahüvitise peal. Nummi.

PS! Minu jaoks on see 2,5 a vahe täiesti ebaloogiline arvestades tänapäeval valitsevat soodumust pikalt imetada – mul küll ei õnnstu imetades rasestuda – normaalne hormonaalne foon ning seega ka viljastumisvõimekus (olgem ausad, ka libiido) taastub alles 5-6 kuud pärast imetamise lõpetamist ja imetan reeglina 1,5 a. Aasta jooksul kaks last sünnitada on minu meelest täielik ulme (rääkimata sellest, et organismile äärmiselt kurnav).

0
-1
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Mis selle vh teemaga on siis? Kes mis juhul kahjumisse jääb?

+1
0
Please wait...

Postitas:
Kukijamuki

Pean tunnistama, et ka ise kevadel 2018 mõtlesin emapalga suurusele ja kirjutasin ülesse palgalaekumisi jne.
Nüüd, jaanuaris 2020, ootan kinnisilmi seda, et ainult õnnestuks 🙂

Pigem ajab muigama need stoorid, kuidas VH saab kinnisideeks, vitamiinid on kallid, arstid on röövlid jne.

+1
0
Please wait...

Postitas:
bzt

Teemaalgataja siin.
Lugedes siin mitme postitajate lugusid, siis eks ta nii on, et inimene teeb plaane, jumal naerab. Ise püüan siiski olla positiivne ja ootust täita põnevate ettevõtmistega. Aga tunnen küll, et olen pidevas ootuses – kõigepealt ootad, et saaks hakata üldse proovima, siis ootad, et rasestuksid, siis ootad lapse sündi jne. Püüan tõesti praktiseerida rohkem hetkes elamist. 🙂 Kui vabalt ei võta, võib teema väga lihtsasti kinnisideeks muutuda.

Õigluse-ebaõigluse koha pealt on viidatud artikli lõpus ka välja käidud idee, et järgmise lapse emapalga puhul vanemapuhkusel olemise aega ei arvestataks. Vanemahüvitise arvestuse ajaks võetakse aeg enne vanemapuhkust ja juhul kui on jõutud mõned kuud tööl käia ka pärast puhkust, läheks see samuti arvesse. Minu arvates väga hea idee, mis aitab paaridel vabamalt võtta.

Emapalga meede peaks Eesti iivet parandama. Praegu kui 2.5 aasta sisse ei mahu, pandaks sind justkui ootepingile. Väga veider nüanss praeguses süsteemis, mis meetme eesmärgi täitmisele kindlasti kaasa ei aita.

0
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Kaks aastat vist ootasime, nimelt olen noor, kuid titesoov tuli juba peale gümnaasiumit ning aina süvenes. Siiski tahtsin kindlasti baka ära lõpetada ja planeeritud laps sündiski kuuke peale lõpetamist. Päris raske oli oodata, kuid kannatasime ära. Teine rasedus tuli samuti esimesel proovimiskuul, kuid kõigil kindlasti nii hästi ei lähe.

+1
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Ebaõiglane on siiski. Ma sünnitan sel aastal, olen pool eelmist aastat juba tööl ka käinud aga saan miinimumhüvitise, sest laste vahe suurem kui 2,5a ning arvestatakse üleeelmise aaasta pealt, kui olin eelmisega kodune ja vanemahüvitise peal. Nummi.

PS! Minu jaoks on see 2,5 a vahe täiesti ebaloogiline arvestades tänapäeval valitsevat soodumust pikalt imetada – mul küll ei õnnstu imetades rasestuda – normaalne hormonaalne foon ning seega ka viljastumisvõimekus (olgem ausad, ka libiido) taastub alles 5-6 kuud pärast imetamise lõpetamist ja imetan reeglina 1,5 a. Aasta jooksul kaks last sünnitada on minu meelest täielik ulme (rääkimata sellest, et organismile äärmiselt kurnav).

Ei peagi ju sünnitama ühe aasta sees 2 last, miks selline äärmuslik näide? Kui laste vanusevahe peab olema alla 2.5 a, siis saab sünnitada ka nii, et sünnituste vahele jääb 2-2.5 a.

Imetamine ei ole muide rasestumisvastane vahend, enamus naistel taastuvad imetamise ajal päevad ja ka viljakus.

Selle 2.5 a põhjus on ikkagi see, et ei jäädaks koju passima. Nii palju kui inimesi, nii palju ka eelistusi, aga pole võimalik võtta arvesse kõiki soove lihtsalt, et kes tahab, et lastel oleks kindlasti 3 aastat vähemalt vahet jne. Sellisel juhul on alati võimalus minna lapse 1.5 a saades uuesti tööle.

Ma saan aru üksikisiku tasandi traagikast, kui juhtub, et lapse sünd jääb ebasoodsasse aega, aga üldiselt on Eestis ikkagi süsteem väga hea.

Kas tegemist on planeerimata rasedusega või ei teadnud uut süsteemi lihtsalt?

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Mina l

Ebaõiglane on siiski. Ma sünnitan sel aastal, olen pool eelmist aastat juba tööl ka käinud aga saan miinimumhüvitise, sest laste vahe suurem kui 2,5a ning arvestatakse üleeelmise aaasta pealt, kui olin eelmisega kodune ja vanemahüvitise peal. Nummi.

PS! Minu jaoks on see 2,5 a vahe täiesti ebaloogiline arvestades tänapäeval valitsevat soodumust pikalt imetada – mul küll ei õnnstu imetades rasestuda – normaalne hormonaalne foon ning seega ka viljastumisvõimekus (olgem ausad, ka libiido) taastub alles 5-6 kuud pärast imetamise lõpetamist ja imetan reeglina 1,5 a. Aasta jooksul kaks last sünnitada on minu meelest täielik ulme (rääkimata sellest, et organismile äärmiselt kurnav).

Ei peagi ju sünnitama ühe aasta sees 2 last, miks selline äärmuslik näide? Kui laste vanusevahe peab olema alla 2.5 a, siis saab sünnitada ka nii, et sünnituste vahele jääb 2-2.5 a.

Imetamine ei ole muide rasestumisvastane vahend, enamus naistel taastuvad imetamise ajal päevad ja ka viljakus.

Selle 2.5 a põhjus on ikkagi see, et ei jäädaks koju passima. Nii palju kui inimesi, nii palju ka eelistusi, aga pole võimalik võtta arvesse kõiki soove lihtsalt, et kes tahab, et lastel oleks kindlasti 3 aastat vähemalt vahet jne. Sellisel juhul on alati võimalus minna lapse 1.5 a saades uuesti tööle.

Ma saan aru üksikisiku tasandi traagikast, kui juhtub, et lapse sünd jääb ebasoodsasse aega, aga üldiselt on Eestis ikkagi süsteem väga hea.

Kas tegemist on planeerimata rasedusega või ei teadnud uut süsteemi lihtsalt?

Mina läksin kohe pärast seda tööle tagasi, kui laps sai 1.5. Ehk sissetulek olnud konstantselt sama. Kuid uus laps ei otsusatnud tulla nii, et vanusevahe jääks alla 2.5 aasta. Kui vana süsteemi järgi oleks pidanud 5 kuud tööl käima, et saada sama vanemahüvitis mis varem, siis nüüd pean käima tööl 12 kuud. Ei hakka süsteemi kritiseerima aga mulle tundub, et vanemahüvitise seaduses ei ole mõeldud nende peale, kes hiljuti väikse lapse on saanud ja sooviks teist last. Minu meelest võiks ka vanemahüvitis minna laekunud tulu alla, mitte et tagasi tööle minnes hakkad puhtalt lehelt :D. Ehk kui oled 1.5 lapsega kodus, mis on maksustatud ja lähed kohe peale selle lõppu tööle tagasi, siis võetakse rasedusele eelneva 12 kuu all arvesse ka vanemahüvitist, kui see peaks sattuma sinna perioodi. Mitte arvestama sinu sissetulekuks nendel kuudel 0.

+3
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Kui mina majandusliku olukorra järgi vaataks, siis peaks kogu aeg lapsesaamist edasi lükkama – mul nimelt on igal aastal palgatõus olnud. Nii või teisiti saan väiksemat VH-d kui minu palk oleks VH saamise ajal. Seega ei lükkanud edasi – sünnitasin ära ja majandasin VH-perioodil kokkuhoidlikult (et saaks ka peale VH lõppemist kodus edasi olla).

0
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Meil on maailma üks heldeim vh süsteem. Ja sünnitamine ise on tasuta. Ja lastehoid on soodne.
Mis teil täpselt ebaõiglane on?
Et keegi saab natuke rohkem samal ajal kui enamus maailmast maksab peale et üldse haiglas sünnitada.

+11
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Ei peagi ju sünnitama ühe aasta sees 2 last, miks selline äärmuslik näide? Kui laste vanusevahe peab olema alla 2.5 a, siis saab sünnitada ka nii, et sünnituste vahele jääb 2-2.5 a.
Imetamine ei ole muide rasestumisvastane vahend, enamus naistel taastuvad imetamise ajal päevad ja ka viljakus.
Selle 2.5 a põhjus on ikkagi see, et ei jäädaks koju passima. Nii palju kui inimesi, nii palju ka eelistusi, aga pole võimalik võtta arvesse kõiki soove lihtsalt, et kes tahab, et lastel oleks kindlasti 3 aastat vähemalt vahet jne. Sellisel juhul on alati võimalus minna lapse 1.5 a saades uuesti tööle.
Ma saan aru üksikisiku tasandi traagikast, kui juhtub, et lapse sünd jääb ebasoodsasse aega, aga üldiselt on Eestis ikkagi süsteem väga hea.
Kas tegemist on planeerimata rasedusega või ei teadnud uut süsteemi lihtsalt?

kas sa saad aru, et see vananaistejutt on ka kusagilt pärit? sellel on REAALNE ALUS: on päris palju naisi, kelle viljakus ei taastu enne imetamise lõpetamist ning seega 2,5 a vahe, mis seadusandja poolt on laste väikese vahega saamiseks ette nähtud, POLE LIHTSALT VÕIMALIK?
PS! äärmuslik näide “ühe aasta sees kaks last” on just välja toodud kui näide eriti võimsast viljastumisvõimest, mis enamuse jaoks on välistatud.

0
-5
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Ei peagi ju sünnitama ühe aasta sees 2 last, miks selline äärmuslik näide? Kui laste vanusevahe peab olema alla 2.5 a, siis saab sünnitada ka nii, et sünnituste vahele jääb 2-2.5 a.

Imetamine ei ole muide rasestumisvastane vahend, enamus naistel taastuvad imetamise ajal päevad ja ka viljakus.

Selle 2.5 a põhjus on ikkagi see, et ei jäädaks koju passima. Nii palju kui inimesi, nii palju ka eelistusi, aga pole võimalik võtta arvesse kõiki soove lihtsalt, et kes tahab, et lastel oleks kindlasti 3 aastat vähemalt vahet jne. Sellisel juhul on alati võimalus minna lapse 1.5 a saades uuesti tööle.

Ma saan aru üksikisiku tasandi traagikast, kui juhtub, et lapse sünd jääb ebasoodsasse aega, aga üldiselt on Eestis ikkagi süsteem väga hea.

Kas tegemist on planeerimata rasedusega või ei teadnud uut süsteemi lihtsalt?

kas sa saad aru, et see vananaistejutt on ka kusagilt pärit? sellel on REAALNE ALUS: on päris palju naisi, kelle viljakus ei taastu enne imetamise lõpetamist ning seega 2,5 a vahe, mis seadusandja poolt on laste väikese vahega saamiseks ette nähtud, POLE LIHTSALT VÕIMALIK?

PS! äärmuslik näide “ühe aasta sees kaks last” on just välja toodud kui näide eriti võimsast viljastumisvõimest, mis enamuse jaoks on välistatud.

See äärmuslik näide on ju seosetu, kui vaja on sünnitada järgmine laps alles hiljemalt 2.5 a pärast, siis polegi vaja 3 kuud pärast eelmist sünnitust uuesti rasedaks jääda. Loomulikult on see ulme, aga mis su point on?

Saa juba aru, et see on väga helde boonus, et võimaldatakse saada väikese vanusevahega lastega sama vanemahüvitist ilma vahepeal maksuraha teenimata.

+2
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Mina ilmselt kuulun nüüd nende hulka, kes majanduslikel kaalutlustel hakkab lapse planeerimist edasi lükkama.

Oleme abikaasaga koos olnud pikalt, kuid alles eelmisel aastal otsustasime lapse saamisel rohelise tule anda. Loomulikult ei ole rasedust tekkinud. Mul on tegelikult hea sissetulek (üle keskmise), kuid aasta lõpus sain hea diili lisatöö näol. Aasta alguses üllatas ka põhitööandja palgatõusuga. Nüüd juba kalkuleerin, et praegu rasestudes ei jää arvestatv lisandunud sissetulek vh sisse.

Ma lohutan end sellega, et oleme noored (mina 29 ja mees 30), kuid kes saab garanteerida, et lähiajal üldse rasedus võiks tekkida, kui praegugi pole õnnestunud. Teisalt on hirm, et kui veab, siis jään rahast ilma. Praegu tundub mõistlik hakata taas rasedusest hoiduma. Ilmselgelt on siin tegemist klassikalise näitega, kus karjääri või sissetulekute potentsiaalse vähenemise tõttu sünnitamine järjest hilisemasse vanusesse jäetakse.

+1
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Mina ilmselt kuulun nüüd nende hulka, kes majanduslikel kaalutlustel hakkab lapse planeerimist edasi lükkama.

Oleme abikaasaga koos olnud pikalt, kuid alles eelmisel aastal otsustasime lapse saamisel rohelise tule anda. Loomulikult ei ole rasedust tekkinud. Mul on tegelikult hea sissetulek (üle keskmise), kuid aasta lõpus sain hea diili lisatöö näol. Aasta alguses üllatas ka põhitööandja palgatõusuga. Nüüd juba kalkuleerin, et praegu rasestudes ei jää arvestatv lisandunud sissetulek vh sisse.

Ma lohutan end sellega, et oleme noored (mina 29 ja mees 30), kuid kes saab garanteerida, et lähiajal üldse rasedus võiks tekkida, kui praegugi pole õnnestunud. Teisalt on hirm, et kui veab, siis jään rahast ilma. Praegu tundub mõistlik hakata taas rasedusest hoiduma. Ilmselgelt on siin tegemist klassikalise näitega, kus karjääri või sissetulekute potentsiaalse vähenemise tõttu sünnitamine järjest hilisemasse vanusesse jäetakse.

Mina ei soovita edasi lükata, eriti kui rasedus kergelt ei teki. Sul on hea palk, ära lükka edasi enam. Raha on nii teisejärguline asi. Ma ajasin ka suurt VH taga, aga nüüd sooviks ainult last. Hetkeseisuga hakkaksin miinimumi saama. Tagantjärele mõeldes oleks pidanud juba aastaid tagasi rohelise tule andma, nüüd juba 31 ja probleemid…

+1
-2
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Meie just tegime otsuse lapsetegemisse paus teha. Kui esimene laps sai 1a3k,lõpetasin imetamise. Päevad hakkasid kuu aega hiljem, aga väga ebaregulaarselt. Rasestuda ei õnnestunud. Nüüd noorem laps 1a7k ja lasin endale pillid kirjutada. Laps läheb sügisest hoidu ja mina tööle. Seejärel vaja mul 12 kuud tööl käia ning siis võib uuesti proovida, kas õnnestub rasedaks jääda.

0
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Tere.

Kas on siin paare, kes on rasestumise kas finantsilistel või ka muudel põhjustel edasi lükanud, kuigi emotsionaalselt olete selleks täiesti valmis? Kas plaanis esimene või mitmes laps? Kuidas ootusega toime tulete?

Parima võimaliku emapalga saamiseks oleme meie pannud tähtajaks juuli, mil hakkame proovima. Plaanis siis esimene laps. Tundub nagu terve igavik! Oleme valmis juba mõnda aega kuid tahaks teha asju nii, et hiljem ei kahetseks, et saaksime perega pisut reisida, vajadusel kauem lapsega kodus olla ja üldse end finantsiliselt mugavalt tunda. Lisaks kui teine laps peaks kiirelt järgi tulema, ei ole niigi vahepeal palgatõusu oodata. 🙂

Ootus on kohati karm aga olen end üsna teadlikult sundinud nautima praegust vabadust. Tean, et lapsega poleks enam seda spontaansust lihtsalt kuhugi üksi või kahekesi minna.

Teemat ajendas ka eilne artikkel, mis rääkis küll emapalga ebaõuglustest järgmiste laste saamisel:

https://lood.delfi.ee/perejakodu/ajakirjalood/uus-vanemahuvitise-susteem-paneb-paljud-vanemad-ebaoiglasesse-seisu-ja-nad-lukkavad-teise-lapse-saamise-maaramatusse-tulevikku?id=88638491

Ühes küljest saan aru, et meil on väga helde emapalgasüsteem. Teisest küljest aga tobe, et sellistel materiaalsetel põhjustel on mitmed tulevased lapsevanemad “sunnitud” lapsesaamist edasi lükkama. Endine skeemitamine kadus ära kuid nüüd on seadusega loodud tõesti olukord, kus teadlikumad ajavad näpuga kalendris järge ja lükkavad pereloomist edasi.

Parem planeeri seda, et teed enda poolt kõik, et sünniks terve laps. Ka enda poolt maksimumi andes, pole me keegi kaitstud õnnetuste, haiguste, puudega lapse sünni eest vms. Elu on ettearvamatu, seda olen kogenud.

0
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Mina olen emotsionaalselt juba paar aastat kolmandaks lapseks valmis, aga ma ei tea, kas mu keha on valmis. Nimelt põen kahte kroonilist haigust, mille tõttu tarvitan ka ravimeid, millest osad pean kindlasti rasestumise korral lõpetama. Teisi pean jätkama. Mõlemad haigused pole rasestumisel vastunäidustuseks, kuid ma ei tea, kuidas nad raseduse ajal käituma hakkavad. Teiseks lasid mõlemad lapsed ennast oodata paar aastat kauem, kui planeeritud oli.
Kolmandaks olen juba 37-aastane, nii et vanus pressib ka peale.

Õnneks vanemahüvitise peale ei pea enam üldse mõtlema, sest kuigi ma täpselt järgi pole uurinud, olen ilmselt maksimaalse võimaliku summa juba välja teeninud.

0
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Tere.

Kas on siin paare, kes on rasestumise kas finantsilistel või ka muudel põhjustel edasi lükanud, kuigi emotsionaalselt olete selleks täiesti valmis? Kas plaanis esimene või mitmes laps? Kuidas ootusega toime tulete?

Parima võimaliku emapalga saamiseks oleme meie pannud tähtajaks juuli, mil hakkame proovima. Plaanis siis esimene laps. Tundub nagu terve igavik! Oleme valmis juba mõnda aega kuid tahaks teha asju nii, et hiljem ei kahetseks, et saaksime perega pisut reisida, vajadusel kauem lapsega kodus olla ja üldse end finantsiliselt mugavalt tunda. Lisaks kui teine laps peaks kiirelt järgi tulema, ei ole niigi vahepeal palgatõusu oodata. 🙂

Ootus on kohati karm aga olen end üsna teadlikult sundinud nautima praegust vabadust. Tean, et lapsega poleks enam seda spontaansust lihtsalt kuhugi üksi või kahekesi minna.

Teemat ajendas ka eilne artikkel, mis rääkis küll emapalga ebaõuglustest järgmiste laste saamisel:

https://lood.delfi.ee/perejakodu/ajakirjalood/uus-vanemahuvitise-susteem-paneb-paljud-vanemad-ebaoiglasesse-seisu-ja-nad-lukkavad-teise-lapse-saamise-maaramatusse-tulevikku?id=88638491

Ühes küljest saan aru, et meil on väga helde emapalgasüsteem. Teisest küljest aga tobe, et sellistel materiaalsetel põhjustel on mitmed tulevased lapsevanemad “sunnitud” lapsesaamist edasi lükkama. Endine skeemitamine kadus ära kuid nüüd on seadusega loodud tõesti olukord, kus teadlikumad ajavad näpuga kalendris järge ja lükkavad pereloomist edasi.

Parem planeeri seda, et teed enda poolt kõik, et sünniks terve laps. Ka enda poolt maksimumi andes, pole me keegi kaitstud õnnetuste, haiguste, puudega lapse sünni eest vms. Elu on ettearvamatu, seda olen kogenud.

Seda niikuinii. Oleme mõlemad tervislikud, käin trennis ja peagi hakkan vajalikke vitamiine võtma. Siiski teema, mis on rohkem enda kontrolli all, on finantspool. Millal rasestumine õnnestub ja kas sünnib terve laps (ptüi-ptüi-ptüi), see jääb rohkem saatuse hooleks.

Sellise pika etteplaneerimisega jõuab muidugi igasugu stsenaariume ette kujutada ja erinevatel teemadel juba ette muretseda. Ootaja aeg on pikk. 🙂

0
0
Please wait...

Näitan 27 postitust - vahemik 1 kuni 27 (kokku 27 )


Esileht Rasestumine ja lapse ootamine Triibupüüdmise edasilükkamine