Teema: Vanemahüvitis, teine laps järjest, vahepeal tööleminek

Mõistlik.

Jah, kasulik on minna rsple, jah, kindlasti alles 30p enne tähtaega.

Ei, sinu vahepealne töötamine ei muuda midagi sinu rsp-s(dekreedis) ega VH suuruses. Küll aga annab sulle lisaraha ning teenid välja puhkust.
Selleks, et saada suuremat VH peaksid olema 2017.a saanud nii suurt keskmist tulu, et see oleks üle praeguse VH (VH arvesse ei lähe)

Esialgu saad sünnitushüvitise(dekreediraha) miinimumpalga alusel kõigi 140p eest (kui sinu 2017.a töine tulu, VH ei lähe arvesse, ei ole üle 2018.a miinimumpalga st 500/bruto kuus)
ja
VH on eelmisega sama aasta alusel
ning
kuna VH suurem kui miinimumpalk st dekreediraha/kuus
siis
koos I uue VH-ga komp. ka sünnitusejärgsed dekreedipäevad VH suuruseni (u 110 päeva x (VH päevaraha – dekreedi päevaraha)).
Vh suuremaks kui hetke max muutub sul siis, kui tegelik aasta keskmine(mille alusel I VH määrati) oli suurem kui VH max ja 2018.a max on suurem kui 2017.a oma…

Tööle võid naasta muidugi suurema koormusega varem kui VH viimane päev(kui võimalik, isa hoiab last) ja alates 1.jaanuar 2018 on ka VH ajal teenida lubatav ilma VH vähendamiseta juba 470 bruto
ning
veel-kui VH lõpp on juunis siis viimase VH kätte saad juulis? Kui n VH lõpp 10.juuni siis 1.-10.juuni eest tohid teenida max VH miinimummäär, alates 11.juunist aga piiramatult
st
juuni eest palk(juulis) võib olla juba väga suur ilma, et see muudaks viimast Vh väiksemaks. Nii saad raha teenida

Ja tasub ka arvutada, kas rohkem teenida kui miinimummäär (kuigi siis vähendatakse pisut VH) pole soodsam kui vaid miinimummäär(kui vähendatud VH + saadav palk on suurem kui vähendamata VH ja pisike palk)…

Kägu kirjutas:

See on mõistlik, et ette planeerid, aga mis imega sa tead, et augusti lõpus lapse saad?
Hetkel tähendab see ju põhimõtteliselt “pool tundi rase olemist”?!

Ei tah üldse ebaviisakas olla, aga mind üllatas sama asi. Plaanin ka last ja juhul kui see kuu õnnestus (päevadeni veel 6 päeva aega) oleks tähtaeg 15.08..

Sumnaarselt kõige kasulikum on muidugi ikka dekreeti minna jne. Aga fakt on see, et dekreeti minnes tuleks 140 päeva (s.o ligi 5 kuud!) ajada läbi minimaalse dekreedirahaga, kompensatsioon tuleb alles hiljem. Nii et kui auku ei tohi mingil juhul sisse jääda, tuleks ikkagi võtta vanemahüvitis kohe lapse sünnist ehk siis jätta rasedus- ja sünnitushüvitis vahele ning olla suurema lapsega lapsehoolduspuhkusel. See on võinalik ka nii, et vahepeal töötada ja siis uuesti lapsehoolduspuhkusele naasta. Ka nii jääb ilmselt mingi rahaline auk sisse, aga tunduvalt lühem.

Kui abikaasa ei ole saanud I lapsega VH siis ta ei saa kuidagi saada “eelmisega sama2 st I lapse sünnile eelneva aasta keskmist
vaid
saab ikka uuesti arvutatut st
selle II lapse sünnile eelnenud aasta alusel.

Ema läheb rsp-le ja seejärel isa lhp-le ning VH saajaks? Ema tööle?
Sest lhp-l ema olla ei saa(muidu ei saa isa VH). Ja kui tööle ei naase või töötuna ei registreeru ja tööotsinguile ei asu, siis jääb ravikindlustuseta. Või maksab ise?