Teema: Vanemate vanus vs lapse tervis

#3999930:

Jajahh perekoolis on kõigil alati väga terved, andekad ja tublid lapsed. Statistika aga ütleb, et Eesti lapsed on haiged, depressiivsed ja liiguvad vähem kui vangid.

Looduse mõte on, et naine sünnitab kuniks viljakust. Sündivuse piiramine on inimese enda väljamõeldis ja inimkonna ajaloos suht uus nähe, et nii vähe lapsi sünnitatakse.

Võiks nagu eristada elustiili ja kaasasündinud haigused. Vanemate vanus võib mõjutada teist, mitte esimest. Ehk lapsed ei sünni depressiivse, rasvanuna ja istuva eluviisiga:)

Mis puudutab looduse mõtet, siis selle järgi inimene võiks elada max 40 eluaastani, et jõuda lapsi ära sünnitada ja üles kasvatada. Arstiabi ja tsivilisatsiooni puudumisel oleks oodatav eluiga 35 aastat;)

N.

#4000156:

#4000142:

#3999930:

Jajahh perekoolis on kõigil alati väga terved, andekad ja tublid lapsed. Statistika aga ütleb, et Eesti lapsed on haiged, depressiivsed ja liiguvad vähem kui vangid.

Looduse mõte on, et naine sünnitab kuniks viljakust. Sündivuse piiramine on inimese enda väljamõeldis ja inimkonna ajaloos suht uus nähe, et nii vähe lapsi sünnitatakse.

Võiks nagu eristada elustiili ja kaasasündinud haigused. Vanemate vanus võib mõjutada teist, mitte esimest. Ehk lapsed ei sünni depressiivse, rasvanuna ja istuva eluviisiga:)

Mis puudutab looduse mõtet, siis selle järgi inimene võiks elada max 40 eluaastani, et jõuda lapsi ära sünnitada ja üles kasvatada. Arstiabi ja tsivilisatsiooni puudumisel oleks oodatav eluiga 35 aastat;)

N.

Keskmine eluiga on matemaatiline vale 🙂

kui sul on 2 last kellest üks sureb sündides ja teine elab 70aastaseks, on nende keskmine oodatav eluiga 35.

Ilma arstiabi ja vaktsinideta maailmas surid pooled inimesed väikelapseeas. Aga kes elas 20aastaseks, omas juba oodatavat eluiga 60-70aastat.

Ilma arstiabi ja vaktsiinideta (ei võtta arvesse koopainimeste aega ja keskaega, mil arstiabi oli juba kättesaadav) elasid mehed kuni 35 a, naised kuni 29 a (sest sünnitasid ilma arstiabita). See ongi antropoloogiline norm.

#4000249:

#4000192:

#4000156:

#4000142:

#3999930:

Jajahh perekoolis on kõigil alati väga terved, andekad ja tublid lapsed. Statistika aga ütleb, et Eesti lapsed on haiged, depressiivsed ja liiguvad vähem kui vangid.

Looduse mõte on, et naine sünnitab kuniks viljakust. Sündivuse piiramine on inimese enda väljamõeldis ja inimkonna ajaloos suht uus nähe, et nii vähe lapsi sünnitatakse.

Võiks nagu eristada elustiili ja kaasasündinud haigused. Vanemate vanus võib mõjutada teist, mitte esimest. Ehk lapsed ei sünni depressiivse, rasvanuna ja istuva eluviisiga:)

Mis puudutab looduse mõtet, siis selle järgi inimene võiks elada max 40 eluaastani, et jõuda lapsi ära sünnitada ja üles kasvatada. Arstiabi ja tsivilisatsiooni puudumisel oleks oodatav eluiga 35 aastat;)

N.

Keskmine eluiga on matemaatiline vale 🙂

kui sul on 2 last kellest üks sureb sündides ja teine elab 70aastaseks, on nende keskmine oodatav eluiga 35.

Ilma arstiabi ja vaktsinideta maailmas surid pooled inimesed väikelapseeas. Aga kes elas 20aastaseks, omas juba oodatavat eluiga 60-70aastat.

Ilma arstiabi ja vaktsiinideta (ei võtta arvesse koopainimeste aega ja keskaega, mil arstiabi oli juba kättesaadav) elasid mehed kuni 35 a, naised kuni 29 a (sest sünnitasid ilma arstiabita). See ongi antropoloogiline norm.

Viita teadusartiklile, mis seda tõestab.

https://www.researchgate.net/publication/289020038_Human_Longevity_in_Historical_Perspective

Head lugemist!

#4000348:

Thus, roughly half of the historical increase in human life expectancy occurred during the twentieth century. Of course, much of the increase in this average value has been due to the near elimination of infant and childhood deaths.

Kas täistekstis on mõni selline koht ka mis noorte täiskasvanute oodatavat eluiga mainib? Vastasel juhul allikas toetab minu, mitte sinu väidet.

Kallis Kägu, tee täistekst lahti ja uuri, mis oli inimese oodatav eluiga sel ajalooetapil, mil puudus arstiabi ja vaktsiinid:) Vaidlus käib antropoloogilise normi üle arstiabi puudumisel.

#4000425:

Mina lugesin, aga sina?

Mind ei huvita oodatav eluiga kui see on statistiline keskmine. Vaid kui vanaks elas inimene, kes lapseeas ära EI surnud. See inimene, kes jõudis oma geenide edasiandmiseni. Kõik need noorelt surnud lapsed ei puutu teemasse, kui me räägime mis vanuseni täisealiseks saanud inimesed ajalooliselt järglasi said ja kasvatasid. Kogu viidatud teema oli life expectancy at birth ja jubenile mortality. Surnud juveniilid ei saa lapsi.

Puutub küll teemasse, sest see keskmine oligi nii madal arstiabi ja vaktsiinide puudumise tõttu. Arstiabi ja vaktsiinide puudumine ei mõjuta ju ainult imikute suremust, vaid ka täisealisteks saanud inimeste tervist (ja vahepealset vanuserühma ka) ja seega oodatavat eluiga…Sina väidad, et kui üks laps sureb sündides ja teine kasvab täisealiseks ja sealt edasi 70-aastaseks, siis keskmine ongi 35 aastat. Aritmeetiliselt õige, aga ainult ei ole ju nii, et kas sured imikuna või jõuad täisikka ja sealt 70-aastaseks ehk keskmist peab arvestama. Inimesed (arstiabita ühiskonnas) mitte ainult elavad iga päev looduse mõtte järgi, vaid ka surevad sellesse (iga päev). Sina aga lähtud üksikutest pikaealistest, justkui ekstreemmaksimum olekski norm olnud.

#4000530:

#4000467:

#4000425:

Mina lugesin, aga sina?

Mind ei huvita oodatav eluiga kui see on statistiline keskmine. Vaid kui vanaks elas inimene, kes lapseeas ära EI surnud. See inimene, kes jõudis oma geenide edasiandmiseni. Kõik need noorelt surnud lapsed ei puutu teemasse, kui me räägime mis vanuseni täisealiseks saanud inimesed ajalooliselt järglasi said ja kasvatasid. Kogu viidatud teema oli life expectancy at birth ja jubenile mortality. Surnud juveniilid ei saa lapsi.

Puutub küll teemasse, sest see keskmine oligi nii madal arstiabi ja vaktsiinide puudumise tõttu. Arstiabi ja vaktsiinide puudumine ei mõjuta ju ainult imikute suremust, vaid ka täisealisteks saanud inimeste tervist (ja vahepealset vanuserühma ka) ja seega oodatavat eluiga…Sina väidad, et kui üks laps sureb sündides ja teine kasvab täisealiseks ja sealt edasi 70-aastaseks, siis keskmine ongi 35 aastat. Aritmeetiliselt õige, aga ainult ei ole ju nii, et kas sured imikuna või jõuad täisikka ja sealt 70-aastaseks ehk keskmist peab arvestama. Inimesed (arstiabita ühiskonnas) mitte ainult elavad iga päev looduse mõtte järgi, vaid ka surevad sellesse (iga päev). Sina aga lähtud üksikutest pikaealistest, justkui ekstreemmaksimum olekski norm olnud.

Kõik on õige. Aga kuidas puutub kaasaegsesse lapsevanemate vanuse teemasse 35aastaselt surnud neandertaal ja miljonid surnud imikud. Kui 15aastaselt sünnitama hakata ja kaitsevahendeid ega arstiabi pole, on tõesti tõenäosus mõnel järgneval sünnitusel ära surra järgmise 15 aasta jooksul.

Kuidas see puutub teemasse maailmas kus esimene sünnitus on keskmiselt 29aastaselt ja huvialuseks teemaks on laste tervis ja vanema vanus.

Kui keegi tuleks siin teemas rääkima kuidas ta 15aastaselt sünnitas, imik suri, 16aastaselt sünnitas imik suri, 17 aastaselt sünnitas, laps elas 4aastaseks, 19aastaselt sünnitas, laps on 15 ja ikka elus. Mis järeldusi sa sellest 21 sajandi kontekstis teeksid.

Arstiabi puudumise tingimustes on ka kõige paremate geenidega inimesed rahhiidis, leepras, düsenteerias ja see sellegipoolest ei ütleks midagi sisulist vanemate vanuse ja laste tervise kohta.

Huvitav arutelu.

Olen ka seda meelt, et täiskasvanute kontekstis loeb ikkagi reaalne täiskasvanu vanus surres. Euroopa neandertallased surid elatiivselt noorelt, H. Sapiens ja teiste piirkondade neandertallased surid vanuses 30+.

Ja hoolimata sellest kõigest, mina ei kavatse end 35selt maha kanda põhjusel, et kusagil kunagi ürginimesed, tingimata isegi mitte meie liigikaaslased, selles vanuses surid.  Tänasel päeval naised peavad kütteta keldrites sünnitama, lapsed nälga surema, etc etc.

Tänu sellistele ajalooliselt satistilistele valedele on just vanemate vanemate lastel parem tervis. Vanemad, kes on suutnud kauem elada, on elanud kuidagi paremas keskkonnas ja ka nende lapsed on tänu sellele parema elumusega. Kehtib ka tänapäeval.

#4000577:

Ja hoolimata sellest kõigest, mina ei kavatse end 35selt maha kanda põhjusel, et kusagil kunagi ürginimesed, tingimata isegi mitte meie liigikaaslased, selles vanuses surid.

Ei misasja.

See kui enne seebi, põllumajanduse, ahju, meditsiini ja ratta leiutamist inimesed lapsena ära surid, on täiesti adekvaatne põhjus endale parimates aastates karunahk ümber võtta ja augu poole roomata. Kui peaksid rasedaks jääma siis jumal hoidku, hea kui enne sünnitust juba vanadusse ära ei sure.