Esileht Pereelu ja suhted vanemate

Näitan 24 postitust - vahemik 1 kuni 24 (kokku 24 )

Teema: vanemate

Postitas:
Kägu

Olen selles olukorras, kus minu vanemad ei saa iseseisvalt enam hakkama ning päevakorras on nende juurde kolimine, et igapäevaselt toetada. Olen ise üksik ning lapsed on suured. Iseenesest kannatab veel aasta oodata, aga hetkel on kolimisega probleemid. Vanematel on maja, mis on räpane ja kus puudub soe vesi. Pesta saab vaid korra nädalas kui sauna tehakse. Paari aasta jooksul on saanud uus wc ja ka isa tuba korda teha. Ema ei ole muutustega nõus. Mul on ka õde, kes ei ole nõus sinna kolima ega ka praktiliselt aitama. Käib korra kuus külas ja kõik. Ma olen valmis sinna kolima ja neid abistama. Minu kasutuses oleks kaks tuba, aga need on ära tolmanud, niiskunud, sest pole piisavalt köetud. Lisaks on seal minu õe asjad, kes veel täiskasvanuna seal elas, aga sellest on ka nüüdseks oma 25a möödas. Ühes toas sai remondiga alustada, aga kogu mööbel on kõrvaltoas ja õe asjad ka ning õde ei ole nõus neid ära viima ning vanemad ei luba neid puutuda ja nõuavad, et ma ühes toas hakkama saaksin. Ühte tuppa ma mahun ära, aga ma ei suuda elada selles tolmus ja niiskused ja koitanud asjades. Vanematel on väike pension ja arusaadav, et neil pole raha ega enam ka tervist remonti teha. Ma olen valmis seda ise tegema ja olengi seda ise ja koos laste ja lastelastega teinud. Mõistan, et seal elades jääbki koristamine, söögitegemine, kütmine ja aia hooldamine minule. Ma võin koristada ja remonti teha, aga reaalselt tõstetakse vanu asju ühest ruumist teise ja majas on väga halb lõhn. Ja nüüd olengi hädas, sest kõik on kanged inimesed. Õde kindlasti omi asju ära ei vii, sest ta on tränikoguja. Vanemad aga ei taha õde solvata ja arvavad, et mina olen liiga pirtsakas ja peaksin ära kannatama ja lisaks võib sõda tulla ja kõike on vaja. Lisan juurde, asju on neli nõukaaegset sektsioonkapitäit (seinast seina), millel uksed ei seisa kinni.
Ma ei taha seal tülitseda, aga ei oska ka midagi teha. Vanemate maja on ühe minu lapse nimel, sest tema oli lemmiklapselaps. Minu korter, kus elan on minu vanemate nimel ja varasuhetes ei ole nad nõus enam mingeid muudatusi tegema. Maja puhul ütlevad, et küll siis minu laps teeb, mis tahab, aga nüüd rohkem enam midagi teha ei taha. Minu laps oli valmis ka vannitoaremondi ja elektriboileri paigaldama, aga seda on raske teha, kui ka vannitoas ei tohi vanu asju likvideerida.

+14
-4
Please wait...

Postitas:
Kägu

Kas pööningut või keldrit pole kuhu neid asju viia?

+3
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

Kas nad siis ei taha, et sa sinna kolid?
Kas ei ole võimalik seada tingimus, et tuled appi juhul kui … (nii õele kui vanematele)

Tegelikult on sul endal siis tulevikus pärandvarana see pool korterit, mis vanemate surma järel tõenäoliselt maha müüakse, et pärand jagada. Hoopis see paneks mind muretsema selles olukorras.

Kui ikkagi süda sunnib, siis mina tuubiks kasvõi selle ühe toa maast laeni täis ja teeks endale ühe, puhta, remonditud toa. Kõrvalhoonesse? Pööningule? Või siis vaikselt sokutad asju prügikasti ja kehitad õlgu, kui küsitakse 🙂

 

+20
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

TA

Need kaks tuba, mis oleks minu kasutuses, on ühenduses st läbikäidav tuba on asju täis nibg lisaks hall. Majal on suur kelder, pööning ja abiruumid, kuid asju ei tohi oma kohalt liigutada. Neil on hirm, et kui õe asju katsuda, siis ta ei tulegi sinna. Õele ja õelastele on vanemad korterid ostnud ning õega suhted on vanaisal pingelised, sest vanaisa julges öelda halvasti tema tränikogumise kohta. Ja kuna tränikogumine on haigus, siis ei puudu õde kuskil omi asju.

Minu lapsed on öelnud, et nemad ei taha oma lastega sinna majja enam tulla, sest see on ebahügieeniline väikelastele. Vanemad peale tänast tüli muidugi ütlesid ka, et ärgu siis keegi tulgu. Samas hiljem jälle helistas ema ja tuletas meelde, et tal vaja apteegist rohud ära tuua… See emotsionaalne pinge on suur ja samas ma ei taha ka räpa sees elada.

+5
-4
Please wait...

Postitas:
Kägu

Palju kära, vähe villa…

Hakkad lihtsalt järjest tegema, ja  tõstma (õe asju eest ära pööningule). Ütled, et vead enda asju…

Mitte ei räägi ümberkorraldustest, vaid tegutsed ja teed nagu sul vaja järjest. Alustuseks avad aknad ja koristad tolmu kokku. Siis viid boileri seinale, isa paneb paika (või tuleb töömees ja teeb). Torutööd tellite vanematega, et soe vesi saaks majja. Seda enam, et neid on hooldada, abistada vaja. Ei arutle üleliia ette, ja raha on sellistel pensionäridel ka arvatavasti.

Kellelegi ei meeldi, kui tullakse suure jutuga, et nüüd tassime kõik su asjad prügisse…

Kolikogujad ei tea pooli asju, mis neil on, ei tunne ka pärast väga puudust ja kui tekib vajadus, siis võtab teisest kohast, mitte sinu voodi alt.

Tagumine aeg seal tuulutama hakata.

+32
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

… Seda enam, et vanaisale ja ei meeldi koli kogumine ja on kritiseerinud.

Kindlasti sobib neile tegutsemine ja parandamine, kui see reaalselt aset leiab. Hetkel vaid arutate…

+11
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Oh jumal, telli konteiber ja viska ära. Tulevad kepiga kallale, kutsuvad politsei?

+6
-2
Please wait...

Postitas:
Kägu

Ei soovita ära visata asju,. mida keegi teine saaks taaskasutada. Konterinerisse viiakse ikka asjad, mis on kasutsukõlbmatud.
Õe asjad viiks tõesti kuskile panipaika, mis teil seal on. Mis vahet on sellel, kus need seisavad, kui nad on ju alles, aga neid pole aastakümneid kasutatud.
Kui vanemad on igale asjale vastu, siis ehk nad polegi nii väetid veel, et hakkama ei saaks.

+15
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Kui vanemad on igale asjale vastu, siis ehk nad polegi nii väetid veel, et hakkama ei saaks.

Arvan sama. Kui ei mõista viisakalt käituda, äkki siis pole sul niiväga vaja sinna minna. Minu arust oled juba praegu kibestunud selle olukorra tõttu, mis on vanemate ja õega, sulle tundub, et teda eelistatakse, sind ainult kasutatakse ära. Ma arvan, et sulle mõjub seal elamine väga halvasti.

+24
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Jep. Ei tasu ka iseennast märtrina esitleda. Helistagu õele, kui ravimeid vaja.

+17
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Minu meelest asjade ühest kohast teise tõstmisel küll mingit mõtet pole. Ruumi sellest ju juurde ei teki. Õde hoidku oma asju oma kodus, sellest üldse aru ei saa, miks need vanemate kodus on?

Ei mõista üldse tränakogujaid, olen rangelt minimalismi poolt. Kui vanemad tahavad, et sa seal elad, siis selgita, et tänapäeva puhtuse- ja hügieeninormid on midagi muud. Ja ruumi on vaja. Ruumi ja õhku. See on 100 x väärtuslikum kui praht, millele pole ei kohta ega vajadust.

+7
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

Vanemad aga ei taha õde solvata ja arvavad, et mina olen liiga pirtsakas ja peaksin ära kannatama ja lisaks võib sõda tulla ja kõike on vaja. Lisan juurde, asju on neli nõukaaegset sektsioonkapitäit (seinast seina), millel uksed ei seisa kinni.

Lahendus on väga lihtne, kui õde on mingi pühak ja see maja on tema mausoleum, siis tulgugi õde aitama ja elagu seal oma asjade keskel ja sinu kallal pole neil midagi vinguda vaja. Korteriga on küll jama, sest sul nagu polegi elamist siis, kui vanemad surema peaks, see läheb siis ju õega jagamisele, mis tähendab, et sul peab olema poole korteri raha talle välja maksta või pead lootma, et ta loobub sinu kasuks. Juba ühe vanema surres on sellest korterist mingi osa sinu õele pärandatud (ülejäänu kuulub siis osalt sulle ja suuremalt osalt elus olevale abikaasale) ja tal on seaduslik õigus oma pärandvara realiseerida.

+16
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Korteriga on küll jama, sest sul nagu polegi elamist siis, kui vanemad surema peaks, see läheb siis ju õega jagamisele, mis tähendab, et sul peab olema poole korteri raha talle välja maksta või pead lootma, et ta loobub sinu kasuks.

Minu isiklik arvamus on, et tingimuseks, et sa sinna elama tuled, peab olema see, et korter läheb sinu nimele. Või selle korteriga terroriseeritaksegi sind, et kui sa sinna ei tule, jääd korterist ilma? Kas sul siis endal ei ole kuidagi võimalik oma elamispinda hankida? Sa ju jäädki sinna lükata ja tõmmata, kui sul endal midagi pole ja sõltud teistest.

+16
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Mäh, sa oled ju täiega kahvlis neil.

Mine jah teeni ja lömita nende ees, jääd nkn kõigest ilma.

Ma ei reageeriks üldse ja elaks oma elu.

+14
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

Ma ei reageeriks üldse ja elaks oma elu.

See soovitus toimib selle hetkeni, kui nad reaalselt abi hakkavad vajama ja TA ju kirjutas, et nad juba nüüd ei saa ise hakkama. Isegi veevärki pole sees. Ühel hetkel on kumbki neist voodihaige ja siis läheb TA-l ja tema õel sebimiseks, see on ainult aja küsimus.  Ega see tulemata ei jää, ei ole lootagi, et mõlemad vanemad täpselt ühel ja samal päeval jala pealt ära surevad.

+3
-2
Please wait...

Postitas:
Kägu

Minu arusaamine on see, et abivajajad ei saa nõudmiseid esitada. Nõudmised esitab abiandja, kes peab isikliku vajaduseta teiste hüvanguks oma elukorraldust muutma. Dementse vanema nõudmistele ei saa järele anda. Sulle astutakse praegu pähe. Kui sa ise enesele selgeks teed, et need asjad, mida sa nõuad, on päriselt vajalkkud, siis suudad sa ka vastuvaidlemist vältiva häälega kindlalt väita, et remont ning maja puhtaks tegemine on tervise tõttu hädavajalik ega kuulu üldse arutlusele, sest alternatiiv on hooldekodu ja selle katteks maja maha müümine. Õele annad teada, et selleks kuupäevaks on prügiauto kutsutud ja kui järele asjadele ei tule, visatakse need lihtsalt ära. Maja korrastamise pead ilmselgelt enda peale võtma. Mitte keegi ei julge enesekindlale inimesele vastu hakata. Aga kui sa ise kindel ei ole, et need muudatused tõesti vajalikud on ja lased end märtrina ühte tuppa suruda, siis paraku kooritakse sult seitse nahka ilma tänu vastu andmata. Süda tuleb kõvaks teha ja oma nõudmisteke kindlaks jääda. Tegelikult võidavad sellest, kui jääd oma nõudmustele kindlaks, kõik. Ka sinu õde, kelle vanemate eest saab temapoolse panuseta hoolitsetud.

+21
-2
Please wait...

Postitas:
Kägu

Kulla teemaalgataja, kas sa arvad, et kui sa sinna kolid, siis saad midagigi oma tahtmise järgi teha? Ära mitte unistagi, ei saa. Kui sul ei õnnestu vanemaid ja õde juba enne kolimist oma pilli järgi tantsima panna, siis pärast kolmist tantsid vanemate ja õe muusika järgi. Tundub olevat sellest rubriigist lugu, et “oi, ei jaksa, ei saa, vajame abi”, aga kui lähed sinna, siis avastad, et oled tasuta teenija rollis, otsustusõigust paremal juhul nii palju, et kas tood poest roosa või rohelise tolmulapi. Näiteks minu ema hädaldas ammugi, et aknad puhuvad läbi (tal olid vanad veneaegsed aknad). Tänavu kevadel võtsin siis aknavahetuse ette. Oh seda halamist ja ohkimist, mis käis kõik see aeg alates akende mõõduvõtmisest kuni kuu aega pärast aknavahetust (siis tuli veel väidetavalt tolmu). Aastaid on olnud kurtmine, et ei julge kedagi külla kutsuda, elamine aastakümneid remontimata. Kui tahtsime tänavu teha, siis jällegi ei sobinud. Ühesõnaga – olemasolev olukord ei meeldi, aga muudatused tunduvad märksa jubedamad. See, kui sina sinna sisse kolid, on niigi väga suur muutus, kui sa veel midagi nende kodus muutma kipud, siis tekitad sõjaseisukorra seal. Soovitan oma kodus edasi elada ja pigem hakata raha koguma, et õele tema osa korterist välja maksta, kui pärimiseks läheb. Alles siis, kui nad on nii nõdrad, et vastu ei jaksa hakata, võid minna ja toimetada. NB! Aga enne seda teed pärismislepingu, et sina hooldad, nemad jätavad korteri sulla. Ja ma usun, et on võimalik vastav piirang ka kinnistusraamatusse kanda. Muidu matad oma elu ja säästud sinna majja ja pärast oma kodu polegi. Lapse vara on ikkagi lapse vara, olgu laps 4 või 40, sest sa ei tea, kuidas tema elu läheb.

+17
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Kolikogujad ei tea pooli asju, mis neil on, ei tunne ka pärast väga puudust ja kui tekib vajadus, siis võtab teisest kohast, mitte sinu voodi alt.

See on tõesti tõde. Nad tõesti ei tea, mis ja kus ja kas neil on, aga nähtavale äratassimisele on suur vastuseis. Mina käisin abistamas ja iga kord, kui käisin, midagi kõige hullemat, mõttetumat või haisvamat salaja prügikasti viisin. Ei näe ega tea nad midagi, eriti kui natuke asju ümber tõstad, et “tolmu pühkida” või “põrandat pesta”.

Praegu kui käid ravimeid viimas, tegele järjepidevalt rämpsu äravedamisega. Kõige julgem võid olla ilmselt õe asjadega, kui ta aastaid pole käinud, ei mäleta ta kindlasti, mis ja kus on. Ettekääne on ka olemas- tõstad asju veidi ümber, et endale tuppa oma ruumi teha.

Boiler ja soe vesi tuleb otsekohe majja panna, sest kui hooldamiseks läheb, on hais muidu talumatu. Mul naaber hooldab kodus oma ema, iga päev on nöörid täis uusi värskeltpestud linu, vahel mitu korda..

+9
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Me kolisime kunagi oma vanavanemate juurde sisse, kui nad maja mu isale kinkisid. Enne sissekolimist tegime majale juurdeehituse ja remondi, sest majas polnud vett ega vannitubagi, pesemine käis samuti kord nädalas saunas. Vanavanemate eluruumid jäid tookord puutumata, sest nad polnud seal remondiga nõus. Samuti polnud nad nõus enamus asjade äraviskamisega, mille kohta luba küsiti ja seega edaspidi enam luba ei küsitudki. Kõlab halvasti, aga see maja oli terve suguvõsa tränikogumise koht, kuhu kõik tõid oma vanu riideid, mööblit ja muid asju, mida ise enam ei soovitud, aga muidu käis ju küll. Vanavanemad polnud teisel korrusel enam ammu käinud ja nad ei teadnudki, mis seal üldse on ja ei osanud puudust ka tunda. Ilmselt ootab tulevikus sarnane asi ees, sest isale meeldib ka asju alles hoida, aga loodetavasti on sinna veel aega.

+2
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Vanematel on väike pension ja arusaadav, et neil pole raha ega enam ka tervist remonti teha.

Vanemate maja on ühe minu lapse nimel, sest tema oli lemmiklapselaps. Minu korter, kus elan on minu vanemate nimel ja varasuhetes ei ole nad nõus enam mingeid muudatusi tegema.

Õele ja õelastele on vanemad korterid ostnud.

Kas ma saan õigesti aru, et su vanematel on kaks tütart ja mitu lapselast ning vanemad on TEILE KÕIKIDELE majad-korterid ostnud või pärandanud? Aga nüüd on neil endil pension väike ja raha pole?

Teil kõigil on tänuvõlg vanemate ees, mitte keegi teist ei maksa kodulaenu ega üüri ja seda tänu sellele, et vanemad on selle kohustuse teie eest enda peale võtnud.

Su õde võiks tõesti oma träni vanemate kodust minema viia, aga ma leian ka, et otseselt ei ole tema kohustus remontida maja, mis kuulub hoopis sinu lapsele, sest ta on “lemmiklapselaps”. Maja, kuhu sina plaanid elama kolida. See lemmiklapselaps võiks tasuta maja eest natuke nüüd panustada, majaomanikul on teatavasti ka kohustused, mitte ainult luksus kingiandjate surma oodata.

 

+7
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

tagantjärgi tarkus on täppisteadus.

nii puntrasse elatud elu, et anna olla. selliste asjadega tuleb hakata tegelema juba varakult, nüüd on ainult tagajärg ja seda on juba lahendada väga raske ja lisaks on TA ka pehmo, kes tahab, et kõigil oleks hea.. nii ei saa

+1
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

Olukord on tuttav, ainult vanemate maja asemel on maakodu, mis on nukras seisus (räpane, asju täis, kohati ehitamine pooleli ja kohati juba uue remondi vajadus). Müüa ei tohi, asju liigutada ei tohi, oma arvamust avaldada ei tohi… Vanemad veel tegusad, aga vanus läheneb 70le. Ilmselgelt selle maakodu haldamine käib neile ülejõu, nii rahaliselt kui füüsiliselt.

Mõned aastad tagasi tegin südame kõvaks ja otsustasin, et see maja ei ole minu probleem. Käime suvel külas lühiajaliselt, aitame konkreetsete asjadega aeg ajalt (nt robot muruniiduk, uus vann vms), toome poest head kraami jne. Aga ma ei vastuta oma peas see maja eest, selle elu eest, mida mu vanemad endale valinud.

Kui ma oleks teemaalgataja, siis ma väldiks vanemate juurde kolimist (või teeks seda äärmisel juhul, kui tõesti muud väljapääsu enam ei ole). Kui inimestele sobib pesta ennast saunas kord nädalas ning elada kola ja hallituse sees, siis on see nende valik. See on nende elu, millega nad harjunud on, vägisi pole võimalik seda paremaks muuta. Mingid elementaarsed asjad tagasihoidliku eelarvega teeks ainult ära (nt sooja veega pesemisvõimalus, turvalisuse tõstmiseks suitsuandurid jms). Abistada saab ka ilma kokku kolimiseta – käia kohal õhtuti peale tööd, helistada kokkulepitud kellaaegadel, tuua ravimeid ja toitu, korraldada ja maksta kinni hooldusõe visiite. Oma kodust ja oma elust ei pea loobuma kellegi teise nimel, eriti kui see teine ei soovi, et teda abistatakse.

+5
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Mina ei koliks iialgi sellisesse elukohta, kus asjad on halvad ja tõenäoliselt lähevad veel halvemaks. Kas su vanemate plaan ei võigi olla see, et sind korterist minema saada ja korter õele kirjutada?

Igal juhul mõtle sellele ja pigem soovitaks iseseisva vanematest sõltumatu elupaiga enda perele tagavaraplaanina leida.

+1
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Tjah, rasked teemad need, kui vanemad viletsaks jaavad.

Mina ei koliks sinna. Kui õde on saanud priilt oma korteri vanematelt ja sina pole, siis paluks kõigepealt korteri omandiõigust endale kinkelepingu teel.

Teiseks. Kui ikka pidevalt soimata saad ja midagi teha ei tohi, ma elus ei koliks sinna. Oled 24/7 selle mürgi sees.

Vallast/omavalitsusest saad taotleda abistaja, perearsti saatekirjaga koduõe teenuse.

Olen täpselt sama teema pool aastat tagasi läbi teinud, tean, millest räägin. Samas ei saa aru, kui viletsad on reaalselt sinu vanemad. Minu omad näiteks ei saanud lõpuks enam pannigi rule ega tuld pliidi alla, aga soimata sain ikka.

Ja kui korter jääb jätkuvalt vanemate nimele ehk et pead õele tulevikus pool turuväärtusest kinni maksma (kui õekene on nii armuline ja talle see sobib), siis distantseeruks. Kui ema helistab, et vaja ravimid tuua, palud helistada teisele tytrele v helistad ise õele. Ja nii lihtsalt ongi.

Vanemate tervise halvenedes on üsna varsti teil hooldekodu teema uksest sees, selge see. Eks nende oma valik nyyd, mida pead selgelt kommunikeerima. Sinu seal elamine pikendab kodus elamise aega vanakeste jaoks, aga sa pead ka endale mõtlema. Sul pole korteritki oma nimel ja kolid pesemisvõimaluseta onni,  hooldamaks kaht alla laskvat vanurit? Lähed hulluks seal.

Ja teine õde naudib elu omaenda korteris?

TA, ärka yles ja seisa enda eest!

 

0
0
Please wait...

Näitan 24 postitust - vahemik 1 kuni 24 (kokku 24 )


Esileht Pereelu ja suhted vanemate