Eks seda, mis inimesed kuritegelikule teele viib, on ühel või teisel viisil uuritud sõna otseses mõttes sadu aastaid. Seda, mis teeb inimesed “heaks” või “halvaks”, on omakorda uuritud aastatuhandeid. Nagu juba eespool öeldud, siis tasub vaadata statistikat selle kohta, milline on keskmise kinnipeetava taust ja üldistada selle pealt. Näiteks on Eestis keskharidus 90% inimestest, vangide hulgas on levinuim aga vaid põhiharidus, paljudel ei ole sedagi. Kui umbes 20% Eesti elanikest on diagnoositud mingi vaimse tervise probleem, siis vanglas on see protsent umbkaudu 45%. Sarnaseid mustreid näed iga mõõdiku puhul: sotsiaal-majanduslik olukord, sõltuvushäired, tööhõive, perekondlik taust jne.
Kambrites on enamik vange kahekesi, üksi on väga vähesed.
Peksmiste ja tapmiste kohta on samuti statistika vanglate kodulehel olemas:
Vanglateenistus alustas 2020. aastal 224 kriminaalmenetlust (neist 224 vangide kuriteokahtlusega), mida on tunamullusest 70 võrra vähem. Kõige rohkem menetlusi alustati füüsiliste konfliktide asjus karistusseadustiku kehalise väärkohtlemise sätte (§ 121) põhjal.
Raskematest kuritegudest alustati üks kriminaalmenetlus vägistamise ja üks raske tervisekahjustuse tekitamise kahtluse tõttu, kui üks vang ründas teist vangi põhjustades kannatanule tervisehäire, mis kestab vähemalt neli kuud.