Nii palju olen kohanud seda mõttetut sententsi, et mõtlesin kägudelt küsida, kui palju neist siis seda aktsepteerivad.
Mina ei aktsepteeri, pean seda lööklauset täielikuks mõttetuseks. Selle on välja mõelnud ca 30-aastased, kes tahavad veel meeleheitlikult olla hästi noored, sest vanus hakkab vaikselt välimuses tunda andma, kuid pärisvaevused on veel kaugel ja tundmatud. Ning kari mentaalseid tibisid võttis selle rõõmuga omaks.
Nimelt on vanusenumber selge tähis tervislikust seisundist ja välimusest. Kui keegi on numbri poolest näiteks 20, siis ei omistata talle vaikimisi tervisehädasid ega lõtvunud nahka. Ja kui kellelgi näitab numbrit 60, siis ei omistata talle vaikimisi prinki keha ja energilist liikuvust. Kui 20-aastane on haige, siis on see erand, ja kui 60-aastane on terve, on seegi erand. Välimus ei ole iialgi äravahetatav, välimus reedab vanuse isegi siis, kui keegi näeb oma vanuse kohta väga hea välja või on suhteliselt terve.
Seega võiks lõpetada totra lööklause levitamise ja hakata enesekindlamaks: vanus ja elukogemus pole häbiasi. Viimasest hoiakust sõltubki see, kas inimene kilkab rõõmsalt, et “vanus on vaid number”, või tunnustab arukalt, et teatud number eeldab teatud eluhoiakut. Et noorematele tuleb pakkuda tuge ja rahusadamat, selmet nendega koos pidu panna ja üksteise õla najal sassis suhete pärast vastastikku ulguda.