Mina olen 52-aastane naine, sale, terve. Elu on ilus, väikeseid lapsi pole, töö on tasuv, ei murra konti.
Ja mina olen selle asja endale niimoodi mõelnud lahti, et ma olen igal sünnipäeval rõõmus, et jälle üks number juures, jälle üks aasta vanem. Sest see tähendab, et mulle oli antud veel üks ilus tervena elatud aasta. Järgmisel sünnipäeval rõõmustan jälle – veel üks aasta anti. Jne.
Võrreldes sellega, missuguseid kohutavaid surmavaid vähke põevad lapsed ja noored ja kuidas inimesed õnnetustes surma saavad igas vanuses (liikluses nt). Mina võin kindlalt öelda, et olen õnnelik, kui aastad lisanduvad. Peatada keegi seda ei saa, seetõttu tuleb olla õnnelik, et need aastad on mulle antud.