Tere naised!
Inspireerituna meie rahandusministrit, uurin, kas te ise või teie tuttav on ise jäänud 40+ vanuses rasedaks?
Arstid ikka rõhutavad, et statistiliselt see suht võimatu. Palun jagage oma edulugusid, mis statistikast erinevad 🙂 Tahaksin nii uskuda ja loota, et siiski ka veidi vanemas eas on võimalik emaks saada!
LP
Mu vanaema, 41 aastasena ja juhtus see natuke rohkem, kui 70 aastat tagasi 😀
Ma 40, jäin peale spiraali eemaldamist k 2. Kuul rasedaks, kuid see paraku peetus. Nüüd üritame uuesti. Kuid olen Perekooli foorumit nii rasestumise kui ka juba rasedate teemasid jälginud juba ca 7 kuud ja neid 40+ rasedaid ikka jagub ja ei ole see mingi ime ka sellises eas rasestuda. Ei maksa nii palju igasugustele statistikatele ja muudele toetuda ja pigem võtta asju vabalt ning usaldada oma sisetunnet.
SwCh
Minu ema sai 43-aastasena pesamuna. Niiet kõik on võimalik! Mõnel ei õnnestu 23- või 33- aastasena ja teisel 43-aastasena pole isegi eriline väljakutse!
<p style=”text-align: left;”>
Ma 40, jäin peale spiraali eemaldamist k 2. Kuul rasedaks, kuid see paraku peetus. Nüüd üritame uuesti. Kuid olen Perekooli foorumit nii rasestumise kui ka juba rasedate teemasid jälginud juba ca 7 kuud ja neid 40+ rasedaid ikka jagub ja ei ole see mingi ime ka sellises eas rasestuda. Ei maksa nii palju igasugustele statistikatele ja muudele toetuda ja pigem võtta asju vabalt ning usaldada oma sisetunnet.
SwCh
Ei saa ju vabalt võtta, kui aeg muudkui läheb ja iga aastaga kukub kolinal tõenäosus ise rasestuda.</p>
Minu ema sai samuti 43-aastasena pesamuna.
On kindlasti võimalik. Minu ema sai pesamuna 40 aastasena, siis üks sõbranna jäi 41 aastasena ja nüüd proovib teist titte ka saada ja hiljuti üks peretuttav jäi 45 aastasena kogemata rasedaks, aga peetus 2 kuul. Võimalik et sellepärast kuna ta seda tegelikult üldse ei soovinud.
Mul vennanaine sai eelmine aasta 40 aastaselt 3. lapse (vanemad lapsed juba 18 ja 16)
Ta ise tugevas ülekaalus, aga täiesti loomulikul teel sai täiesti terve põnni.
Mina 42+ ja püüame aasta juba pesamuna. Arstid kõik kinnitavad,e t statistiliselt õnnestumise % 5 juures…
Igatahes ei istunud käed rüppes, … (aega ei ole ju oodata, ega ma enam 25 ei ole 😉 ) … igatahes, mees sai uuritud ja puuritud, viljakuse langus, aga mitte nii suur, et loomulikul teel ei õnnestuks.
Olen aasta söönud toidulisandeid, lasin kõik analüüsid teha – õnneks kõik hormoonid, vitamiinid – kõik on väga heal tasemel.
Olen käinud naistearsti visiidil ovulatsiooni ajal – 4 kuud on vaadeldud, mis toimub – juhtfolliikul on kenasti moodustunud ja vajalikus suuruses.
Teen igaks juhuks iga kuu ovulatsiooniteste, et “panustamine” oleks õigeaegne.
Eelmine kuu käisime ka viljakusarsti vastuvõtul ja lasime kogu Digiloo ajaloole pilgu peale heita.
Kuna 2 päeva varem oli mul olnud ovulatsioon, siis arst vaatas ka mu munasarjad üle, kergitas kulme ja teatas optimistlikult, et kui passi e vaataks, ei usukski, et nii hea seis on.
Sain 4 kuuks Duphastoni kuuri – alustan tsükli 16 päevast ja võtan 10 päeva. Toetamaks siis pesasumist ja kollaskeha.
1 kuur tehtud, täna-homme uus ovulatsioon. Ehk õnnestub, kui mitte, siis augustis alustame kunstliku viljastamist.
Arst oli väga optimistlik, hoolimata minu ja abikaasa vanusest. Aga loodame, et õnnestub loomulikul teel 😉
Õel peale 40-dat aastat 2 peetunud rasedust. Terve, eelnevalt 2 poja ema. Suguvõsast loomulik rasedus 42 aastaselt.
Minu ema sünnitas mu 42-aastasena ja rasestus ka loomulikul teel:)
Tein kolme naist, kes 40+ vanuses loomulikult on rasestunud ja sünnitanud.
https://andmed.stat.ee/et/stat/rahvastik__rahvastikusundmused__sunnid/RV114/table/tableViewLayout1
Minu tutvusringis on neli naist, kes on loomulikul teel rasestunud ja terved lapsed saanud, sünnitanud vanustes 41, 42, 43 ja 45.
Aitäh viimasele käole statistikaameti lehe eest! Ülihuvitav seal andmeid võrrelda. Nt 1925 oli 40+ vanuses sünnitajaid üle 6%, 1930a ligi 7% ja 1945 üle 7%. Ja 2020 on 5,6%. Statistikast paistab, et EW ajal polnud see midagi nii erakordset, pigem vbla tundub praegu üle 40-aastane sünnitaja ebatavalisem võrdluses nõukaajaga, kui sünnitajate vanus oli üsna madal.
Minu tutvusringis on neli naist, kes on loomulikul teel rasestunud ja terved lapsed saanud, sünnitanud vanustes 41, 42, 43 ja 45.
Aitäh viimasele käole statistikaameti lehe eest! Ülihuvitav seal andmeid võrrelda. Nt 1925 oli 40+ vanuses sünnitajaid üle 6%, 1930a ligi 7% ja 1945 üle 7%. Ja 2020 on 5,6%. Statistikast paistab, et EW ajal polnud see midagi nii erakordset, pigem vbla tundub praegu üle 40-aastane sünnitaja ebatavalisem võrdluses nõukaajaga, kui sünnitajate vanus oli üsna madal.
Kuidas te saate nii kindlalt väita, et need naised on loomulikul teel rasestunud? Tõesti usute, et tuttav, töökaaslane või isegi sugulane tuleks kellama, kuidas rasestumisega on raskusi ja peab kunstliku viljastamise või munarakudoonori abi kasutama? Ise seletaksite seda kõigile või pigem väidaksite, et kõik toimus loomulikul teel? Niigi peetakse 40+ sünnitajaid vanaks ja hakata veel laialt rääkima, kuidas selleks meeleheitlikult vaeva nähti, on puhas rumalus. Mina küll ei räägiks kellelegi, isegi sugulastele mitte.
Minu tutvusringis on neli naist, kes on loomulikul teel rasestunud ja terved lapsed saanud, sünnitanud vanustes 41, 42, 43 ja 45.
Aitäh viimasele käole statistikaameti lehe eest! Ülihuvitav seal andmeid võrrelda. Nt 1925 oli 40+ vanuses sünnitajaid üle 6%, 1930a ligi 7% ja 1945 üle 7%. Ja 2020 on 5,6%. Statistikast paistab, et EW ajal polnud see midagi nii erakordset, pigem vbla tundub praegu üle 40-aastane sünnitaja ebatavalisem võrdluses nõukaajaga, kui sünnitajate vanus oli üsna madal.
Kuidas te saate nii kindlalt väita, et need naised on loomulikul teel rasestunud? Tõesti usute, et tuttav, töökaaslane või isegi sugulane tuleks kellama, kuidas rasestumisega on raskusi ja peab kunstliku viljastamise või munarakudoonori abi kasutama? Ise seletaksite seda kõigile või pigem väidaksite, et kõik toimus loomulikul teel? Niigi peetakse 40+ sünnitajaid vanaks ja hakata veel laialt rääkima, kuidas selleks meeleheitlikult vaeva nähti, on puhas rumalus. Mina küll ei räägiks kellelegi, isegi sugulastele mitte.
Mis siin häbeneda on kui viljatusravi abi kasutatakse. Võõrastele ei pea jah kellama, kuid lähim pere ja sõbrad, mis siin ikka varjata.
SwCh
https://andmed.stat.ee/et/stat/rahvastik__rahvastikusundmused__sunnid/RV114/table/tableViewLayout1
Sellest tabelist on võimalik väga selgelt välja lugeda, et kui 90-ndatel hakkasid tekkima võimalused kunstlikuks viljastamiseks, on üle 40-aastaste sünnitajate arv hakanud kasvama, enne seda oli aga hulk aastaid pidevas languses. Mida sellest järeldada – loodus on pidanud naist vanaks aga meditsiin on kaasa aidanud! Ja tõesti, tean mitmeid, kes avalikult kilkavad, et näed jäin ootamatult rasedaks aga samas on kitsas ringkonnas teada, et on vähemalt 10 aastat arstide vahet jooksnud.
Mis siin häbeneda on kui viljatusravi abi kasutatakse. Võõrastele ei pea jah kellama, kuid lähim pere ja sõbrad, mis siin ikka varjata.
Inimesi on igasuguseid. Mõnele piinlik teema, mõnele mitte. Mu vanaema oli šokis, kui sai teada, et mul ja lapsel täid olid ja ma sellest “seiklusest” tuttavatele rääkisin. Tema arvates oli see teema, mida oleks pidanud ka oma kaugemate pereliikmete eest varjama.
Olen ise ka 40+ ja püüdnud rasestuda ja pole välja tulnud. Arst ütleb, et suur osa selles vanuses naistest on ikka doonormunarakku kasutanud.
Mul ka osa pereliikmeid väga konservatiivsed ja traditsioonides kinni, ma olen ikka alati omasoodu olnud ja teinud ikka asju nii nagu ise tahan. Elu liiga lühike selleks, et kõikidele üritada meelejärgi olla
Ehk ikka pingutused kannavad vilja ja kõik oma oodatud triibud saavad.
SwCh
https://andmed.stat.ee/et/stat/rahvastik__rahvastikusundmused__sunnid/RV114/table/tableViewLayout1
Sellest tabelist on võimalik väga selgelt välja lugeda, et kui 90-ndatel hakkasid tekkima võimalused kunstlikuks viljastamiseks, on üle 40-aastaste sünnitajate arv hakanud kasvama, enne seda oli aga hulk aastaid pidevas languses. Mida sellest järeldada – loodus on pidanud naist vanaks aga meditsiin on kaasa aidanud! Ja tõesti, tean mitmeid, kes avalikult kilkavad, et näed jäin ootamatult rasedaks aga samas on kitsas ringkonnas teada, et on vähemalt 10 aastat arstide vahet jooksnud.
ei ole ju üldse nii 90ndate osas! Võrrelge palun sünnitajate vanust ja kõikide sündide koguarvu aastatel 1925-1945. Vanemate kui 40a sünnitajate osakaal kõikide sünnitajate seas on suurem kui praegusel ajal! Ja kunstlikku viljastamist siis ei olnud olemaski. Pigem arvan ikka, et 90ndatel alanud tõus 40+ sünnitajate osakaalu suurenemisel on sotsioloogilistel põhjustel.
need 4 inimest, kellest ma tean loomulikku viljastumist, on piisavalt lähedased, nö oma kitsas ring, nii et mingit põhjust teemat varjata neil pole, ivf ei ole ju mingi tabu, issake! 🙂
Kui vanust 40+, siis võib muidugi loota, et ehk jääb rasedaks, aga ma ei kaotaks aega ja läheks IVFi rada. Endal õnnestus sedasi vanuses 41. Kasutasin enda munarakke, aga ma juba harjusin ka mõttega doonori omi kasutada. Seekord ei läinud vaja.
ei ole ju üldse nii 90ndate osas! Võrrelge palun sünnitajate vanust ja kõikide sündide koguarvu aastatel 1925-1945. Vanemate kui 40a sünnitajate osakaal kõikide sünnitajate seas on suurem kui praegusel ajal! Ja kunstlikku viljastamist siis ei olnud olemaski. Pigem arvan ikka, et 90ndatel alanud tõus 40+ sünnitajate osakaalu suurenemisel on sotsioloogilistel põhjustel.
Issake, kui vaadata tabelit, siis on selgelt näha, et 50-ndatel hakkas 40+ sünnitajate arv tuntavalt vähenema ja nii kõik järgmised kümnendid, kuni 90-ndatel hakkas taas tõusma.
Mina jäin mõned kuud enne 40-ndat sünnipäeva üllatuslikult rasedaks, eelmine rasedus võttis nii kaua aega, üks veel katkes ka, seega ei arvanud, et enam üldse rasedaks jään. Aga sain nii kogemata 2 last paari aastase vahega. Esimene pikalt plaanitud ja teine ups üllatus.
Minu sõbrannade hulgas on viimase 5 a jooksul olnud beebibuum, 4 sõbrannat said taaskord emaks. Rasestuti vanuses 41-43, kõik loomulikul teel ja neil kõigil on varasemast laps(ed).
Ma nüüd, olles 44, otsustasin ka esimese lapse saada. Hormonaalseid vahendeid kasutasin viimati ca 20 a tagasi, peale seda vaid kondoomi. Rasestusin teisel proovimiskuul, tähtaeg septembris. Varasemalt on olnud 1 rasedus, olin 22 ja tegin aborti.
Sünnitasin 40-aastaselt, rasedaks jäämisele kulus täiesti loomulikul teel 5 kuud.
Tõsiasi on see, et kui võimalik, peaks lapsed enne 40. eluaastat tegema, on suurem tõenäosus ja ehk ka väiksem närvikulu lühema ootamise näol. Kuigi siinset foorumit pikemalt jälgides on näha, et ka paljudel noorematel raskused rasestumisel. Ma 40 ja kahetsen, et paar aastat varem ei hakanud selle pesamuna tegemisega pihta. Teiste edulugudest kuulmine annab lootust, kuid peaks realistiks jääma ja enam mitte väga pikalt viivitama viljatusravi arsti külastamisega. Eks selline pikk ootus ja teadmine, et need shansid ise viljastuda muutkui vähenevad mõjuvad vaimselt kurnavalt. Mûts maha nende ees, kes juba mitmeid aastaid üritavad ja loodetavasti saadab teid lõpuks edu.
Mina sain viimase lapse 40 aastaselt.Polnud enam plaanis kuna lapsi omajagu juba.
Olen teemaalgataja. Sain just 44. Olemas kaks täiskasvanud last. Uue kaaslasega hakkasin last planeerima 1,5 a tagasi. Kohe öeldi, et joostes IVF suunas. Ehk siis pärast kaitsevahendite ärajätmist me loomulikul teel ei proovinudki. Seljataga palju uuringuid, mille alusel ma terve. Ehk siis vanus väidetav “kurjajuur”. Selja taga suurtes kogustes hormoonravi ja kolm ebaõnnestunud IVFi. Läksin märtsis doonori mõttega arstile. Et sügisel siis sel moel proovida. Kuna kaks aastat saab siis täis, tehti kõik analüüsid uuesti. Kuna loom päeva oli tsükkel üle läinud, igaks juhuks palusin HCG testi. Ja ei uskunud mina ega mu viljatusravi arst, et olin iseseisvalt rasestunud. Paraku aga rasedus peetud kaheksandal nädalal. Olen segaduses, kuidas edasi. Beready ja kõik muu tehtud. Aga no ei õnnestu IVF. Ehkki embrüod AA või AB. Sellest ka teemaalgatus, kas selles vanuses üldse võiks enda rakkudega elussünnini jõuda. Vaid embrüo kvaliteet ei loe, vaid ka labori kvaliteet ja ajastus. IVF rikkus mu limaskesta täiesti ära. Kui kliinikust pausi võtsin, selgub, taastusin ja jäin kolmandal kuul rasedaks…
LP
Sinu asemel ma ootaks arsti soovitatud aja ära ja prooviks siis uuesti ja pigem vist loomulikult, kui niimoodi korra õnnestus. Peale peetumist võib keha raseduseks rohkem valmis olla, mälu on olemas. Mul oli (küll napilt alla 40) seljataga pea 10 ebaõnnestunud IVFi siirdamist, kui jäin lõpuks rasedaks. See rasedus peetus, kuid kohe järgmisel kuul, kui olin taastunud, õnnestus külmaring.
Teist last hakkasin planeerima 39 aastaselt. Rasestusin põhimõtteliselt esimesel katsel, aga rasedus peetus. See lõi tsükli korralikult sassi ja aasta pärast hakkasin uuesti planeerima, aga väga sihikindlalt selle nimel ei tegutsenud. Olin 42, kui teine laps sündis. Peale sünnitust tuli naistearsti juures teemaks, et mis nüüd edasi ja olin isegi üllatunud, et arst soovitas veel kolmaski laps sünnitada, kuna 45-aastaselt võib planeerimine juba keerulisem olla:). Aga jah, kõik on võimalik!
