Teema: Vapsikud

No aerosooliga saime tavalistest herilastest küll lahti – kui teha nii, nagu juhendatud, et lasta mürki õhtul, kui herilased pessa kogunenud. Muidugi on see veidi ohtlik sellele, kes pritsima peab, aga meil ei juhtunud midagi.
Vapsikute puhul ei tea, kas julgeksin ise tõrjuma hakata.

Herilaste puhul kasutaks ka õhtusel ajal Raidi vmt. Vapsikute puhul uuriksin professionaalseid tõrjujaid ka. Eriti kui on allergik ja väikesed lapsed peres.

Iseseisvalt mingi mürgiga pihustada aga kui tellid siis mingi kahjuritetõrje firma. Vapsikud tiba suuremad ja neile see herilase/kärbse/mutuka mürk ei pruugi kohe mõjudagi nii, et valmistu omal käel mitmeks ründeoperatsiooniks. Soovitan katta ennast paksude riietega ja kindlasti ka nägu ja käed varjestada. Grupiviisilise vasturünnaku puhul võib see nõelata saades lõppeda surmaga.

Mulle lendavad nad suvel vahest tuppa. Täna just püüdsin ühe topsi sisse ja lasin välja tagasi. Aga hirmutavad on nad küll, juba see sumin on nii vali…

#3491264:

Herilased on tegelikult väga kasulikud loomakesed ja neid ei peaks lambist tapma.

Jaaahh, kitaah, muidugi on nad “kasulikud”.

Sest nad hävitavad vastikuid mesilasi ja on võimelised lausa mitu korda nõelama paha inimest.
……

Aga kui reaalsest elus rääkida, siis TA jaoks on vaid üks lahendus – pesa füüsiline hävitamine.
On selleks siis vaja tuukriülikonda (üks asjalik kägu ka mainis seda), tuld, leegiheitjat, pikemat kaigast, paisuvat ehitusvahtu või mida iganes.
Elagu mujal; kuskil metsas vms. Kui kohta ei oska valida, siis nad on nõrgad ja nende geenid ei peagi edasi kanduma saama.

Ainuke kasu, mida nad toovad on see, et kui musträstas oma poegi toidab, siis vahel on noka vahel ka herilase kitsaid tiibu ja paksu tagumikku näha. Ma küll ei kujuta ette, kuidas nende tited neid nõelu söövad.
Ilmselt raudne seedimine.

Vapsikud kodustele vahenditele ei reageerinud, kutsusime kahjuritõrje ja nemad tegid asja ära. Ei soovita ise jännata, langed veel nende rünnaku ohvriks. Herilased on vähem ohtlikud ja nende puhul võib tõesti ise üritada, vapsikutega pigem mitte, eriti kui on raskesti ligipääsetav koht.

Vapsikute kiituseks peab ütlema, et üldiselt on nad suht rahulikud loomad, just kui võrrelda tavaherilastega, kes on üpris närviline ja piredavõitu rahvas. Need pisemad, kes maa sees elavad, need ka ei ole nii agressiivsed.

Ma pesin ükskord maal suvilas aknaid alkoholi sisaldava aknapesuvahendiga ja siis selgus, et kuskil maja voodri vahel on vapsikute pesa. Lendasid selle aknapesuvahendi peale välja, tuikusid ja kukkusid maha. Ja siis olid üldse kadunud. Ei tea, kas panid minekut või surid ära. Ma ise neid hävitada ei tahtnudki, oleks võinud olla, aga juhuslikult juhtus nii.

#3496519:

#3496177:

Ilma terrassi lõhkumata poleks pesale ligi pääsenud. Me lasime sellest süstlast geeli terrassilaudade külgedele paari kohta ja ülejäänud pesaümbruse katsime vaipadega, et kutsumata külalised kindlasti õigest vahest pessa lendaks.

#3496177:

No ja paigutaks selle mürgi nii kõrgele, et lapsed hiljem mürgiseid kohti katsuma ei pääseks.

Ma üldse ei saa aru, mida te tegite.

Kuidas te terrassi all oleva pesa ümbruse vaipadega katsite ja milliste laudade külgedele geeli panite – ainult paari kohta?

Ja mille te hiljem kõrgele paigutasite?

Mul on terrass 20 ruutmeetrit.
Selle ühe osa alla tekkis herilasepesa. Terrassilauad on paigutatud nii, et laudade vahel on 0,5-1 cm vahed. Nende laudade vahelt lendasid herilased terrassi alla. Tõrjegeeli on süstlas üsna piiratud kogus, igale poole seda ei jagu. Seepärast mäkerdasime me selle mittekäidavas kohas terrassilaudade nendele külgedele, mis on kahelpool seda vahet, kust herilased terrassi alla lennata saavad (mitte sellele pinnale, kus inimesed kõnnivad). Ülejäänud terrassi lauad (ja lauavahed) katsime vaipadega, et herilased kindlasti ainult mürgitatud vahest lennata saaks. Seda plöga on väga raske (et mitte öelda võimatu) pärast eemaldada, seepärast mürgitasime mittekäidavas kohas, kuhu hiljem mööbli peale tõstsime.
Teemaalgatajal soovitasin panna nii kõrgele, et lapsed ligi ei saaks, tal pesa nõks teise koha peal.