kas oskab keegi soovitada? hostad lähevad tigudel nii krõbinal, et matsutamist on suisa tuppa kuulda ja ühtegi teist varjuarmastavat ilutaime ma ei tea …
Teema: varjulembene kõrgema kasvuga ilutaim, mida tigu ei taha?
Sinine käoking (kui peres pole väikeseid lapsi, sest see on surmavalt mürgine)
Mul on näiteks mitut sorti päevaliiliaid nii poolvarjus kui päris varjus. Paljunevad nagu ime, õitsevad hästi. Pärast vihma on lehed tigusid täis, aga midagi taimedega ei juhtu, ilmselt need teod ainult ronivad nende peal, sest augulisi lehti pole näinud. Ainult harvendamise vaev.
Krüsanteemid on ka sellised, mis kasvavad igal pool ja vaatamata tigudele püsivad elus. Mul on tõesti tigusid metsikult.
No ja siis veel igasugused maitsetaimed. Ei õitse küll uhkelt, aga katavad pinda ja lehed näevad atraktiivsed välja.
Samuti sõnajalad on head varjutaimed, täiesti teovabad. Kõrget kukeharja kasvab mul samuti varjus mitu puhmast, eri värvi, nendel ei roni teod ka pärast vihma.
Tegelikult on mul testimise käigus selliseid päris palju peenardele tekkinud, mis varju armastavad, aga kahjuks pole mul paljudest aimu ka, mis nende nimi on 😀
Ahjaa, ka mõned astilbed kasvavad mul üsna varjulisel peenral. Ning kitseenelas.
Osad hostad, muuseas, tigudele ei maitse. Millest sõltub, ei tea, kuid guugelda 🙂
https://naistekas.delfi.ee/foorum/read.php?64,8939687
Sinakashalli paksema lehega hostasordid on tigudekindlad, neid õrnu ja värvilisi järavad ikka jah. Päevaliiliat ei ole mina ka sööduna näinud, kuid puhmas on vighmaga tigusid paksult täis, korjangi neid sealt purki ja raputan väetist peale (või keeva vett, rõve, ma tean), edasi kompostihunnikusse.
Kõrgemakasvulised varjutaimed on laudleht ja kobarpea. Kobarpea peale ikka teod ronivad, aga ei midagi hullu. Rodgersiad sobivad ka hästi varju. On samuti kõrged. Neid nii roheliste kui ka punaste lehtedega. Mul nad kõik varjupeenras olnud. Ikka kohe täitsa varjus, sest lõuna pool olid naabri suured sanglepad ja nende alune paksult naati ja kõrvenõgeseid täis. Sealt tulid meie aeda meeletud tigude hordid. Tigusuppi sai palju tehtud, aga eelpool nimetatud taimed püsisid ilusad. Hostad pisteti täitsa nahka.
Sõnajalad, ilusad, aga isegi nälkjad ei taha neid.
Rododendronid.
https://naistekas.delfi.ee/foorum/read.php?64,8939687
Sinakashalli paksema lehega hostasordid on tigudekindlad, neid õrnu ja värvilisi järavad ikka jah. Päevaliiliat ei ole mina ka sööduna näinud, kuid puhmas on vighmaga tigusid paksult täis, korjangi neid sealt purki ja raputan väetist peale (või keeva vett, rõve, ma tean), edasi kompostihunnikusse.
Minul söövad päevaliiliat ka.
Aga kui võimalik, siis soovitan enne kompostihunnikusse viskamist hoopis kilekotiga sügavkülma panna. Oluliselt vähem rõve, nad jäävad lihtsalt magama ja siis külmuvad surnuks.
Tänan, ei, mul on sügavkülm toitu täis ja tigusid ma sinna vahele ei topi 😀 Kitah külmutab oma rotilaipu ja kõike võib, aga… tänan siiski pakkumast.
Rododendron siiski tahab valgust, et õitseda ja olla, pealegi ei istuta seda siiski suva aiamulda, eksole.
Piibelehed on tore varjutaim, aga paras tigude hotell (piibelehti nad küll ei söö, aga seal all on mõnna varjus olla neil).
Üks võimalus on aiaäär üle riputada tuha või saepuruga või hästi peene killustikupuruga, millest tigu üle ei rooma ja seega ei tule sealt rohumaalt pidevat lisa. Tuhk küll töötab esimese vihmani. Neid tigudegraanuleid ma ei armasta, sest kardan, et siil sööb neid mürgitatud kuivanud tigusid.
Sinine käoking (kui peres pole väikeseid lapsi, sest see on surmavalt mürgine)
vastupidi, käokingad hullult maitsevad tigudele, rippusid küljes nagu takjad koera saba küljes.
meil söödi neil lõpuks vist isegi juured ära, sest enam pole mitu aastat ühtki otsa maast välja tulnud. enne olid nii sinised, roosd kui valged.
hostade ümber teod küll kogunevad, aga neid nad eriti nahka ei jaksa panna.
päevaliiliaid vist sobivad ka: mööda lehti teod küll ronivad, aga lehed on veel sügiselgi õunapuu all sirgelt püsti.
me leotasime tigusid auto aknapesuvedelikus. umbes 10cm oli ämbripõhjas ja siis sinna kogusime muudkui tigusid juurde. natuke seisid ja siis komposti. nipi leidsin mingist aiandusfoorumist aastaid tagasi.
Autoaknool on ju mürgine, seda komposti valades mürgitad oma aia muud putukad ja vihmaussid ära. seepärast ma kuuma vett ja väetist kasutangi.
Sõnajalad jah.
Pole küll kõrged aga ilusad ja teod ei söö, astilbed ja helmikpöörised 🙂
See teema on suletud ja siia ei saa postitada uusi vastuseid.