Esileht Ajaviite- ja muud jutud Varjupaiga kass ründab

Näitan 24 postitust - vahemik 31 kuni 54 (kokku 54 )

Teema: Varjupaiga kass ründab

Postitas:
ikant

Ei hakka kunagi aru saama inimestest, kes võtavad endale kassi ja siis imestavad, miks too ei käitu nagu alandlik ja truu sülekoer.

Sest nad on kassid.

Mul on elu jooksul olnud mitu kassi ja mitte keegi neist ei ole mind mitte kordagi küünistanud. Jah, kui on vaja rohtu silma panna vms ebameeldivat teha, siis küll, aga muidu mitte. Küünistav kass on ohtlik. Loomulikult tuleb esmalt minna arsti juurde, ehk on mõni tervisehäda, mille peale kass küünistamisega reageerib, aga niisama leppida küünistamisega on äärmine rumalus.

+5
-12
Please wait...

Postitas:
ikant

sõprade-sugulastega pigem nende pinnal kohtuda

No tõesti!

+2
-4
Please wait...

Postitas:
noobikoguja

#4032753: sõprade-sugulastega pigem nende pinnal kohtuda No tõesti!

Kujuta ette, mõne inimese jaoks on lemmikloom lausa pereliige ja haige pereliikme juurde ju külalisi ei kutsuta.

+7
-4
Please wait...

Postitas:
Tuulelohe

Mul sugulasel on selline siiam, kes ronib ise sülle ja nurub pai. Lööb isegi nurru. Aga tema puhul on nipp see, et sellele kassile ei tohi teha pai kaugemale kuklale, kuk ta kõrvad on. Ninajuur ja kõrvade vahe on ok, alla selle minna, siis lööb hambad sisse.

Pm siis tulebki paari näpuga kõrvade vahelt silitada 😃

Ja see on teie, kassiarmastajate, jaoks nagu täiesti okei, te ei ole oma kodus boss, vaid tantsite aastaid mingi looma pilli järgi? Selline soovikontsert siis looma poolt ja panete veel naerumärke ka?

Kui mõni koer nii kasvatamatult ja ettearvamatult käituks, vean kihla, oleks kohe raudne nulltolerants.

Jah, kassiarmastajate jaoks on see täiesti normaalne, et looma heaolu on esikohal. Seda eriti veel nii enese kehtestamist mittevajavas küsimuses – loomulikult ma kohandan enda tegevuse selle järele, kuidas minu tegevuse objekt ehk siis kass pai saada eelistab. Eesmärk on ju ometigi, et mõlemal oleks meeldiv olla.

Kassiarmastaja enesehinnang ei sõltu vähimalgi määral sellest, et talle kõik vastuvaidlematult alluma peaksid ning mina isiklikult naudin, et mu kassidel on Iseloom. Kassid on vähesed priviligeeritud hingelised kelle puhul ma vastuvaidlematut kuuletumist ei oota. Ja seda rohkem on väärt kasside poolt välja näidatavad kiindumusavaldused. Koer armastab oma peremeest tingimusteta, on iga tähelepanuavalduse peale rõõmus ja tänulik, kassi armastus tuleb välja teenida. Aga on seda magusam.

+15
-6
Please wait...

Postitas:
OriginalTaste

Soovitan vaadata Jackson Galaxy videoid, tegu on kassieksperdiga, kes tõesti oskab nende loomadega ümber käia. Kindlasti leiad sealt nippe, mida oma kassi peal rakendada.

https://m.youtube.com/channel/UCheL-cUqfzUB8dfM_rFOfDQ

Tegemist siiski showga.

Kõik minu tuttavad kes on varjupaigast võtnud mõne looma, kes kasse ja koeri, on nad kõik tagasi pärast viinud. Varjupaigad sandistavad loomad, need tuleks ära keelata.

Sinu rumalad tuttavad sandistavadki loomi. Mul on juba 5 aastat kaks varjupaigast võetud kassi ja ei ole mingeid probleeme nendega. Minu tuttavatel on ka varjupaigast võetud loomi ja keegi pole neid tagasi viinud. Sa ütle oma tuttavatele, et ärgu võtku loomi, kui ei oska nendega ümber käia.

Jääb mulje, et sinu tuttavate jaoks on loomad elutud asjad, kes võetakse teiste ees uhkustamiseks, lastele mänguasjaks või lihtsalt sellepärast, et “aga teistel ju on ka”, ning kui loom ei käitu siis diivanipadjana, keda saab tüdimuse korral riiulile eest ära panna, siis visatakse kohe minema, varjupaika tagasi.

Ma muidugi usun mingit perekooli tegelast. Eriti kui veel on vajupaiga töötaja ise eks

+1
-9
Please wait...

Postitas:
saskia2

Mul sugulasel on selline siiam, kes ronib ise sülle ja nurub pai. Lööb isegi nurru. Aga tema puhul on nipp see, et sellele kassile ei tohi teha pai kaugemale kuklale, kuk ta kõrvad on. Ninajuur ja kõrvade vahe on ok, alla selle minna, siis lööb hambad sisse.

Pm siis tulebki paari näpuga kõrvade vahelt silitada 😃

Ja see on teie, kassiarmastajate, jaoks nagu täiesti okei, te ei ole oma kodus boss, vaid tantsite aastaid mingi looma pilli järgi? Selline soovikontsert siis looma poolt ja panete veel naerumärke ka?

Kui mõni koer nii kasvatamatult ja ettearvamatult käituks, vean kihla, oleks kohe raudne nulltolerants.

Kassid ongi bossid. Pole mõtet võrrelda kasse ja koeri, täiesti erinevad loomad on. Kes looma soovidega ei suuda arvestada, see ärgu omale looma võtku.

Võtan ikka, aga koerad:) Ja pole sülekoerad, suured nö “murdjatõust” koerad. Ja suurimad nunnukad, armastavad lähedust, litsuvad ligi, jumaldavad paitamist ja puudutust. Täiesti lollikindlad lastele, kulalistele, suvalisele remondimehele.

Seeparast ei saagi aru sellest, et mis kaif on elada loomaga, kes on ettearvamatu ja kellel “käpp kogu aeg käib”? Teie kassid on ju palju ohtlikumad ja kasvatamatumad kui minu nö tapjakoerad. Kui lihtsalt keegi suudaks mulle selgeks teha, mis upside see on, mida te oma türannidega koos elades saate?

Minul näiteks ei ole raske vajadusel pohjendada, kui palju annab mu ellu rõõmu ja väärtust, et mul on suured koerad. Ja nendega pole mingit draamat, et päevast päeva mõistatad, mis härrale seekord ei sobi.

+4
-15
Please wait...
Kommentaarist on juba teavitatud
Postitas:
saskia2

Mul sugulasel on selline siiam, kes ronib ise sülle ja nurub pai. Lööb isegi nurru. Aga tema puhul on nipp see, et sellele kassile ei tohi teha pai kaugemale kuklale, kuk ta kõrvad on. Ninajuur ja kõrvade vahe on ok, alla selle minna, siis lööb hambad sisse.

Pm siis tulebki paari näpuga kõrvade vahelt silitada 😃

Ja see on teie, kassiarmastajate, jaoks nagu täiesti okei, te ei ole oma kodus boss, vaid tantsite aastaid mingi looma pilli järgi? Selline soovikontsert siis looma poolt ja panete veel naerumärke ka?

Kui mõni koer nii kasvatamatult ja ettearvamatult käituks, vean kihla, oleks kohe raudne nulltolerants.

Jah, kassiarmastajate jaoks on see täiesti normaalne, et looma heaolu on esikohal. Seda eriti veel nii enese kehtestamist mittevajavas küsimuses – loomulikult ma kohandan enda tegevuse selle järele, kuidas minu tegevuse objekt ehk siis kass pai saada eelistab. Eesmärk on ju ometigi, et mõlemal oleks meeldiv olla.

Kassiarmastaja enesehinnang ei sõltu vähimalgi määral sellest, et talle kõik vastuvaidlematult alluma peaksid ning mina isiklikult naudin, et mu kassidel on Iseloom. Kassid on vähesed priviligeeritud hingelised kelle puhul ma vastuvaidlematut kuuletumist ei oota. Ja seda rohkem on väärt kasside poolt välja näidatavad kiindumusavaldused. Koer armastab oma peremeest tingimusteta, on iga tähelepanuavalduse peale rõõmus ja tänulik, kassi armastus tuleb välja teenida. Aga on seda magusam.

Ja vot see ongi spuuki…

Lihtsalt korrigeerin su arusaamasid, et ka mul koeraomanikuna on looma heaolu esikohal.

Nad jumaldavad nahakontakti oma huumaniga, seetõttu elavad majas sees ja magavad mu voodis jalgade juures. Lihtsalt üks näide.

Õnnelikku koera kasvatatakse nii, et nad ei taha sulle alluda mitte hirmust, vaid lugupidamisest ja armastusest. Õnneliku koera kasvatamine ja omamine välistab looma alandamise, peksmise, löömise, sõimamise. Üks postitaja siin eelpool arvas ja sildistas, seepärast täpsustan.

 

 

+6
-4
Please wait...
Kommentaarist on juba teavitatud
Postitas:
Kutsarhobusel

Mul sugulasel on selline siiam, kes ronib ise sülle ja nurub pai. Lööb isegi nurru. Aga tema puhul on nipp see, et sellele kassile ei tohi teha pai kaugemale kuklale, kuk ta kõrvad on. Ninajuur ja kõrvade vahe on ok, alla selle minna, siis lööb hambad sisse.

Pm siis tulebki paari näpuga kõrvade vahelt silitada 😃

Ja see on teie, kassiarmastajate, jaoks nagu täiesti okei, te ei ole oma kodus boss, vaid tantsite aastaid mingi looma pilli järgi? Selline soovikontsert siis looma poolt ja panete veel naerumärke ka?

Kui mõni koer nii kasvatamatult ja ettearvamatult käituks, vean kihla, oleks kohe raudne nulltolerants.

Kassid ongi bossid. Pole mõtet võrrelda kasse ja koeri, täiesti erinevad loomad on. Kes looma soovidega ei suuda arvestada, see ärgu omale looma võtku.

Võtan ikka, aga koerad:) Ja pole sülekoerad, suured nö “murdjatõust” koerad. Ja suurimad nunnukad, armastavad lähedust, litsuvad ligi, jumaldavad paitamist ja puudutust. Täiesti lollikindlad lastele, kulalistele, suvalisele remondimehele.

Seeparast ei saagi aru sellest, et mis kaif on elada loomaga, kes on ettearvamatu ja kellel “käpp kogu aeg käib”? Teie kassid on ju palju ohtlikumad ja kasvatamatumad kui minu nö tapjakoerad. Kui lihtsalt keegi suudaks mulle selgeks teha, mis upside see on, mida te oma türannidega koos elades saate?

Minul näiteks ei ole raske vajadusel pohjendada, kui palju annab mu ellu rõõmu ja väärtust, et mul on suured koerad. Ja nendega pole mingit draamat, et päevast päeva mõistatad, mis härrale seekord ei sobi.

Lollikindlat koera pole olemas. Loom on alati ettearvamatu. Seda peaks iga loomaomanik teadma. Kui kass natuke käpaga äsab, siis see enamasti pole ohtlik. Eriti kui tead et tal see komme on. Kui koer ootamatult kurjaks saab, siis on tulemused märksa traagilisemad. Ega need nunnud koerad endale muidu tapjakoerte mainet pole saanud. Koer pole mänguasi, ka sülekoer mitte.

+14
-3
Please wait...

Postitas:
K4gu

Soovitan vaadata Jackson Galaxy videoid, tegu on kassieksperdiga, kes tõesti oskab nende loomadega ümber käia. Kindlasti leiad sealt nippe, mida oma kassi peal rakendada.

https://m.youtube.com/channel/UCheL-cUqfzUB8dfM_rFOfDQ

Tegemist siiski showga.

Kõik minu tuttavad kes on varjupaigast võtnud mõne looma, kes kasse ja koeri, on nad kõik tagasi pärast viinud. Varjupaigad sandistavad loomad, need tuleks ära keelata.

Minu poeg võttis varjupaigast kolm kassi, aastaid elasid koos. Ühel oli tervis väga halb, raviti teda hoolega aga lõpuks tuli magama panna. Ent ükski neist ei ole kunagi inimest rünnanud.

+5
0
Please wait...

Postitas:
K4gu

Saskia2 – vajadus on olemas – ole hea, seleta ära, mis valu paneb sind ronima kassisõprade teemasse kasse halvustama? Miks sa oma koeri rahus omaette armastada ei või vaid pead tingimata sinna juurde teiste valikuid maha tegema?
Mina näiteks ei taha koera sellepärast, et ma ei vaja sellist tohutut sõltuvust ja andumust, see oleks minu jaoks ahistav. Kassiga saab rahulikult kõrvuti elada. Samuti on mu naabril eranditult lollid ja lärmakad koerad, kelle pideva haukumise tolereerimine nõuab teatavat pingutust. Mul on koertest ükskõik, ma ei taha lihtsalt enda vastutada ühtki.

Aga miks Sina vihkad kasse ja kassipidajaid sel määral, et tuled oma viha spetsiaalselt foorumis teise inimese hoopis teisel eesmärgil tehtud teemasse välja pritsima? Mis on sinu vigastus, räägi meile?

+18
-3
Please wait...
Kommentaarist on juba teavitatud
Postitas:
Tuulelohe

Seeparast ei saagi aru sellest, et mis kaif on elada loomaga, kes on ettearvamatu ja kellel “käpp kogu aeg käib”? Teie kassid on ju palju ohtlikumad ja kasvatamatumad kui minu nö tapjakoerad. Kui lihtsalt keegi suudaks mulle selgeks teha, mis upside see on, mida te oma türannidega koos elades saate?

Mina ei pea seda kasvatamatuseks, kui loom saab tagajärgi kartmata oma soove välja näidata ja mis muud see kassi käpaga äsamine on, kui indikeerimine, et mingi tegevus ei ole talle meelepärane. Ma ei ole suurest kassiarmastusest hoolimata neid veel täiesti rääkima õpetada. Lihtsalt, heast peast, ei tule ükski kass kallale. Noh, et luurab pahaaimamatut diivanil pikutavat inimest ja siis sööstab kapi tagant kallale ja rebib ribadeks. Ja sündinud pahatahtlikku looma ei ole ma ka veel näinud. Erinevalt inimestest.
Mis see eelis on – ma ei tea, äkki see suunab olemaks ise ka parem inimene? Mõistmine, et kõik ei ole iseenesestmõistetav ja vajab pingutust (head tahet, arvestamist) ning hierarhiline positsioon ei anna automaatset eelist. Annab lemmikuga suhte loomisele lisamõõtme, et ta ei ole sinu jaoks, vaid on sümbiootiline suhe. See kavatab mind ka inimeste juhina – kui ma olen suuteline pidama läbirääkimisi mõlemaid pooli rahuldavate tulemuste saavutamiseks mitteverbaalse kassiga, siis seda enam peab see olema võimalik alluvatega ilma positsioone mängu toomata.

 

+8
-5
Please wait...

Postitas:
KatariinaKask22

meie kass hakkas küll lihtsalt niisama heast peast ründama, isegi voodil lamavat last. varitses, varitses ja siis hüppas käsivarde kinni. ei olnud varjupaigast toodud, vaid tavalise kodukassi järglasena meie koju tulnud 3kuuselt. armastatud ja hoitud ja mängitatud. ründamine aga kadus täiesti, kui ta hakkas õues käima peale steriliseerimist ja vaktsineerimist. ilmselgelt väljendus temas see jahinstinkt sedavõrd tugevalt. nüüd toob meile usinalt hiiri lävepakule….

 

+6
0
Please wait...

Postitas:
Kiira

Soovitan vaadata Jackson Galaxy videoid, tegu on kassieksperdiga, kes tõesti oskab nende loomadega ümber käia. Kindlasti leiad sealt nippe, mida oma kassi peal rakendada.

https://m.youtube.com/channel/UCheL-cUqfzUB8dfM_rFOfDQ

Tegemist siiski showga.

Kõik minu tuttavad kes on varjupaigast võtnud mõne looma, kes kasse ja koeri, on nad kõik tagasi pärast viinud. Varjupaigad sandistavad loomad, need tuleks ära keelata.

Mis sa luuletad? Mul on elu jooksul olnud mitmeid kasse ja kõik on varjupaigast võetud ning täiesti normaalsed kassid on. Teinekord, kui muinasjuttu jutustada soovid, siis vali selleks ikka sobivam koht.

+8
-1
Please wait...

Postitas:
singapur

Teemaalgataja: loomaarstil käidud, pilt selge. Kassil tugev väljaravimata kôrvapôletik. Seepärast ta kratsis enese pead ja kôrvu ja kôiki, kes ette sattusid. Tohter ütles ka, et muidu terve loom, 5-6 aastat vana, hambad korras, usse pole. Aga iseloom-noh, eks sealt kassitoa vôitlustest läbitulnut vaja lihtsalt rahule jätta ja närve kosutada. Lasime ka küüned lôigata, et kui vaesekesel kokku jookseb, siis vähemalt veri ei lenda.

Küll aga on mul enesel kange tahtmine vähe verd lasta: kui varjupaika helistasin, siis nähvati sealt mulle, et ise vôtsis ja oma mure. Kui ma meenutasin nende hoolikalt tôlgitud lepingut, siis seal oli selgesônaline klausel uue omaniku looma tôbedest ja iseloomust teavitamise kohta. Seepeale proua sealtpoolt sähvas, et eks tooge siis esmaspäeval tagasi!!!
Tundsin, kuidas mul tekkis tôesti tahtmine sinna nende rôômuks esmaspäeval tagasi minna-saatjaks môni tore ajakirjanik ning loomakaitse… Loodan, et see tunne esmaspäevaks mind ei jäta, ausalt öeldes olen ikka üsna tige.

Kôigige kirjutajatele aga ilusat suve lôppu ja loomaarmastust!

+27
0
Please wait...

Postitas:
saskia2

Mul sugulasel on selline siiam, kes ronib ise sülle ja nurub pai. Lööb isegi nurru. Aga tema puhul on nipp see, et sellele kassile ei tohi teha pai kaugemale kuklale, kuk ta kõrvad on. Ninajuur ja kõrvade vahe on ok, alla selle minna, siis lööb hambad sisse.

Pm siis tulebki paari näpuga kõrvade vahelt silitada 😃

Ja see on teie, kassiarmastajate, jaoks nagu täiesti okei, te ei ole oma kodus boss, vaid tantsite aastaid mingi looma pilli järgi? Selline soovikontsert siis looma poolt ja panete veel naerumärke ka?

Kui mõni koer nii kasvatamatult ja ettearvamatult käituks, vean kihla, oleks kohe raudne nulltolerants.

Kassid ongi bossid. Pole mõtet võrrelda kasse ja koeri, täiesti erinevad loomad on. Kes looma soovidega ei suuda arvestada, see ärgu omale looma võtku.

Võtan ikka, aga koerad:) Ja pole sülekoerad, suured nö “murdjatõust” koerad. Ja suurimad nunnukad, armastavad lähedust, litsuvad ligi, jumaldavad paitamist ja puudutust. Täiesti lollikindlad lastele, kulalistele, suvalisele remondimehele.

Seeparast ei saagi aru sellest, et mis kaif on elada loomaga, kes on ettearvamatu ja kellel “käpp kogu aeg käib”? Teie kassid on ju palju ohtlikumad ja kasvatamatumad kui minu nö tapjakoerad. Kui lihtsalt keegi suudaks mulle selgeks teha, mis upside see on, mida te oma türannidega koos elades saate?

Minul näiteks ei ole raske vajadusel pohjendada, kui palju annab mu ellu rõõmu ja väärtust, et mul on suured koerad. Ja nendega pole mingit draamat, et päevast päeva mõistatad, mis härrale seekord ei sobi.

Lollikindlat koera pole olemas. Loom on alati ettearvamatu. Seda peaks iga loomaomanik teadma. Kui kass natuke käpaga äsab, siis see enamasti pole ohtlik. Eriti kui tead et tal see komme on. Kui koer ootamatult kurjaks saab, siis on tulemused märksa traagilisemad. Ega need nunnud koerad endale muidu tapjakoerte mainet pole saanud. Koer pole mänguasi, ka sülekoer mitte.

Oi, ei olegi mänguasjad! Kaugel sellest, viimase tasemeni koolitatud teenistuskoerad on.

See vois vabalt olla just sinu vanaema v ema, kelle minu koerad metsast sel nädalal otsimisoperatsiooni käigus üles leidsid, õnneks piisavalt ruttu, et vanaproua oli elus ja kõik lõppes õnnelikult.

Tead, ma olen oma koerte koolitamisse ja kasvatamisse pannud nii palju tunde ja seda aastaid, et võin öelda küll, et nad on lollikindlad, erinevalt sinu kassidest. Kaua sa oma loomi kasvatanud ja koolitanud muidu oled ka? Või kassid adapteeritakse ja sotsialiseeritakse inimühiskonda paljalt padjal lebades?

Küll aga jah, neil on yks käsklus, yks konkreetne sõna, mille peale nad reageerivad sekundi pealt objekti maha võtmisega. Peavadki reageerima. Ja sellisel juhul muidugi toepoolest on sinu kassi kriimuhaavad kui lapse piss leiges lumes. Küsimus on, et minu loomad on kontrolli all, sinu omad mitte.

 

 

+1
-18
Please wait...

Postitas:
saskia2

Saskia2 – vajadus on olemas – ole hea, seleta ära, mis valu paneb sind ronima kassisõprade teemasse kasse halvustama? Miks sa oma koeri rahus omaette armastada ei või vaid pead tingimata sinna juurde teiste valikuid maha tegema?

Mina näiteks ei taha koera sellepärast, et ma ei vaja sellist tohutut sõltuvust ja andumust, see oleks minu jaoks ahistav. Kassiga saab rahulikult kõrvuti elada. Samuti on mu naabril eranditult lollid ja lärmakad koerad, kelle pideva haukumise tolereerimine nõuab teatavat pingutust. Mul on koertest ükskõik, ma ei taha lihtsalt enda vastutada ühtki.

Aga miks Sina vihkad kasse ja kassipidajaid sel määral, et tuled oma viha spetsiaalselt foorumis teise inimese hoopis teisel eesmärgil tehtud teemasse välja pritsima? Mis on sinu vigastus, räägi meile?

Mina ei tulnud siia kasse maha tegema, vaid juhtisin tähelepanu, et iga loom, olgu ta koer voi kass, vajab reeglid ja adapteerimist inimühiskonda loomast lugupidaval viisil. Ründav, kriimustav, äkkvihaga loom pole okei. Ei koer, ei kass.

Aga sain juba aru…

Kassiinimesed taluvad oma lemmikute misiganes destruktiivset ja vägivaldset käitumist ja uusi mõtteid anda on keelatud.

Sel juhul ainult üks ja viimane palve – hoidke oma loomad palun oma krundi piirides, eks. Elementaarne kohustus igale loomaomanikule. Mina oma koerte puhul pean sellest igal juhul kinni. Samamoodi pidage teie ka. Teie ei taha minu koeri oma verandale, mina ei taha teie kasse. Ja tahaks, kui nad oskaks käituda! Aga nad kraabivad mu peenardes ja pissivad mu asjadesse, hüppavad veranda lauale toitu tarbima. Ründavad mu lapsi. Pole okei. Viimane kord mu noorem malinois vaatas pikalt juba mu otsa, ma tean, ta ootas seda sõna, luba minult, et ebaviisakalt käituv kass neutraliseerida. Loomulikult ma ei andnud seda luba. Aga lihtsalt minu jaoks on see ennekuulmatu, et loom turnib toidus, ründab, kuseb kuhu juhtub.

Elage nagu soovite oma kassidega, aga hoidke nad oma kinnisvara piirides.

Me oleme ka justnagu oma kodus ja tahame end hästi tunda.

 

+2
-19
Please wait...
Kommentaarist on juba teavitatud
Postitas:
Kutsarhobusel

Mul sugulasel on selline siiam, kes ronib ise sülle ja nurub pai. Lööb isegi nurru. Aga tema puhul on nipp see, et sellele kassile ei tohi teha pai kaugemale kuklale, kuk ta kõrvad on. Ninajuur ja kõrvade vahe on ok, alla selle minna, siis lööb hambad sisse.

Pm siis tulebki paari näpuga kõrvade vahelt silitada 😃

Ja see on teie, kassiarmastajate, jaoks nagu täiesti okei, te ei ole oma kodus boss, vaid tantsite aastaid mingi looma pilli järgi? Selline soovikontsert siis looma poolt ja panete veel naerumärke ka?

Kui mõni koer nii kasvatamatult ja ettearvamatult käituks, vean kihla, oleks kohe raudne nulltolerants.

Kassid ongi bossid. Pole mõtet võrrelda kasse ja koeri, täiesti erinevad loomad on. Kes looma soovidega ei suuda arvestada, see ärgu omale looma võtku.

Võtan ikka, aga koerad:) Ja pole sülekoerad, suured nö “murdjatõust” koerad. Ja suurimad nunnukad, armastavad lähedust, litsuvad ligi, jumaldavad paitamist ja puudutust. Täiesti lollikindlad lastele, kulalistele, suvalisele remondimehele.

Seeparast ei saagi aru sellest, et mis kaif on elada loomaga, kes on ettearvamatu ja kellel “käpp kogu aeg käib”? Teie kassid on ju palju ohtlikumad ja kasvatamatumad kui minu nö tapjakoerad. Kui lihtsalt keegi suudaks mulle selgeks teha, mis upside see on, mida te oma türannidega koos elades saate?

Minul näiteks ei ole raske vajadusel pohjendada, kui palju annab mu ellu rõõmu ja väärtust, et mul on suured koerad. Ja nendega pole mingit draamat, et päevast päeva mõistatad, mis härrale seekord ei sobi.

Lollikindlat koera pole olemas. Loom on alati ettearvamatu. Seda peaks iga loomaomanik teadma. Kui kass natuke käpaga äsab, siis see enamasti pole ohtlik. Eriti kui tead et tal see komme on. Kui koer ootamatult kurjaks saab, siis on tulemused märksa traagilisemad. Ega need nunnud koerad endale muidu tapjakoerte mainet pole saanud. Koer pole mänguasi, ka sülekoer mitte.

Oi, ei olegi mänguasjad! Kaugel sellest, viimase tasemeni koolitatud teenistuskoerad on.

See vois vabalt olla just sinu vanaema v ema, kelle minu koerad metsast sel nädalal otsimisoperatsiooni käigus üles leidsid, õnneks piisavalt ruttu, et vanaproua oli elus ja kõik lõppes õnnelikult.

Tead, ma olen oma koerte koolitamisse ja kasvatamisse pannud nii palju tunde ja seda aastaid, et võin öelda küll, et nad on lollikindlad, erinevalt sinu kassidest. Kaua sa oma loomi kasvatanud ja koolitanud muidu oled ka? Või kassid adapteeritakse ja sotsialiseeritakse inimühiskonda paljalt padjal lebades?

Küll aga jah, neil on yks käsklus, yks konkreetne sõna, mille peale nad reageerivad sekundi pealt objekti maha võtmisega. Peavadki reageerima. Ja sellisel juhul muidugi toepoolest on sinu kassi kriimuhaavad kui lapse piss leiges lumes. Küsimus on, et minu loomad on kontrolli all, sinu omad mitte.

Oleksid võinud seda uudist tähelepanelikumalt lugeda. Räägid, et sinu koerad päästsid vanaproua. Tegelikkuses päästis üks koer kaks vanaprouat. Samuti mainisid varem, et sinu koer(ad) on tapjakoerad ja see tõug küll selle alla ei kuulu, lisaks ei tuleks too koerajuht elus siia niimoodi pläkutama, tema ametijuhend ei lubakski seda. Hea fantaasia sul.

Mis minu koertesse puutub, siis kõik 11, kes mul olnud on ja mõned neist praegugi minuga elavad, on korralikult koolitatud. Üks oli vetelpäästekoer, üks sai teraapiakoera tunnistuse ja käis koos minuga igal nädalal kohalikus hooldushaiglas. 8 neist on olnud näitustel käijad. Kõik koolitused olen teinud ilma vägivallata.
Aga mulle meeldivad kassid ka. Aksepteerim, et nad on teistsugune liik. Õnneks ka mu koertele. Sinu puhul on vist kõik juba aru saanud, et sa pole lihtsalt kassiinimene. See pole sinu teema. Sa nagunii pole kassiinimene ja paljukestki sa koertest tead oma väljamõeldud teenistuskoertega.

+15
-1
Please wait...

Postitas:
eunuhh

Mul sugulasel on selline siiam, kes ronib ise sülle ja nurub pai. Lööb isegi nurru. Aga tema puhul on nipp see, et sellele kassile ei tohi teha pai kaugemale kuklale, kuk ta kõrvad on. Ninajuur ja kõrvade vahe on ok, alla selle minna, siis lööb hambad sisse.

Pm siis tulebki paari näpuga kõrvade vahelt silitada 😃

Ja see on teie, kassiarmastajate, jaoks nagu täiesti okei, te ei ole oma kodus boss, vaid tantsite aastaid mingi looma pilli järgi? Selline soovikontsert siis looma poolt ja panete veel naerumärke ka?

Kui mõni koer nii kasvatamatult ja ettearvamatult käituks, vean kihla, oleks kohe raudne nulltolerants.

Kassid ongi bossid. Pole mõtet võrrelda kasse ja koeri, täiesti erinevad loomad on. Kes looma soovidega ei suuda arvestada, see ärgu omale looma võtku.

Võtan ikka, aga koerad:) Ja pole sülekoerad, suured nö “murdjatõust” koerad. Ja suurimad nunnukad, armastavad lähedust, litsuvad ligi, jumaldavad paitamist ja puudutust. Täiesti lollikindlad lastele, kulalistele, suvalisele remondimehele.

Seeparast ei saagi aru sellest, et mis kaif on elada loomaga, kes on ettearvamatu ja kellel “käpp kogu aeg käib”? Teie kassid on ju palju ohtlikumad ja kasvatamatumad kui minu nö tapjakoerad. Kui lihtsalt keegi suudaks mulle selgeks teha, mis upside see on, mida te oma türannidega koos elades saate?

Minul näiteks ei ole raske vajadusel pohjendada, kui palju annab mu ellu rõõmu ja väärtust, et mul on suured koerad. Ja nendega pole mingit draamat, et päevast päeva mõistatad, mis härrale seekord ei sobi.

Lollikindlat koera pole olemas. Loom on alati ettearvamatu. Seda peaks iga loomaomanik teadma. Kui kass natuke käpaga äsab, siis see enamasti pole ohtlik. Eriti kui tead et tal see komme on. Kui koer ootamatult kurjaks saab, siis on tulemused märksa traagilisemad. Ega need nunnud koerad endale muidu tapjakoerte mainet pole saanud. Koer pole mänguasi, ka sülekoer mitte.

Oi, ei olegi mänguasjad! Kaugel sellest, viimase tasemeni koolitatud teenistuskoerad on.

See vois vabalt olla just sinu vanaema v ema, kelle minu koerad metsast sel nädalal otsimisoperatsiooni käigus üles leidsid, õnneks piisavalt ruttu, et vanaproua oli elus ja kõik lõppes õnnelikult.

Tead, ma olen oma koerte koolitamisse ja kasvatamisse pannud nii palju tunde ja seda aastaid, et võin öelda küll, et nad on lollikindlad, erinevalt sinu kassidest. Kaua sa oma loomi kasvatanud ja koolitanud muidu oled ka? Või kassid adapteeritakse ja sotsialiseeritakse inimühiskonda paljalt padjal lebades?

Küll aga jah, neil on yks käsklus, yks konkreetne sõna, mille peale nad reageerivad sekundi pealt objekti maha võtmisega. Peavadki reageerima. Ja sellisel juhul muidugi toepoolest on sinu kassi kriimuhaavad kui lapse piss leiges lumes. Küsimus on, et minu loomad on kontrolli all, sinu omad mitte.

Üks koerajuht ei saa kunagi paariliseks rohkem kui üht koera. Jäid haledalt oma valega vahele. Ilmselt on teenistuskoerte omamine sinu jaoks märg unistus ja tegelikkuses oled oma koertega heal juhul kutsikakoolis käinud ning edasi pole jõudnud 😀 Edasijõudnumate ringkondades nimelt liiguvad need teenistuskoerte omanikud ja treenerid ka ja selliste baasteadmistega nii puusse ei panda.

+11
-2
Please wait...

Postitas:
Kiira

Saskia2 – vajadus on olemas – ole hea, seleta ära, mis valu paneb sind ronima kassisõprade teemasse kasse halvustama? Miks sa oma koeri rahus omaette armastada ei või vaid pead tingimata sinna juurde teiste valikuid maha tegema?

Mina näiteks ei taha koera sellepärast, et ma ei vaja sellist tohutut sõltuvust ja andumust, see oleks minu jaoks ahistav. Kassiga saab rahulikult kõrvuti elada. Samuti on mu naabril eranditult lollid ja lärmakad koerad, kelle pideva haukumise tolereerimine nõuab teatavat pingutust. Mul on koertest ükskõik, ma ei taha lihtsalt enda vastutada ühtki.

Aga miks Sina vihkad kasse ja kassipidajaid sel määral, et tuled oma viha spetsiaalselt foorumis teise inimese hoopis teisel eesmärgil tehtud teemasse välja pritsima? Mis on sinu vigastus, räägi meile?

Mina ei tulnud siia kasse maha tegema, vaid juhtisin tähelepanu, et iga loom, olgu ta koer voi kass, vajab reeglid ja adapteerimist inimühiskonda loomast lugupidaval viisil. Ründav, kriimustav, äkkvihaga loom pole okei. Ei koer, ei kass.

Aga sain juba aru…

Kassiinimesed taluvad oma lemmikute misiganes destruktiivset ja vägivaldset käitumist ja uusi mõtteid anda on keelatud.

Sel juhul ainult üks ja viimane palve – hoidke oma loomad palun oma krundi piirides, eks. Elementaarne kohustus igale loomaomanikule. Mina oma koerte puhul pean sellest igal juhul kinni. Samamoodi pidage teie ka. Teie ei taha minu koeri oma verandale, mina ei taha teie kasse. Ja tahaks, kui nad oskaks käituda! Aga nad kraabivad mu peenardes ja pissivad mu asjadesse, hüppavad veranda lauale toitu tarbima. Ründavad mu lapsi. Pole okei. Viimane kord mu noorem malinois vaatas pikalt juba mu otsa, ma tean, ta ootas seda sõna, luba minult, et ebaviisakalt käituv kass neutraliseerida. Loomulikult ma ei andnud seda luba. Aga lihtsalt minu jaoks on see ennekuulmatu, et loom turnib toidus, ründab, kuseb kuhu juhtub.

Elage nagu soovite oma kassidega, aga hoidke nad oma kinnisvara piirides.

Me oleme ka justnagu oma kodus ja tahame end hästi tunda.

Tundud liiga ebastabiilne, et omada selliseid koeri. Nagu hull, kes nugadega vabaduse väljakul vehkis.

+12
-3
Please wait...

Postitas:
piret005

Mulle ka need vabakäigukassid ei meeldi, aga millegipärast on see mõne arust ikka ainus viis kasse pidada. Enda naaber peab ka niimoodi kassi, see kass siis jalutab pidevalt minu aias, istub siin puu otsas ja ärritab koera. Mõnikord sõidavad naabrid mitmeks päevaks minema ja jätavad kassi õue, siis ta käib kõigi käest toitu lunimas.

+2
-1
Please wait...

Postitas:
AnniMarin

Teemaalgataja: loomaarstil käidud, pilt selge. Kassil tugev väljaravimata kôrvapôletik. Seepärast ta kratsis enese pead ja kôrvu ja kôiki, kes ette sattusid. Tohter ütles ka, et muidu terve loom, 5-6 aastat vana, hambad korras, usse pole. Aga iseloom-noh, eks sealt kassitoa vôitlustest läbitulnut vaja lihtsalt rahule jätta ja närve kosutada. Lasime ka küüned lôigata, et kui vaesekesel kokku jookseb, siis vähemalt veri ei lenda.

Küll aga on mul enesel kange tahtmine vähe verd lasta: kui varjupaika helistasin, siis nähvati sealt mulle, et ise vôtsis ja oma mure. Kui ma meenutasin nende hoolikalt tôlgitud lepingut, siis seal oli selgesônaline klausel uue omaniku looma tôbedest ja iseloomust teavitamise kohta. Seepeale proua sealtpoolt sähvas, et eks tooge siis esmaspäeval tagasi!!!

Tundsin, kuidas mul tekkis tôesti tahtmine sinna nende rôômuks esmaspäeval tagasi minna-saatjaks môni tore ajakirjanik ning loomakaitse… Loodan, et see tunne esmaspäevaks mind ei jäta, ausalt öeldes olen ikka üsna tige.

Kôigige kirjutajatele aga ilusat suve lôppu ja loomaarmastust!

Väga tubli sinust, et arsti juures ära käisid ja kassike abi said. Kõik teavad, et loomade raviarved on vahel üüratud, tubli, et sa selle tee ette võtsid ja aitasid loomakest normaalse elu juurde. Küll oleks hea, et sinusuguseid julgeid, avameelselt oma mure jagavaid ja häid inimesi oleks rohkem.  Ilusat suve lõppu!

+15
0
Please wait...

Postitas:
Elga-Salme

Teemaalgataja: loomaarstil käidud, pilt selge. Kassil tugev väljaravimata kôrvapôletik. Seepärast ta kratsis enese pead ja kôrvu ja kôiki, kes ette sattusid. Tohter ütles ka, et muidu terve loom, 5-6 aastat vana, hambad korras, usse pole. Aga iseloom-noh, eks sealt kassitoa vôitlustest läbitulnut vaja lihtsalt rahule jätta ja närve kosutada. Lasime ka küüned lôigata, et kui vaesekesel kokku jookseb, siis vähemalt veri ei lenda.

Küll aga on mul enesel kange tahtmine vähe verd lasta: kui varjupaika helistasin, siis nähvati sealt mulle, et ise vôtsis ja oma mure. Kui ma meenutasin nende hoolikalt tôlgitud lepingut, siis seal oli selgesônaline klausel uue omaniku looma tôbedest ja iseloomust teavitamise kohta. Seepeale proua sealtpoolt sähvas, et eks tooge siis esmaspäeval tagasi!!!

Tundsin, kuidas mul tekkis tôesti tahtmine sinna nende rôômuks esmaspäeval tagasi minna-saatjaks môni tore ajakirjanik ning loomakaitse… Loodan, et see tunne esmaspäevaks mind ei jäta, ausalt öeldes olen ikka üsna tige.

Kôigige kirjutajatele aga ilusat suve lôppu ja loomaarmastust!

Ära nori nende kallal. Neil seal ju loomi rohkem kui võimalusi ja raha, inimesed väikeste palkade eest hoolitsevad seal. Milleks sa neid siis põrmustada tahad oma ajakirjanikega, et kaoks varjupaik üldse ära ja kõik loomad läheks hädatapule. Kas sa ise oma töö juures kujutad ette, et iga asja peale keegi tuleb suure kellaga, kaameraga lamenti lööma ja sind maha tegema?

+5
-3
Please wait...
Kommentaarist on juba teavitatud
Postitas:
Lilled

mul on alati olnud kass või kaks, mõni neist päris sülekass, mõni äsas käpaga ka, kui keegi väga tüütas. aga selline kass, kes heast peast ründab, ei ole okei. kusagil maal saaks ilmselt sellist pidada, aga korteris ma küll ei kujuta ette. kass on ikka sõber ja pereliige, mille keegi, keda kõik kardavad.

+2
-5
Please wait...

Postitas:
Nojah90

Lugesin seda teemat ja olen ka pehmelt öeldes üllatunud nagu mõned eelkõnelejad. Kas te elate looma järgi või loom elab teie järgi? Kui loom ikkagi mind või minu pereliikmeid tühjast kohast ründaks siis ei oleks küsimustki, et tuleks lasta teha põhjalik terviseuuring ja kui selgub, et loomal ongi mingi haigus siis tuleks ravida või kui on psühhotrauma mida ravida ei saa siis midagi teha pole, tuleb loomal minna lasta. Loom on ikkagi loom ja kuskilt jookseb piir selle vahel mis on normaalne ja mis mitte.

Ühel sõbrannal oli kunagi samuti kass, kes ründas tühjast kohast inimesi. Ükskord kui tal külas olin siis samamoodi hüppas mulle kätte kinni, terve ülejäänud õhtu oli teises toas kinni. See pole ju okei, et sõpru ja peret tuleb looma eest kaitsta, et äkki hüppab nt näkku kinni ja äsab silma peast välja. Või nt mis teeksite kui loom lampi hüppab öösel teile kallale une pealt? Minu jaoks tõesti üllatus, et selliseid asju tolereeritakse lausa.

Ja no see väide, et “kassid ongi sellised” on ka päris imelik. Mul on elus olnud ikka mitu kassi ja ükski pole olnud selline närvihaige vaid pigem just tõestanud vastupidist, et kassid võivad ka mõnusad kaisukad olla, kes on empaatilised ja tahavad lähedust ja hellitusi. Ilmselt mul on siis väga vedanud. Praegune kass mul on 10+ aastane juba ja ka varjukast ja pole mind ELUSKI niisama küünistanud, v.a kui olen rohtu andnud talle. Et jah, pistke oma  väited, et kassid ongi s*tapead sinna kus päike ei paista. 😀 PS, kasse saab ka väga edukalt õpetada kui olla ise samuti kangekaelne ja järjepidev.

 

Teemaalgatajale – Väga tubli ja tore teada, et loomake sai abi. Loodan, et kõik teil paremini nüüd! 🙂

0
-6
Please wait...

Näitan 24 postitust - vahemik 31 kuni 54 (kokku 54 )


Esileht Ajaviite- ja muud jutud Varjupaiga kass ründab