Mina olen üksikemaks jäämas, mees on ajas muutunud, nett (naiste vaatamine seal), väljas käimised meieta, uued sõbrad, salatsemine, vihjed saledamale kehale, kuigi ma peenike – ju võrdleb mind kellegagi juba, lapsega ei tegele jm on teda tundmatuseni muutnud ;( Proovisime ja proovisime, kuid lõpuks on ikka kõik sama, tuim tegelane, ta ei muutu.
Kolime lapsega välja, kuidas te üksikemad hakkama saate ?
Ma olen mures, kas saame hakkama.
Palk keskmine, otsin korterit. Üksi hirmus pole, kes toru parandab kui juhtub, elektroonikaga tegeleb kui vaja ? Kuidas laps teil sellise uudise vastu võttis, mul 6.a.
Ma ise vaikselt seletan, et kõik ei ole elus nii alati nagu tahad, ta ei taha kolida, aga vaikselt lepib.
Muidugi elukvaliteet muutub, üksi on kulud suuremad…elatist loodetavasti ikka mees maksab edaspidi regulaarselt.