Sain siis sellise diagnoosi, kas tõesti pean siis tõesti kannatama valusid edasi ja sööma tablette ja leppima nende valudega? ???? Kui küsisin, et kas oppi ei tehta, siis vastati ei, et pole midagi teha, pean leppima tablettidega ja valuga.
Kus see vasak disk on? Paremal pool?
Sain siis sellise diagnoosi, kas tõesti pean siis tõesti kannatama valusid edasi ja sööma tablette ja leppima nende valudega? ???? Kui küsisin, et kas oppi ei tehta, siis vastati ei, et pole midagi teha, pean leppima tablettidega ja valuga.
Kas see on perekooli diagnoos? Mitte ei taha uskuda, et arst ennast niimoodi väljendas.
Arst sellise diagnoosi mulle pani jah
No sellist diagnoosi arst kindlasti ei pannud.
Mulle öeldi, et opereerida ei saa, 3 lüli on omavahel kokku kasvand ja midagi on seal ära kulunud, suht segane jutt, lähen teise arstile, kes seletaks täpselt ära, mis mul on. Valud on nüüd pikalt kestnud, jalg ka tuim. määrin vaid kreemi, ei suuda enam päevast päeva valuvaigisteid süüa. Hakkavad juba maole.Diagnoosiks oli pandud, nimmediski protrusioon/ekstrusioon vasemale
See diagnoos on juba meditsiiniliselt selgem. Aga ei midagi ohtlikku. Meie hulgas liigub iga päev sadu ja võibolla tuhandeid inimesi, kellel on anatoomiliselt sama seisund kui sinul ehk siis kellele võib röntgenpildi alusel panna selle nimmepiirkonna selgroolülide vahelise ketta väljasopistumise diagnoosi, aga kes on täiesti valuvabad sellest hoolimata. Diski väljasopistumisega ei kaasne alati kroonilist valu. Kui arst ütleb, et seda ei opereerita, siis soovitan pöörduda füsioterapeudi poole, kes annab mõned lihtsad igapäevased harjutused, kuidas seda piirkonda töös hoida ja valu vähendada. Kui ise füsioterapeuti ei leia, siis küsi arstilt, nad töötavad ka taastusravi osakondade juures haiglates. Füsioterapeut ei võta ühe käeviipega valu ära, aga leevendab seda tunduvalt ja õpetab sulle häid nippe, kuidas selle probleemiga nii edasi elada, et sa poole aasta pärast enam ei mäletagi, et see sind valuvaigisteid sundis sööma. Räägin isikliku kogemuse pinnalt. Ära heida meelt, sa ei ole invaliid. Ja seni, kuni pole füsio juurde veel jõudnud, siis tea, et igapäevane liigutamine valu piirini on kehale kasulik. Alguses jalutad 5 minutit korraga, sirutad ja venitad ennast nagu kass, parasjagu, nii et on mõnus, vähehaaval hakkab keha sulle rohkem liigutusi lubama ja sul läheb paremaks.
Ma arvan ka sarnaselt viimasele käeole, et seljaprobleemi puhul, mis pole(veel) nii tõsine, et operatsioon oleks põhjendatud, on hea füsioteraapia tohutult oluline.
Mõelda võiks ka seljavenituspingi peale. Neid pinke saab kasutada mõnes taastusravi firmas, aga kui pidavalt on vaja, siis võib odavama – väiksema koduversiooni (proffide omad on enamasti kodu jaoks liiga palju ruumi võtvad ja liiga kallid) endale koju osta. Ja mõned tublid mehed on rippumispinke ka ise puust teinud.
Elada ilma füsioteraapiata ja valuvaigistite peal – esiteks, see on elukvaliteedi surm ja teiseks, probleem võib süveneda ka, kui midagi ei tee.
Imelik tegelikult ongi, et arst saadab seljavaludes patsiendi koju nii, et isegi ei soovita füsioterapeudi vastuvõtule pöörduda. OK, võibolla on põhjus selles, et arstil pole võimalik haigekassa raha eest saata (sest kõik haigekassa raha eest füsioterapeudi ajad on juba täis) – aga siis võiks soovitada ju kasvõi erakas töötava füsio poole pöörduda, sest paljud inimesed on nõus ise maksma, et oma elukvaliteeti paremaks saada.
