Õhtust/ööd!
Mul oli mehega just suur tüli, seepärast mõtlesingi, et kirjutan üle pika, pika aja Perekooli ja “üürgan” natuke.
Nimelt saan peagi 40, mul on 2 last, olen teinud 2 aborti (1 omal soovil, 1 paratamatusest) ning mõne kuu pärast aegub mu spiraal. Võtsin siis paar nädalat tagasi mehega jutuks, et kuidas edasi: mina ei taha enam uut spiraali, mees aga ei taha kondoomi kasutada, me kumbi ei soovi enam lapsi juurde – seega on ainus võimalus kas minu või tema steriliseerimine. Ma olen juba mitu korda narkoosi all olnud, taastun alati raskelt ning tean, et ster. tehakse jällegi üldnarkoosis. Kõike seda teab mees ka. Niisiis ta lubas tol korral mõelda ja konsultatsioonile minna. Nüüd aga teatas, et ei, tema vasektoomiaga nõus pole, sest ta luges kuskilt (netist!), et siis oled impotent valmis + munad võivad pallisuurusteks paistetada ja muud sada häda. Allikat ei osanud mulle anda.
Tüli tekkiski seepärast, et tema n-ö peseb oma käed puhtaks ja ootab, et mina kogu vastutuse võtaks. Nii tore! Isegi konsultatsioonile ei ole nõus minema, vaid ammutab infot mingitest x kanalitest. Ma olen vahkvihas, kui ausalt öelda. Niigi olen mina siiani üksi rasedustest hoiduma pidanud ning 1 korra lollilt eksinud. Ei taha enam sugugi veel järgmised 10-15 a muretseda ja sünteetiliste hormoonide mõju all olla.
Niisiis, kulla naised (ja võibolla mõni mees ka) – mis kogemused teil nende protseduuridega on? Tahaksin näiteid elust enesest, ausalt ja ilustamata. Äkki usun tõesti liiga lihtsameelselt günekoloogi kinnimakstud juttu (nagu mu mees sõnastas). Oleks hea näiteid ja kogemuslugusid lugeda ja ka mehele näidata, ehk mõtleme mõlemad ümber. Kas viitsite aidata?