Esileht › Pereelu ja suhted › Vasektoomia vs steriliseerimne
Minu abikaasa (33a) otsustas vasektoomia teha. Ütles, et ma olen neli korda rase olnud, kolm korda vaginaalselt sünnitanud, keisrist taastunud, seitse aastat imetanud… vasektoomia on vähim, mida ta teha saab.
Paranes 100% kahe nädalaga. Esimesed paar päeva oli valusam. Üldiselt kiire ja lihtne protseduur.
Väga rahul oleme mõlemad selle otsusega.
Minul abikaasa ei olnud nõus vasektoomiat tegema. Samuti viriseb, et kondoom ei meeldi. Üleüldse toriseb palju. Seksist viilib. Lahutust ei taha. Nüüd on mul armuke, keda harva näen. Armukesega kasutame kondoomi.
Kas vasketoomia on haigekassaga kindlustatud inimesele nüüd lõpuks ometi tasuta? Aastaid tagasi tegi mees kõik uuringud ja asjad ära, et päris lõpus teada saada, et see maksab (eriti tolle aja mõistes) päris korraliku summa. Kindlustatud naistele steriliseerimine oli siis loomulikult “tasuta”. Keegi protsessi käigus midagi ei teadnud, mis maksab vms, pidi aastast aastasse muutuma, vahel tasutakse, vahel mitte. Veider kogemus ja loll tunne oli, jäigi mehel vasektoomia tegemata.
Kas vasketoomia on haigekassaga kindlustatud inimesele nüüd lõpuks ometi tasuta? Aastaid tagasi tegi mees kõik uuringud ja asjad ära, et päris lõpus teada saada, et see maksab (eriti tolle aja mõistes) päris korraliku summa. Kindlustatud naistele steriliseerimine oli siis loomulikult “tasuta”. Keegi protsessi käigus midagi ei teadnud, mis maksab vms, pidi aastast aastasse muutuma, vahel tasutakse, vahel mitte. Veider kogemus ja loll tunne oli, jäigi mehel vasektoomia tegemata.
3 aastat tagasi läks kogu asi maksma lõpuks vist 5 eurot uroloogi esimene visiit. Ülejäänud tasuta. Muidugi olid järjekorrad, aga mitte õnneks aastaid vaid paar kuud. Vahetult enne pandeemiat sai tehtud. Tasulisse vast saab kiiremini.
Naise steriliseerimise järgne taastumine on igal juhul vaevalisem kui mehel vasektoomiast. Naise puhul tean kindlalt öelda, et munajuhad eemaldatakse täielikult, meestel vist isegi jääb võimalus tagasipööramiseks.
Ja info mõttes ütlen ka seda, et kellel on vererohked päevad ja nt 40selt eemaldad spiraali, siis suure tõenäosusega soovitab günekoloog keskeltläbi vanuses 45-50 spiraal ravi eesmärgil uuesti panna, et ei kaotaks menstruatsiooniga nii palju verd ja üleminekuiga oleks kergem.
Minu abikaasa (33a) otsustas vasektoomia teha. Ütles, et ma olen neli korda rase olnud, kolm korda vaginaalselt sünnitanud, keisrist taastunud, seitse aastat imetanud… vasektoomia on vähim, mida ta teha saab.
Paranes 100% kahe nädalaga. Esimesed paar päeva oli valusam. Üldiselt kiire ja lihtne protseduur.
Väga rahul oleme mõlemad selle otsusega.
Kui mees on 33selt nelja lapse isa, teeb ta muidugi vasektoomia. Ja räägib naisele mingit udujuttu.
Sest kunagi ei tea, millal naisel jälle beebiisu ja “saime neljaga hakkama, saame ka viie ja kuuega”.
Rasedusest hoidumise teemad võiks ikka suhte alguses läbi rääkida, mitte avastada keskealisena, et mees polegi nõus vahendeid kasutama.
Rääkida tasub alati kõike, aga pika elu jooksul muutuvad inimeste hoiakud ja seisukohad üldiselt päris palju, sh nendel teemadel. Samuti muutuvad suhted. Suhte alguses võibki tunduda, et eluarmastus on leitud ja kindlasti ollakse lõpuni koos, aga 20 aasta pärast võib olukord teine olla.
Minu abikaasa (33a) otsustas vasektoomia teha. Ütles, et ma olen neli korda rase olnud, kolm korda vaginaalselt sünnitanud, keisrist taastunud, seitse aastat imetanud… vasektoomia on vähim, mida ta teha saab.
Paranes 100% kahe nädalaga. Esimesed paar päeva oli valusam. Üldiselt kiire ja lihtne protseduur.
Väga rahul oleme mõlemad selle otsusega.
Kui mees on 33selt nelja lapse isa, teeb ta muidugi vasektoomia. Ja räägib naisele mingit udujuttu.
Sest kunagi ei tea, millal naisel jälle beebiisu ja “saime neljaga hakkama, saame ka viie ja kuuega”.
Mis putukas sind hammustas? Võta rohud ära ja mine puhkama, õhtu käes.
Nelja lapse isa oli ta juba 31aastaselt. 🙂
Kui mees ise vasektoomiat soovib, siis on see muidugi ok. Aga kedagi sundida? Mis tunne naisel oleks, kui mees sunniks sünnitama või vastupidi- abordile?
Seks ja laste sünnitamine pole mingi teene mehele. Naine ju ikka ise ka on tahtnud. Kui ei taha, siis ei pea üldse suhteid ega peret looma.
Kui mees ise vasektoomiat soovib, siis on see muidugi ok. Aga kedagi sundida? Mis tunne naisel oleks, kui mees sunniks sünnitama või vastupidi- abordile?
Seks ja laste sünnitamine pole mingi teene mehele. Naine ju ikka ise ka on tahtnud. Kui ei taha, siis ei pea üldse suhteid ega peret looma.
Einoh, sundida muidugi ei saa. Aga kui naine enam spiraali ei pane ja hormoone ei võta ning rasestuda ei soovi, siis ongi neil lisaks vasektoomiale veel kaks valikut – kasutavad kondoomi või ei seksi. Eks naine peabki need kolm valikut lauale panema ja siis mehe otsus, mis vahendi valib.
Mis tunne naisel oleks, kui mees sunniks sünnitama või vastupidi- abordile?
Nojaa, aga rasestumisvastaste vahendite kasutamise pealesundimine oleks nagu okei või? Seda ju teemaalgataja mees praegu täie tõsidusega teeb. TEMA ei taha vasektoomiat, TEMA ei taha kondoomi, TEMAL on inimõigused, TEDA ei tohi sundida, kepp.i tahaks aga küll. Tagajärgede eest vastutama peab NAINE. Mõnelt poolopakalt bemmivennalt võiks sellist suhtumist oodata, aga pereisa ja abikaasa puhul on see lausa alatu, ma leian. Ilmselt leiab kohe uue tibi ka, kui kodus peaks ilma jääma. On ikka tõeliselt ebameeldivaid inimesi olemas.
Mees läks oma arsti juurde. Ütles, et olemas on 3 last, rohkem ei soovi. (Meessoost) arst ei teinud mingeid takistusi ega proovinud kuidagi ümber veenda. Ütles just, et mõistlik. Vasektoomia on kerge protseduur, lokaalse tuimestusega, kahe tunni pärast on mees haiglast väljas. Naise steriliseerimine tähendab üldnarkoosi ja oluliselt raskemat protseduuri. Mees käis hommikul vasektoomial, 3 päeva vist oli kodus (tegi kodust tööd), midagi hullu ei olnud.
Meie rääkisime läbi selle, et kui elu peaks minema, kuidas iganes see ka läheb, kas ta suudaks üleval pidada neljandat ja viiendat last? Päriselt ka. Et ei peaks miinimumi peal närutama. Kõik sai selgeks. Paljuneda oskab iga amööb, lapsi üles kasvatada aga mitte kõik … See on minu meelest hetk, mil tuleb juba otsa vaadata reaalselt oma sissetulekutele, mitte oma paljunemisvõimele.
Mis tunne naisel oleks, kui mees sunniks sünnitama või vastupidi- abordile?
Nojaa, aga rasestumisvastaste vahendite kasutamise pealesundimine oleks nagu okei või? Seda ju teemaalgataja mees praegu täie tõsidusega teeb. TEMA ei taha vasektoomiat, TEMA ei taha kondoomi, TEMAL on inimõigused, TEDA ei tohi sundida, kepp.i tahaks aga küll. Tagajärgede eest vastutama peab NAINE. Mõnelt poolopakalt bemmivennalt võiks sellist suhtumist oodata, aga pereisa ja abikaasa puhul on see lausa alatu, ma leian. Ilmselt leiab kohe uue tibi ka, kui kodus peaks ilma jääma. On ikka tõeliselt ebameeldivaid inimesi olemas.
Siin on küll naise koht endalt küsida, miks selline mees sai valitud abikaasaks ja laste isaks.
Pealegi, kui naine ise seksi ei taha, siis on selle hambad ristis tegemine tõesti rõve, vasektoomiaga või ilma.
Nojaa, aga rasestumisvastaste vahendite kasutamise pealesundimine oleks nagu okei või? Seda ju teemaalgataja mees praegu täie tõsidusega teeb. TEMA ei taha vasektoomiat, TEMA ei taha kondoomi, TEMAL on inimõigused, TEDA ei tohi sundida, kepp.i tahaks aga küll. Tagajärgede eest vastutama peab NAINE. Mõnelt poolopakalt bemmivennalt võiks sellist suhtumist oodata, aga pereisa ja abikaasa puhul on see lausa alatu, ma leian. Ilmselt leiab kohe uue tibi ka, kui kodus peaks ilma jääma. On ikka tõeliselt ebameeldivaid inimesi olemas.
Okei oleks kompromiss ehk 50-50. Naine 10 aastat pillide peal ja mees 10 aastat kondoomi/vasektoomiaga.
Minu mees vasektoomiat tegema nõus ei ole. Mina ennast steriliseerida ei soovi ja samuti spiraali mitte (ka mees ei soovi, et selle paneks just terviseriskide tõttu). Kuna mina aborti kindlasti ei teeks, aga mees kindlasti rohkem lapsi ei soovi, siis kasutab kondoomi väga hoolega ja pole kordagi virisenud.
Laste mittesaamise eest hoolitseb see, kes last ei soovi.
Kui mina lapsi ei taha, hoolitsen ise selle eest.
Ja mõistan, et mees ei suuda teha opi. Ma 40, 3 last, rohkem ei taha. Aga ka ei suudaks end steriliseerida – liiga lõplik otsus. Eelistan spiraali.
Laste mittesaamise eest hoolitseb see, kes last ei soovi.
Kui mina lapsi ei taha, hoolitsen ise selle eest.
Ja mõistan, et mees ei suuda teha opi. Ma 40, 3 last, rohkem ei taha. Aga ka ei suudaks end steriliseerida – liiga lõplik otsus. Eelistan spiraali.
Aga mees ei soovi ju lapsi, ometi ei hoolitse selle eest. Siiani on naine üksi hoolitsenud, mõlema eest. Mees pole midagi teinud.
Siin TA.
Mul on hea meel, et nii paljud on võtnud vaevaks kogemusi jagada. Eile olid emotsioonid laes, nii mul kui mehel. Täna, kui koju jõudsin, palus mees vabandust, et üle reageeris ja lubas meestearsti juurde aja panna.
Andsin talle seda postitust ka lugeda, las mõtleb ja kaalub veel. Mul pole mingit kavatsust teda sundida. See pole ju mu võimuseski, nii et need, kes sellele vihjasid, võivad hinge tõmmata. Mind ajaski närvi tema esialgne kategooriline keeldumine, sest meie abielu edu seisnebki minu arust just kompromissides ja arutelus. Muidugi on opp hirmutav, saan aru. Aga kui väheke mõelda, kui ebanormaalne on naistelgi aastaid hormoone neelata – ja mida sünteetilised hormoonid veel ka nt veekeskkonnale teevad – siis ei tundugi lõikus nii kole. Kui muud varianti pole, lähen ise noa alla.
Oli meilgi sarnane probleem. Mina ei soovinud enam vahendeid kasutada, kondoomi ei tahtnud me kumbki, teineteisega seksida tahame mõlemad. Jäigi lauale ainult kaks varianti, et kumb opile läheb, kas mina või mees. See otsus tuli üsna lihtsalt ja mina läksin. Asi selles, et mina ei tahtnud rohkem lapsi, seega oli rasedusest hoidumine pigem minu otsus. Mees oleks meie perre väga soovinud üht või lausa kaht last veel. Õnneks mul kulges see protseduur lihtsalt. Narkoosist ärkamine oli hästi kerge, taastusin kiirelt, nädalaga oli teema praktiliselt unustatud. Naba sees on üks tilluke armikriips. Eks ma muidugi veidi pelgasin veel üht narkoosi, ei hakka salgamagi, aga täiesti ilmvõimatu oli minu silmis opile sundida meest, kes ei tahtnud mind ennastki sinna lasta, vaid tahtis hoopis suuremat perekonda. Aga kui mees poleks enam lapsi tahtnud, sel juhul oleks meilgi vist raginaks läinud.
Meil tuli see otsus lihtsalt, sest terve meie suhte ajal olen mina raseduse hoidumise eest hoolitsenud (kasutasin pille), kõik kolm korda kui oleme last soovinud, olen mina olnud rase, mina sünnitanud ja mina imetanud (tegelikkuses ka mina öösiti üleval olnud ja oma une ohverdanud). Kui soovitud laste hulk käes, leidsime, et nüüd on mehe kord oma panus anda ja see operatsioon ära teha. Meestel käib see lihtsamini ja kiirema taastumisega, kui minul oleks viimase lapsega keiser olnud, oleksin lasknud keisri käigus ka steriliseerimise teha ja siis poleks mees pidanud midagi tegema.
Vasektoomia võttis kuskil 10-15 min, mees ütles, et valus ega ebamugav ei olnud, suhteliselt lihtsalt käis kõik. Paar järgnevat päeva hoidis jääkotti kubemes ja vaatas diivanil filme (me leppisime kokku, et need paar päeva on tema taastumispäevad). Nädal hiljem ei tundnud ta enam midagi. Kokkuvõttes ütles, et oli väga lihtne kõik. Kaks kuud hiljem käis spermaproovi tegemas, seni kasutasime kondoomi (noorem laps oli veel beebi, läks kuidagi nii, et me sel perioodil nagunii väga palju ei seksinud).
Mitte mingit erinevust seksis ega spermas ei ole, kõik toimib täpselt nii nagu varem. Spermatosoidid on ju nii väikesed, neid palja silmaga ei näe ja sperma hulk ega miski muu selle juures ei olene sellest, kas mees on viljakas või viljatu.
Õhtust/ööd!
Mul oli mehega just suur tüli, seepärast mõtlesingi, et kirjutan üle pika, pika aja Perekooli ja “üürgan” natuke.
Nimelt saan peagi 40, mul on 2 last, olen teinud 2 aborti (1 omal soovil, 1 paratamatusest) ning mõne kuu pärast aegub mu spiraal. Võtsin siis paar nädalat tagasi mehega jutuks, et kuidas edasi: mina ei taha enam uut spiraali, mees aga ei taha kondoomi kasutada, me kumbi ei soovi enam lapsi juurde – seega on ainus võimalus kas minu või tema steriliseerimine. Ma olen juba mitu korda narkoosi all olnud, taastun alati raskelt ning tean, et ster. tehakse jällegi üldnarkoosis. Kõike seda teab mees ka. Niisiis ta lubas tol korral mõelda ja konsultatsioonile minna. Nüüd aga teatas, et ei, tema vasektoomiaga nõus pole, sest ta luges kuskilt (netist!), et siis oled impotent valmis + munad võivad pallisuurusteks paistetada ja muud sada häda. Allikat ei osanud mulle anda.
Tüli tekkiski seepärast, et tema n-ö peseb oma käed puhtaks ja ootab, et mina kogu vastutuse võtaks. Nii tore! Isegi konsultatsioonile ei ole nõus minema, vaid ammutab infot mingitest x kanalitest. Ma olen vahkvihas, kui ausalt öelda. Niigi olen mina siiani üksi rasedustest hoiduma pidanud ning 1 korra lollilt eksinud. Ei taha enam sugugi veel järgmised 10-15 a muretseda ja sünteetiliste hormoonide mõju all olla.
Niisiis, kulla naised (ja võibolla mõni mees ka) – mis kogemused teil nende protseduuridega on? Tahaksin näiteid elust enesest, ausalt ja ilustamata. Äkki usun tõesti liiga lihtsameelselt günekoloogi kinnimakstud juttu (nagu mu mees sõnastas). Oleks hea näiteid ja kogemuslugusid lugeda ja ka mehele näidata, ehk mõtleme mõlemad ümber. Kas viitsite aidata?
Mehel on ju valik, kondoomi kasutamine. Kui ta ei taha steriliseerida, siis kasutab kondoome. Oled ikka kindel, et naine oled. Pöördumine “kulla naised” on veider väljend naise suust, kes on 40. Seda kasutavad mehed. Mehel ei ole valikut – kondoom. Kui lapsi ei taha, siis ka teiste naistega seksides on ainus lahendus kondoom. Nii et mees on oma valiku teinud. Mis kogemuslugusid sa tahad ? mida sa siit õngitsed. Mees tegi valiku ja sina jääd endale kindlaks.
Minu loogika ütleb, et kui sina lapsi ei taha ja vahendeid ka ei soovi kasutada, siis steriliseerid sina.
Minu loogika ütleb, et kui sina lapsi ei taha ja vahendeid ka ei soovi kasutada, siis steriliseerid sina.
No antud juhul ei soovi ka mees lapsi ja ei soovi vahendeid kasutada. Nii et ikka kompromissi koht. Kas ei seksi üldse või siis embkumb siiski hakkab vahendeid kasutama või teeb operatsiooni. Ja kuna naise operatsioon on neist kõige raskem valik, siis see on kõige viimane valikutest.
Minu loogika ütleb, et kui sina lapsi ei taha ja vahendeid ka ei soovi kasutada, siis steriliseerid sina.
No antud juhul ei soovi ka mees lapsi ja ei soovi vahendeid kasutada. Nii et ikka kompromissi koht. Kas ei seksi üldse või siis embkumb siiski hakkab vahendeid kasutama või teeb operatsiooni. Ja kuna naise operatsioon on neist kõige raskem valik, siis see on kõige viimane valikutest.
Rasestumisvastaseid vahendeid on palju. Mõni neist peaks ikka sobima kui kumbki oppi ei soovi.
Minu loogika ütleb, et kui sina lapsi ei taha ja vahendeid ka ei soovi kasutada, siis steriliseerid sina.
No antud juhul ei soovi ka mees lapsi ja ei soovi vahendeid kasutada. Nii et ikka kompromissi koht. Kas ei seksi üldse või siis embkumb siiski hakkab vahendeid kasutama või teeb operatsiooni. Ja kuna naise operatsioon on neist kõige raskem valik, siis see on kõige viimane valikutest.
Rasestumisvastaseid vahendeid on palju. Mõni neist peaks ikka sobima kui kumbki oppi ei soovi.
Ainult et kõik need on naisele (kes on niigi aastakümneid üksi pereplaneermise eest oma kehaga vastutanud), peale kondoomi ja mees seda viimast. kasutada ei soovi.
Rasestumisvastaseid vahendeid on palju
Palju? Meestele on ainult 1 ja seegi tegelikult suht primitiivne.
Aga kui naine enam spiraali ei pane ja hormoone ei võta ning rasestuda ei soovi, siis ongi neil lisaks vasektoomiale veel kaks valikut – kasutavad kondoomi või ei seksi. Eks naine peabki need kolm valikut lauale panema ja siis mehe otsus, mis vahendi valib.
Kõik õige, aga miks NAINE need valikud sinna lauale peab panema. Miks naine peab tegema ell- ja uurimistöö, et mister mees siis saaks tulla ja otsuse teha oma tähtsate toimetuste kõrvalt? Mehed küll kurdavad, et naised käsevad ja keelavad, aga kus õigupoolest on nende endi initsiatiiv ja vastutustunne, mis neid teemasid puudutab?
Okei oleks kompromiss ehk 50-50. Naine 10 aastat pillide peal ja mees 10 aastat kondoomi/vasektoomiaga.
Koos- ja aktiivne seksuaalelu kestab ehk kauem kui 20 aastat. Mis siis ülejäänud osa tasakaalu paneb?
Okei oleks kompromiss ehk 50-50. Naine 10 aastat pillide peal ja mees 10 aastat kondoomi/vasektoomiaga.
Koos- ja aktiivne seksuaalelu kestab ehk kauem kui 20 aastat. Mis siis ülejäänud osa tasakaalu paneb?
Ss on sama – pooleks. 10 on suvaline nr.
Imelik oleks neid numbreid taga ajada ja poolitada, oluline on ju ka see, et kas laste arv on täis, jäädavalt ja mõlemal, jne. Kui mees südampõhjas ei tunne, et vot ta nüüd enam elus ühtegi last eostada ei soovi, ei praegu ega kellegagi tulevikus, siis on ebaeetiline teda selleks sundida. Aga mingi kompromissi peavad paarid ju leidma. Ravimitööstus on väga vaeva näinud ja naistele järjest paremaid/tõhusamaid/mugavamaid hormoone kaela määrinud, samas mehed hoopis unaruse jätnud ja peavad läbi ajama igiammuse leiutisega- sest rasestumine on ju ikka veel naiste asi…
Esileht › Pereelu ja suhted › Vasektoomia vs steriliseerimne
