Seljataga pikk kooselu, mis on muutunud suht stressirohkeks. Tänu mehele, mees ei arvesta üldse teistega. Selle all kannatavad kõik. Mees ei taha kuidagi aru saada, et rahulikum oleks lahku minna, kui elada iga päev pingete all. Mingit suhtlemist meil enam omavahel ei ole. Ei tea enam kuidas edasi toimida.
leia mehele mõni hobi, mis teda rohkem kodust eemal hoiab. soovitavalt koos lastega.
meil toimis.
Jah, mis siin rasket. Kui ainult kooselu, siis olenevalt sellest, kelle oma on elamispind, emma-kumma kodinad kokku pakkida ja minekut teha või ühemõtteliselt öelda, et sa pole siia pinnale enam teretulnud. Veel on võimalus ka lukk ära vahetada ja mehe koli kuhugi üüritavale laopinnale viia ja talle selle pinna võti anda, kui mees muidu aru ei saa (ja elamispind sinu oma). Kui olete abielus, lahutuseavaldus siise anda ja siis oleneb juba mehest ja teie eelnevalt sõlmitud kokkulepetest, kuidas vara jagatakse, kas on vaja advokaatide abi või saate ise toime. Jama on ainult, kui olete abiellumata ühise kinnisvara elukohaks soetanud, siis võib samuti juristide abi vaja minna, kui te rahumeelselt kokkuleppele ei saa.
Hobi leiab ikka inimene ise endale, mitte keegi teine ei otsi.
leia mehele mõni hobi, mis teda rohkem kodust eemal hoiab. soovitavalt koos lastega.
meil toimis.
Äkki Geopeitus
sobiks?
leia mehele mõni hobi, mis teda rohkem kodust eemal hoiab. soovitavalt koos lastega.
meil toimis.
Äkki Geopeitus
sobiks?
kaugsõidupurjetamine on ka hea hobi ses mõttes: suviti on mees ja pojad pidevalt merel, muul ajal nokitsevad üheskoos paadi kallal. palju tülisid jääb seetõttu ära.
Mis hobi ma talle leiaks? Kui inimene käib hommikust õhtuni tööl ja hiljem väsind. Ei veeda koos aega. Ei tegele enam ka lastega. Vabadel päevadel istub niisama, kas siis õlle taga, või telekat vaadates.
Otsi siis endale parem mõni hobi, mida saab harrastada mehe vabadel päevadel ja panedki ta lihtsalt fakti ette, et sind täna sellest kellast selle kellani ei ole ja palun tegelegu lastega.
Ostke, osta või ostku maakodu. Saate eraldi aega veeta ning kui mõlemale seal meeldib, siis lõpuks võib olla rahunete maha.
Mis hobi ma talle leiaks? Kui inimene käib hommikust õhtuni tööl ja hiljem väsind. Ei veeda koos aega. Ei tegele enam ka lastega. Vabadel päevadel istub niisama, kas siis õlle taga, või telekat vaadates.
Ise ütled, et mees on väsinud, Ja sa ei mÕista muud kui lahku minna? Võimalik, et oled ise ka väsinud, aga mõtle hoolega järele, mis see lahkuminek sulle ja lastele paremat teeks… Tee ise puhkepäevadeks mingi perega tegemise plaan – rabamatk või seikluspark, veekeskus või kasvõi koos kinnominek, kui lauamängud või kooskokkamine ei sobi. Räägi lastega, kaasake see paps ka. Ikka parem kui nukralt õlletada.
Seljataga pikk kooselu, mis on muutunud suht stressirohkeks. Tänu mehele, mees ei arvesta üldse teistega. Selle all kannatavad kõik. Mees ei taha kuidagi aru saada, et rahulikum oleks lahku minna, kui elada iga päev pingete all. Mingit suhtlemist meil enam omavahel ei ole. Ei tea enam kuidas edasi toimida.
Kui lahku lähete, siis pole sedagi, mis praegu on. Siin oleneb kõik sellest, millised on need teod, milles see mittearvestamine väljendub. Ütleme aegajalt mees unustab midagi ( rõhuasetus sõnale aegajalt), mingid ettevõtmised jäävad ära, poest jääb leib ja sai kokkulepitud ajal toomata jne. Sellisel juhul tasub mõelda, kas olukord kui mitte mingit koostoimimist ei ole on parem olukorrast kus aegajalt jääb miskit ära. Vaikus juba teil on, siis kui üksi kolid, pole kellegi peale vihastada ka mitte. Ja kui mees hetkel kasvõi veidi pere eest ikkagi hoolitseb, siis üksi olles pole seda ka. Kui aga see mittearvestamine on joomine, kodust pidevalt äraolek ja endale jääb ainult tema pesu pesemine, siis pole mingit valikut, üksi on on kindlasti parem. Soovitan, et sa ei jätaks mingeid plaanitud asju tegemata, leiaks võimaluse kuidas teha seda, mida plaanisid koos lastega, ühtlasi saad aimu, kas sa ikka tahad tõesti üksi elada ja kas see mehe mittehoolimine pole ehk enda ülepaisutatud solvumine?
Millest sa väsinud oled?
Ei veeda koos aega? Mees ainult kodus istubki ja muudkui veedab sinuga koos aega? Mida ta veel peaks jaksama teha?
Kui on pikk kooselu, siis on lapsed juba üsna suured (arvatavasti). Mis juhtuks, kui sa üksinda kolmeks päevaks kuni nädalaks puhkama sõidaksid (või teise Eesti otsa mõne vana sõbranna v sugulaste juurde külla vmt)? Mees jääb ju koju, lapsed pmst üksi ei pea olema ja mees saab maigu suhu, mismoodi see majapidamine on. Umbes kümneaastaste või vanemate laste puhul oleks see täitsa ok.
See eeldab muidugi, et sul on oma sissetulek ja teatav otsusekindlus.
Kui on mees, kes kuhugi kaasa ei taha tulla, milleski osaleda ei taha, siis ma enne kutsuksin teda endaga kaasa. Kui vastust edasi lükkama hakkab või keeldub, ei räägikski enam sellest, kuni olengi ära sõitnud.
Ma usun, et oma praegust olukorda sa saadki muuta ainult nii, et muudad iseenda käitumist. Sest enda käitumise muutmisega teed ka mehel võimatuks jätkata tema praegust, sisseharjunud ja mugavat käitumismustrit.
Suhe on mingis mõttes nagu kiigelaud – kui üks pool hakkab ülefunktsioneerima, hakkab teine pool alafunktsioneerima. Eriti osavad on ülefunktsioneerimises naised, aga tean ka paare, kus see roll on mehe kanda ja naine on omal elu õige mugavaks teinud. Jõuga seda seisu ei muuda ka, nii et ainus viis ongi kavalalt ja väikeste tükikeste haaval hakata enda seljast liigseid ülesandeid seni alafunktsioneerinud partnerile selga veeretama hakata.
Ajutised eemalviibimised on selleks üsna head – kui pärast tagasitulekut enam teatud väikest asja enam enda peale ei võta, vaid jätadki teisele. Jne.
Kui on pikk kooselu, siis on lapsed juba üsna suured (arvatavasti). Mis juhtuks, kui sa üksinda kolmeks päevaks kuni nädalaks puhkama sõidaksid (või teise Eesti otsa mõne vana sõbranna v sugulaste juurde külla vmt)? Mees jääb ju koju, lapsed pmst üksi ei pea olema ja mees saab maigu suhu, mismoodi see majapidamine on. Umbes kümneaastaste või vanemate laste puhul oleks see täitsa ok.
Mul on täpselt samasugune pereelu kui teemaalgatajal. Kui ma ära sõidaksin, siis tähendaks see seda, et minu äraoleku ajal toituksid lapsed (15a ja 13a) võileibadest ja praemunast, mida nad ise endale teevad. Nõusid ei peseks mitte keegi, neid jagub nädalaks ajaks kapist uusi võtta vabalt. Pesu ei peseks ega maja ei koristaks ka keegi. Mees vahiks peale töölt tulekut elutoaa diivanil telekat, lapsed kas passiksid oma tubades arvutis või hulguksid üldse poole ööni sõpradega linna peal. Isal oleks sellest suht suva. Kooli nad ilmselt ei jõuakski, sest mees magab pole lõunani (ise enda tööandja) ja vaevalt lapsed äratuskella kuuleks või siis vajutaks selle kinni ja magaks edasi. Praegu olen mina see, kes neid hommikuti üles ajamas käib lisaks nende endi telefoniäratusele. Mees keerab teist külge sel ajal.
Olen korra proovinud seda äraminekut, küll koolivaheajal, enam ei riski.
15 ja 13 aastastel peaks juba endal ka veidike aru peas olema.
Nõude ja pesu pesemine, tubade koristamine on ju elementaarne kuidas lapsed saavad kodustes töödes vanemaid abistada.
15 ja 13 aastastel peaks juba endal ka veidike aru peas olema.
Nõude ja pesu pesemine, tubade koristamine on ju elementaarne kuidas lapsed saavad kodustes töödes vanemaid abistada.
Saavad muidugi, aga nad ei taha ju. Kooliga on ju ka nii, et ikka on ka lapsi, kes teevad poppi ja pidevalt hilinevad, kõigile ei lähe õppimine korda, peabki oraga tagumikus olema, et päris asotsiaaliks kätte ära ei minda ja muidugi see väsitab ära. Kui lastelt pidevalt pole nõutud, et tuleb kodus aidata, ema üksi askeldab, siis nad ei tule selle pealegi, et see üldse kuidagi nende probleem peaks olema, et kodused tööd on tegemata. Sageli nad vinguvad ka siis, kui see ül anda, et neil probleemi musta taldriku pealt süüa ja segamini elamises olla, las koristab see, keda see häirib. Aga muidugi tuleb vanemal siis endale kindlaks jääda, mitte sellistele provokatsioonidele alluda. Ilmselt kolmeks kuuks eemale jäädes oleks mingi lootus, et keegi natuke hakkab liigutama, aga võibolla, kui majanduslikku kitsikust pole, tellitakse lihtsalt kiirtoitu ja käiakse ümber riidekuhjade ja rämpsuhunnikute lihtsalt, sest küll ema tuleb ja koristab. Või palgatakse selleks perioodiks koduabiline- see oleks vast parim lahendus, sest ehk saab teda ka edaspidi siis kasutada (kui majanduslik olukord lubab muidugi). On ka mehi, kes sellistel puhkudel oma ema sisse kolivad, aga see muidugi eeldab, et ämmal on võimalus niimoodi tulla. Veel on võimalus, et kolitakse sisse armuke, aga no siis teemalagtaja saabki kindluse, et on ikka põhjust küll lahku minna.
Praegu juba olen üksikema, kuigi inimene laekub igal õhtul paariks tunniks koju. Siis pole teda üldse vaja, kui lastest välja ei tee.
kuni lapsed oid veel vanuses kuni u 13, siis tundsin sama. kuidagi on aga asjad nii muutunud, et laste vanuse lisandudes ei tee nemad enam hoopis meist välja.
istuvad oma tubades, käivad oma sõpradega.
eile olime mehega kodus. vaatasime telekat ja laisklesime. viisime kuuse välja. tegime makarone. oligi kogu kodune töö. lapsed käisid paar korda kapist jäätist võtmas ja söömas, kui söök valmis sai. keegi neist ei tahtnud meiega koos aega veeta.
sa võid selle lahkuminemisega oodata. varsti võib saabuda aeg, kui kodutööde hulk väheneb selle arvelt et lapsed ei aja enam tuba segi ja hakkavad ise pesumasinat käima panema oma riiete pesuks. ja pole enam üldse huvitatud sinuga/teiega koos aja veetmisest, kui just mingit reisi välismaale pole.
mul on just nii ja see on päris kurb, kuidas lapsed pole enam huvitatud millegi koos tegemisest või olemisest. mu mees ei tekita küll kodus pinget. tema istuks päevast päeva rahuikult arvutis tööst vabal ajal. pinget tekitan ainult mina, kui leian et nüüd on vaja teha midagi. ka lastele tekitan mina pinget, kui tahan neid kaasata millessegi, millest nad pole huvitatud.
Kui sa oled oms lastest lumehelbekesed teinud, kes külmkapi kõrval nälga surevad ega oska ise isegi üles tõusta, siis miks sa mehe peale tige oled?
Ise tegid.
Kui ma ära sõidaksin, siis tähendaks see seda, et minu äraoleku ajal toituksid lapsed (15a ja 13a) võileibadest ja praemunast, mida nad ise endale teevad. Nõusid ei peseks mitte keegi, neid jagub nädalaks ajaks kapist uusi võtta vabalt. Pesu ei peseks ega maja ei koristaks ka keegi.
Ega lapsed seepärast ära sure, maohaavu saa, kasvus kängu ei jää ega juhtu nendega MITTE MIDAGI, kui nad nädala-paar elavad võileibade ja praemuna peal. See, et nad ei korista kasvõi pinnapealselt ja enda järelt, on sinu tegemata töö. Ma saan aru, et lapsed ei võta 5×6 m vaipu üles nende alt põranda pesemiseks, et viigi ülikondi ja ei klopi voodikatteid ja madratseid õues või ei pese majatäie aknaid, kui ema on nädalaks-paariks ära. Oma nõude pesemise, sokipaari pesemise ja elementaarse puhkuse hoidmise õpetamine on SINU töö.
See, et nad ei oska hommikul üles tõusta ja kooli minna – ka see pn sinu tegemata töö. Ma saaks aru, kui jutt oleks 8-aastasest lapsest, aga jutt on ju palju vanematest.
See, et mees laseb neil lastel läbustada ja koolis mitte käia, vajab tõsist vestlust temaga. Muidu ei näe ma midagi halba, kui isaga kodus olemine on nagu väike seiklus. Jah, süüakse teisiti, jah, minnakse hiljem magama – kuni koolis käiakse, isikliku hügieeni eest hoolitsetakse ja enda järelt elementaarselt koristatakse, ei juhtu selle paari nädalaga absoluutselt midagi. Kujuta veel ette, kui nad kunagi ülikooli lähevad ja ehk ühikas elavad. See ju vanemal mõne loetud aasta pärast. Siis läheb kiirmakaronide, praekartuli, vorstisaia ja õlle peal nädalaid järjest, kui mitte kuid.
Lihtne,minge lahku. Näen igapäevaselt tuttavate pealt kuidas lihtsalt punnitavad kooselu. Mingist armastusest ega elamisest pole juttugi. Naispool on korduvalt öelnud,et ma enam ei taha. Elatakse koos vaid raha pärast,kui see hakkab otsa saama on suhted jälle hapud. Kahju vaadata sellist elu,aga loodetavasti kumbki neist astub õige sammu.
Kui sa oled oms lastest lumehelbekesed teinud, kes külmkapi kõrval nälga surevad ega oska ise isegi üles tõusta, siis miks sa mehe peale tige oled?
Ise tegid.
Hmm, miks just ema, miks isal midagi asjaga pistmist pole?
Oh ära kasuta seda klišeed. Isa ka isa ka. Jah, isa ka, aga ema ka. Ja nagu öeldud, pole mõtet meest süüdistada, kui ise ka laste õpetamisrga hakkama ei saa.
Oh ära kasuta seda klišeed. Isa ka isa ka. Jah, isa ka, aga ema ka. Ja nagu öeldud, pole mõtet meest süüdistada, kui ise ka laste õpetamisrga hakkama ei saa.
Tähendab, isad ei vastuta kunagi aga emad on alati kõiges süüdi?
Võib-olla need lapsed just isa eeskujul ongi sellised lorud.
Kui mina kodust ära olen, lastakse meil ka kõigel minna, aga nad teavad, et kui ma koju tagasi saabun, peab olema kõik korras. Minu mure ei ole, mis vahepeal tehakse ja mis kõik käest lastakse. Ühel korral tulin komandeeringust, kogu maja nägi välja nagu sealaut. Pöörasin uksel otsa ringi ja teatasin oma perele, et helistagu, kui kõik on korras, enne ma üle läve astuda ei kavatse. Läksingi linna peale ja sõbrannale külla kohvi jooma. Kuna nad minu sööke ja kohalolu ikkagi väärtustavad, siis nüüd on nii, et nad teadlikult hakkavad õhtul enne minu saabumist kibekiirelt seda seapesa koristama, kui eelmisel õhtul mehele või lastele helistan, siis kostab vaid ähkimist ja teatamist, et kole kiire on. Teismelised lapsed on küll piisavalt suured, et täisinimese mahus kogu majapidamise koristamises osaleda, arvestades, et suurem osa segadusest nende enda tekitatud ongi.
Muul ajal ma ei püüa meest ümber kasvatada, see on võimatu missioon, ise ma sellise mehe võtsin. Aga lapsi kasvatan küll oma tahtmist mööda ja lihtsalt kärgin seni, kuni omad asjad kokku saab korjatud. Nõude masinast korjamine ja masinasse panek on meil puhtalt laste töö. Korda-mööda teevad seda.
Oh ära kasuta seda klišeed. Isa ka isa ka. Jah, isa ka, aga ema ka. Ja nagu öeldud, pole mõtet meest süüdistada, kui ise ka laste õpetamisrga hakkama ei saa.
Tähendab, isad ei vastuta kunagi aga emad on alati kõiges süüdi?
Võib-olla need lapsed just isa eeskujul ongi sellised lorud.
No kui isa on laste jaoks autoriteet ja ema mitte, ei ole see jälle isa süü.
Oma nõude pesemise, sokipaari pesemise ja elementaarse puhkuse hoidmise õpetamine on SINU töö.
Tahtsin kommenteerida seda lõiku. Miks on laste tööharjumuse kujundamise taga ainult ema. Et kui lapsed ei tee koduseid töid, siis on süüdi ainult ema. Mees ei tee ise koduseid töid, ega õpeta lapsi seda tegema – ja see on igati ok?
Oma nõude pesemise, sokipaari pesemise ja elementaarse puhkuse hoidmise õpetamine on SINU töö.
Tahtsin kommenteerida seda lõiku. Miks on laste tööharjumuse kujundamise taga ainult ema. Et kui lapsed ei tee koduseid töid, siis on süüdi ainult ema. Mees ei tee ise koduseid töid, ega õpeta lapsi seda tegema – ja see on igati ok?
Ja selle pere pojad saavad täiskasvanueluks kaasa teadmise, et koduseid töid peavad nad tegema ainult niikaua, kuni nad on lapsed – kolivad eraldi ja toovad mõne tüdruku ka sinna elama, siis pole ka enam nende asi lillegi liigutada. Võib vabalt äsja töölt/koolist saabunud neiule käratada, et miks selle arvuti pealt, millega ma viimased kaks tundi mänginud olen, tolm pühkimata on. (Olen ise see neiu olnud, abikaasat mulle tollest kutist õnneks ei saanud.)
Oma nõude pesemise, sokipaari pesemise ja elementaarse puhkuse hoidmise õpetamine on SINU töö.
Tahtsin kommenteerida seda lõiku. Miks on laste tööharjumuse kujundamise taga ainult ema. Et kui lapsed ei tee koduseid töid, siis on süüdi ainult ema. Mees ei tee ise koduseid töid, ega õpeta lapsi seda tegema – ja see on igati ok?
Mina pole seda väitnud. Sel juhul on sinu tegemata töö abikaasaga see läbi arutada, et mõlemad panustavad laste kasvatamisse. Kui mees ei õpeta lapsi seda tegema, siis on viga tehtud juba seal, et mehega pole asjad selgeks räägitud.
Oma nõude pesemise, sokipaari pesemise ja elementaarse puhkuse hoidmise õpetamine on SINU töö.
Tahtsin kommenteerida seda lõiku. Miks on laste tööharjumuse kujundamise taga ainult ema. Et kui lapsed ei tee koduseid töid, siis on süüdi ainult ema. Mees ei tee ise koduseid töid, ega õpeta lapsi seda tegema – ja see on igati ok?
Mina pole seda väitnud. Sel juhul on sinu tegemata töö abikaasaga see läbi arutada, et mõlemad panustavad laste kasvatamisse. Kui mees ei õpeta lapsi seda tegema, siis on viga tehtud juba seal, et mehega pole asjad selgeks räägitud.
Miks peab mehi õpetama ja nendega läbi arutama, et mõlemad panustavad laste kasvatamisesse. Miks see ei ole normaalne ja elementaarne juba ilma arutamatagi?
Miks peab naine kasvatama lapsi ja siis veel kasvatama meest, et see kasvataks lapsi.
See teema on suletud ja siia ei saa postitada uusi vastuseid.