Teema: vastavat spetsialisti või nõustajat?

Oleneb ka, kes need pereliikmed on, kas näiteks sinu lapsed või oled ise laps selles peres. Ka sa sõltub kuidagi neistkärkivatest pereliikmetest.

Kui selline suhtlus on 2 täiskasvanu vahel (elukaaslased), siis võib märksõnaks olla kaassõltuvus.

Hakkab jälle pihta. Sulle on siin kümneid ja ehk isegi sadu kordi nõu antud.

https://foorum.perekool.ee/teema/probleemi-teemaks-votmine-pere-ringis/

Siin on väga sarnane teema.

#4129992:

Kas on olemas mingeid nõustajaid või spetsialiste kelle poole pöörduda kui koduses elus on olukord kui lähedased on totaalselt ignorantsed, mõistmatud, ennasttäis ja kellega rääkida üldse ei saa, et probleemi lahendada või, et kasvõi lihtsalt rääkida? Nemad ise ei räägi ja nendega ei saa rääkida. Kõik omaette kogu aeg mingis omas nn maailmas. Kui nende poole pöörduda ja viisakalt suhelda üritada tuleb vastuseks kas mingi nähvamine, kärkimine, kasutu targutus või üldse mitte midagi. Probleem aga süveneb ja kõike vaadatakse tuimalt pealt.

Kui inimesed on keskendunud, siis ei tohigi neid kõnetada. Kõigepealt pead küsima, kas nad on valmis rääkima ja kui ei ole, siis edasi sellest palvest ei räägi. Üks osa inimesi leiab, et  teised peaksid neid koguaeg kuulama, sest NEMAD tahavad rääkida. Noo nii ei saa ju elada. Mida suurem probleem on, seda enam tuleb kokkuleppida kuna ja mis asjaoludel sellest rääkida. Kui sa hakkad möödaminnes rääkima, teed seda korduvalt, oled ju ise agressor, kes ei arvesta inimestega. Nähvamine ja käratamine viitab, et inimesed on viidud viimase piirini ja nad enam ei talu seda olukorda. Ehk siis tahad rääkida lähed ja küsid – tahan rääkida, on sul aega ? Kui vastus tuleb, et ei ole hetkel, siis küsid kuna on. Ja siis istute laua taga ja räägite. See kui teine vaatab telekat ja sa lähed hingest hinge juttu rääkima, siis ongi loomulik, et peale käratamise ja nähvamise sa miskit vastuseks ei saa. Hingest hinge jutte ei saa rääkida nii, et teine ei ole selleks nõusolekut andnud.  SIna mõtled asjad läbi, ka teisel peab olema võimalus samamoodi vestluseks valmistuda.

Alustaks sellest, kes need ignorantsed ja ennast täis pereliikmed on siis? Vanemad, lapsed, partner, koer, kass? Sellest ju päris palju oleneb, mis olukord on ja mis soovitused võiksid olla.

#4130397:

#4130343:

Selliseid väga sarnaseid teemasid on siin olnud korduvalt. Olukorda on juba lahatud edaspidi ja tagurpidi, mida veel loodab TA kuulda?

Mida on siis soovitatud? Kuidas ta peaks rääkima, kui ta jutu peale nähvatakse või keeratakse naljaks? Tõesti, veidral kombel tahab t a ikka veel rääkida oma pereliikmetega millestki. Probleem aina süvenevat. Ometi muudkui saab lugeda ja kuulda soovitusi, et sa pole üksi, räägi, jaga muret. Et kuidas siis tõesti? Broneeri aeg jutuks oma pereliikmega, kel on kõik ajad täis, sest ta ei viitsi rääkida, ei näe mõtet. Ja kui te veel siin teate et t a on sellest juba mitu korda kirjutanud, siis pole ta ikka saanud jutule kogu aasta? Jooksul.

Esmalt peaks ikkagi olema info, kes need pereliikmed on. Kui tegu on lastega, siis jah, vanem saab need ilmselt kuidagi nõustamisele vedada, aga kui tegemist on vanematega, elukaaslasega vms., siis olgem ausad, mitte keegi ei saa sundida teist Sinuga suhtlema, veel vähem nõustamisele minema, kui ta seda ei taha. Sinna ei ole midagi parata ja mina soovitaks inimesed, kes Sinuga suhtlemisest huvitatud ei ole lihtsalt rahule jätta.

#4129992:

Kas on olemas mingeid nõustajaid või spetsialiste kelle poole pöörduda kui koduses elus on olukord kui lähedased on totaalselt ignorantsed

Vanem Timmer peaks olema hea valik.

#4129992:

Kas on olemas mingeid nõustajaid või spetsialiste kelle poole pöörduda kui koduses elus on olukord kui lähedased on totaalselt ignorantsed, mõistmatud, ennasttäis ja kellega rääkida üldse ei saa, et probleemi lahendada või, et kasvõi lihtsalt rääkida? Nemad ise ei räägi ja nendega ei saa rääkida. Kõik omaette kogu aeg mingis omas nn maailmas. Kui nende poole pöörduda ja viisakalt suhelda üritada tuleb vastuseks kas mingi nähvamine, kärkimine, kasutu targutus või üldse mitte midagi. Probleem aga süveneb ja kõike vaadatakse tuimalt pealt.

Vastus on selline: niisugust “spetsialisti” või “nõustajat” pole olemas, kes teie pereprobleemid ära lahendaks.

Nojah, muidugi võid proovida minna nende üleshaibitud moetegelaste ehk kõiksugu psühholoogide-terapeutide juurde jutustama, kui palju raha on. Aga ka neil pole tegelikult mitte mingeid imenippe. Kui väga veab, saad ehk pisikest julgustust üritada olukorda veidi muuta või eirata, aga kahjuks on vähemalt sama suur tõenäosus seegi, et psühhi sekkumine teeb pere olukorra veelgi halvemaks kui see enne niigi oli.

Psühh võib olla n-ö kolmas isik, kes näeb olukorda kõrvalt, aga samahästi näevad olukorda kõrvalt ka Perekooli käod. Et siis, vali ise, kummaga suhtled, kuid ma ei usu, et õppinud psühholoogil siia midagi enamat lisada oleks, mida käod sulle siin juba ütelnud on.

Üldiselt, kui perekonnas juba on suhted mingil põhjusel mürgitatud, on väga raske neid taas joonele ajada. Ja eriti raske on, kui sellest huvitub vaid üks pereliige, teised mitte. Oled oma kirjeldustes olnud seni väga ebamäärane. Paraku ka meie ei saa sulle siin nõu anda, kui ei tea konkreetset olukorda. Lisaks palun arvesta, et teistele pereliikmetele võib olla jäänud olukorrast sootuks erinev nägemus kui sinule.

Võib-olla tasukski alustada sul sellest, et üritad välja peilida, kuidas need sulle nähvajad olukorda näevad. Mis neid häirib ja miks? Muide, väga sageli väidavad need, kes samamoodi nagu sinagi kurdavad, et pereliige ei hooli, ainult nähvab jne, et too teine polevat kunagi ausalt välja öelnud, mis teda sinu  juures häirib. Ent tegelikkuses selgub, et too teine pereliige on andnud sellekohast infot juba pikemat aega ja küllaltki selgesõnaliselt. Lihtsalt esimene ei ole soovinud kuulda, mida teine ütleb, on lasknud kõrvust mööda. Mingi seik sinu juures, hääletoon, sõnavalik vms võib olla muutunud teistele vastumeelseks. Aga sa ei kuula, kui nad ütlevad, kuna sinu enda meelest see pole probleem. Nii et võid proovida seda lähenemist – selgitada välja, kuidas teine pool olukorda tajub, ehk saab sealt edasi liikuda.

Nii üldine küsimus, aga ka selle teema kohta-Kas teile  tundub, kui arvate teistest erinevalt, et teistel on õigus?

#4130830:

Võta loe, siin on lahatud pikalt-laialt. Või on sul need juba “loetud”? Piisava regulaarsusega siin ühe ja sama hala postitamine ei aita neid parandada, kui sa ise midagi ette ei võta.

Lingid.

Sellele lisaks oli üks teema, kus TA heitis ühele pereliikmele ette, et too andis talle halva soovituse. Kuna asi ei õnnestunud või ei läinud nii nagu vaja, siis nüüd on see pereliige süüdi ja peab vastutuse võtma, kuna tema (TA) elu on selle soovituse tõttu lõplikult rikutud.

Ma ei saa ega soovi siin avalikult detailidesse laskuda aga neil on oma roll minu praeguses keerulises olukorras. Mind on täiesti alt veetud ja kõike vahitakse tuimalt ükskõikselt pealt. Minuga ei räägita sisuliselt üldse – ainult tere ja head-aega ja mingi üldine jutt. See on pikemat aega nii olnud. Asjad üldse ei muutu. Mul on pikemat aega juba kohutav olla kuna mina ainuisikuliselt saan hunniku solki enda kraesse ja ei saa jooksvalt midagi teha ka, et seda ei juhtuks. Täiesti kohutav.

Vältimine ei vii kuhugi.

#4134385:

Ma ei saa ega soovi siin avalikult detailidesse laskuda aga neil on oma roll minu praeguses keerulises olukorras. Mind on täiesti alt veetud ja kõike vahitakse tuimalt ükskõikselt pealt. Minuga ei räägita sisuliselt üldse – ainult tere ja head-aega ja mingi üldine jutt. See on pikemat aega nii olnud. Asjad üldse ei muutu. Mul on pikemat aega juba kohutav olla kuna mina ainuisikuliselt saan hunniku solki enda kraesse ja ei saa jooksvalt midagi teha ka, et seda ei juhtuks. Täiesti kohutav.

Koli siis vàlja. Need inimesed ei austa ega armasta sind, seda pole enam võimalik muuta ka. See rong on läinud.