Kaalun siis, et äkki mitte teha oma beebile b-hepatiidisüsti haiglas (tuberkuloosi vast teeks).
Teeksin millalgi hiljem, ei tahaks nii väikese immuunsüsteemi koormata minu arvates natuke mõttetu vaktsiiniga vastsündinu jaoks.
On veel keegi nii toiminud?
PS muidu olen oma teisi lapsi ikka vaktsineerinud, aga teeksin nüüd teisiti.
Minu jaoks on b-hep süstil mõtet siis, kui laps läheb minu silma alt ära lastekollektiivi.
Samuti teeksin selle linnas, kui laps hakkab liivakastides käima (isegi koos minuga).
Ise elan maal. Laps ei saanud esimesel eluaastal ühtki vaktsiini. Nüüd tean, et tuberkuloosi teeksin vahetult enne aastaseks saamist, sest nii kui 1a täis saab, saab laps täiskasvanu doosi tuberkuloosivaktsiini.
Meil on lapsed saanud kõik vaktsiinid, aga mitte kalendri järgi.
Linnas ühistransporti kasutades teeksin tuberkuloosi ka tõenäoliselt varem. Praegune kava lähtub individuaalselt lapsest, tema vastuvõtlikkusest haigustele, meie elukeskkonnast ja muudest individuaalsetest näitajatest.
Muidu – minu meelest on vastsündinule b-hep süst tõesti kõige mõttetum vaktsiin üldse. Vajalik võib see olla riskirühmade puhul, muidu kannataks mõne aja oodata küll.
veidi üle ei pinguta?
Neid vaktsiine on koguaeg tehtud ja ikka on viimasel ajal teemaks et miks ja milleks jne jne….
Kui üldse millegipärast ei muretse, siis ei ole mõtet üldse teha süsti onju? ära tee..
Siiani on beebid ikka süsti saanud ja ei ole häda miskit…Ma ei saa küll aru miks peaksin ma nüüd olema see \”kaasaegne\” emme, kes oma last ei vaktsineeri….
Mina lasen ka haiglas ainult tuberkuloosi vaktsiini teha ja b-hepatiidi süstid jätan teise eluaastasse.
Mina ei lase kumbagi vaktsiini teha, nt Rootsis-Norras tehakse B-hepatiidi süst alles 12 aastasele lapsele ja tuberkuloosi süsti neil ka ei tehta. Kolmikvaktsiin tehakse 1-1,5 kuud hiljem kui Eestis (ühesõnaga seal hakatakse last torkima palju hiljem). Ka rasedaid ei torgita ja ei tüütata nii palju, käid ämmaka juures, kui miski vaevab, ei pea iga jumala kuu pissiproovi viima. Endal veel 2 kuud lõpuni jäänud ja pean tõdema, et mingeid suuri vaevuseid küll ei ole.
Beebide kohapealt, miks ei tee kohe sündides vaktsiini, on põhjus imelihtne, esiteks on beebil alguses üldse väga raske kohaneda, ta peab iseseisvalt rinnapiima seedima (nii paljudel lastel tekivad gaasid, kellel lausa koolikud, ka allergiad jne) – juba see on talle nii raske, teiseks ei suuda nii väikesed igasugu vaktsiinidega võidelda, neil puudub ju igasugune immuunsüsteem ja kui hakkame kohe neid torkima, siis seal ei saagi midagi tekkida. Tänapäeva lapsed on minu meelest koguaeg haiged, oma lapsepõlvest küll ei mäleta, et oleksin pidevalt kodus tatine, köhane jne olnud – sõime liiva ja mulda 😀 ja polnud meil häda midagi! Kolmandaks peab hakkama selline väike keha soojust tootma, st alguses sündides nende pisike kehakaal ei suuda piisavalt sooja tekitada – ka see on raske, millega vastsündinu peab hakkama saama.
Seega kui kaalud mitte teha, siis ära tee, alati saab ju hiljem need järgi teha, kui soovi. Kuigi, aru ei saa, kust kohast peaks selline väike tegelane b-hepatiidi saama? Meie kes me mullahunniku otsas kasvasime, me peaks siis ammu surnud olema, meile seda ju ei tehtud. Ja võid mõelda, miks Rootsis-Norras alles 12 aastastele seda b-hepatiiti tehakse? Mingi põhjus seal ju on!
Mina lasen tuberkuloosi siiski teha, kuna võrreldes Rootsi-Norraga liigub seda Eestis ikka kordades rohkem…
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]veidi üle ei pinguta?
Neid vaktsiine on koguaeg tehtud ja ikka on viimasel ajal teemaks et miks ja milleks jne jne….
Kui üldse millegipärast ei muretse, siis ei ole mõtet üldse teha süsti onju? ära tee..
Siiani on beebid ikka süsti saanud ja ei ole häda miskit…Ma ei saa küll aru miks peaksin ma nüüd olema see \”kaasaegne\” emme, kes oma last ei vaktsineeri….[/tsitaat]
Kindel, et nii lihtne see teema ongi? Et beebid ikka süsti saanud ja ei ole häda miskit? Aga miks siis on aina rohkem ja rohkem haigeid lapsi? On palju haiguseid (autism, ATH, epilepsia, allergiad, astma jne), mille tekkimise üks põhjustest võib olla just vaktsiin. Loomulikult ükski arst enamasti tunnistada ei taha, et vot selle lapse haiguse algpõhjus on just vaktsiinis.
Minu jaoks on see vaktsineerimise teema väga raske teema. Mina ei ole veel otsustanud. Õnneks on veel natuke aega, et mõelda, kas lasen pisikest vaktsineerida või ei. Ilmselt lasen, aga mitte selle nö riikliku kava järgi. Lasen ilmselt teha valikuliselt ja hiljem.
Asi ei ole mingis kaasaegsuses ja moe pärast keeldumises. Ei meeldi mulle selline lahmimine (kusjuures seda kohtab isegi arstide poolt). Oli mul ka arst, kes hakkas kohe mõnitama, kuidas ma internetist hirmujutte loen ja nii nõrk olen, et lasen end ära hirmutada. Üks arst suutis nii tobe olla, et ütlesingi b-hep süsti kohta – esimesel eluaastal suudan ma jälgida, kellega mu laps voodit ja süstlaid jagab (pisut äärmuslik näide, aga selles olukorras ei saanud enam muul moel).
Ma tean, mida ma teen, sest mu lapsed olid sündides nõrgad. Mõlemad algul intensiivis, üks enneaegne, teine üsasisese kasvupeetusega. Nad on mõlemad väga targad, asjalikud ja eakohase arenguga, kuigi mõningaid kergeid probleeme võib raske sünniga seostada. Üks lastest kaalus ainult 2300 ajalise lapsena. Tal oli hüpoglükeemia. Kuidas ma lasen talle kohe sünnitusmajas veel vaktsiine ka organismi süstida? Kusjuures ta oleks saanud ju sama doosi, mis kõrvalpalati 5-kilone.
Ehk siis – asi ei ole moes, vaid minu lastes. Ma ei lase neile lihtsalt midagi sisse süstida, sest vaktsineerimiskava nii arvab. See kava ei tea midagi mu laste põetud haigustest, minu elukeskkonnast, võimalusest tõepoolest mõni selline haigus kinni püüda jne.
Kusjuures – osaliselt on mu laste sünnijärgses seisundis süüdi olnud arstid, kes minu probleemidest teadlikud olles, ei jälginud raseduste lõppusid piisavalt.
Ma võin eksida, aga vähemalt vahepeal praktiseeriti Skandinaavias seda, et ida poolt pärit sünnitajad pidid ikkagi laskma lapsele tuberkuloosivaktsiini teha. Kuna neil kokkupuude riskigrupiga.
Ei tea, kas ja kui kaua seda praktiseeriti ja kas nüüd ka.
Mina esimesele lasin teha ja väga kahetsen. Mujal maades enne 3 kuud ei tehat midagi.
Uuel lapsel ei lase midagi teha haiglas.
Skandinaaviamaades ei tehta sünnitusmajas ühtki vaktsiini. Nö kahtlastest maadest lastele (nt Eestist) tehakse tuberkuloosivaktsiin küll, aga mitte sünnitusmajas vaid hiljem.
Enda esimesele ei lasknud sünnitusmajas ühtki vaktsiini teha. Mõtlesin ka sellele, millega peab laps kohe toime tulema. Ülalpool on paar asja kirjas. Aga ka nt iseseisev hingamine on vastsündinule uus oskus, soojahoidmine, söömine (soovitavalt rinnast) on järjekorras järgmised. Imikute hällisurmasid seostatakse sellega, et nad mingil põhjusel \”unustavad\” hingamise ära. Seega mina oma titat lisaülesannetega (vaktsiinide töötlemine) ei soovinud koormata.
Tegime 1k vanuses tuberkuloosivaktsiini. Kui hakkab teismelisena kontrollimatut suguelu elama, siis saab B-hep ka.
Ma ka üritan mõelda ja otsustada, et kas lasta teha kõik süstid kohe riikliku kava järgi või hakata vaktsineerimisega peale hiljem. Süda ütleb, et võiks hiljem alustada, siis kui tita juba tugevam on ja tal endal ka mingi immuunsussüsteem natukenegi arenenum on. Ma mõtlesin, et lükkaks kõik vaktsiinid 3 kuu võrra edasi. Ehk et siis alustaks vaktsineerimisega alles 3.kuuselt. Siis peaks juba näha olema kui tugeva tervisega mu beebi on ja kuidas süstid talle mõjuda võiksid.
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]Mina ei lase kumbagi vaktsiini teha, nt Rootsis-Norras tehakse B-hepatiidi süst alles 12 aastasele lapsele ja tuberkuloosi süsti neil ka ei tehta. Kolmikvaktsiin tehakse 1-1,5 kuud hiljem kui Eestis (ühesõnaga seal hakatakse last torkima palju hiljem). Ka rasedaid ei torgita ja ei tüütata nii palju, käid ämmaka juures, kui miski vaevab, ei pea iga jumala kuu pissiproovi viima. Endal veel 2 kuud lõpuni jäänud ja pean tõdema, et mingeid suuri vaevuseid küll ei ole.
Beebide kohapealt, miks ei tee kohe sündides vaktsiini, on põhjus imelihtne, esiteks on beebil alguses üldse väga raske kohaneda, ta peab iseseisvalt rinnapiima seedima (nii paljudel lastel tekivad gaasid, kellel lausa koolikud, ka allergiad jne) – juba see on talle nii raske, teiseks ei suuda nii väikesed igasugu vaktsiinidega võidelda, neil puudub ju igasugune immuunsüsteem ja kui hakkame kohe neid torkima, siis seal ei saagi midagi tekkida. Tänapäeva lapsed on minu meelest koguaeg haiged, oma lapsepõlvest küll ei mäleta, et oleksin pidevalt kodus tatine, köhane jne olnud – sõime liiva ja mulda 😀 ja polnud meil häda midagi! Kolmandaks peab hakkama selline väike keha soojust tootma, st alguses sündides nende pisike kehakaal ei suuda piisavalt sooja tekitada – ka see on raske, millega vastsündinu peab hakkama saama.
Seega kui kaalud mitte teha, siis ära tee, alati saab ju hiljem need järgi teha, kui soovi. Kuigi, aru ei saa, kust kohast peaks selline väike tegelane b-hepatiidi saama? Meie kes me mullahunniku otsas kasvasime, me peaks siis ammu surnud olema, meile seda ju ei tehtud. Ja võid mõelda, miks Rootsis-Norras alles 12 aastastele seda b-hepatiiti tehakse? Mingi põhjus seal ju on![/tsitaat]
Põhjus on see, et Põhjamaades ei esine hepatiiti. Eestis aga massiliselt!
[small]Helsingfors kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]
Põhjus on see, et Põhjamaades ei esine hepatiiti. Eestis aga massiliselt![/tsitaat]
Eesti vastsündinute seas on massiliselt või Eesti süstivate narkomaanide seas?
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]Kaalun siis, et äkki mitte teha oma beebile b-hepatiidisüsti haiglas (tuberkuloosi vast teeks).
Teeksin millalgi hiljem, ei tahaks nii väikese immuunsüsteemi koormata minu arvates natuke mõttetu vaktsiiniga vastsündinu jaoks.
On veel keegi nii toiminud?
PS muidu olen oma teisi lapsi ikka vaktsineerinud, aga teeksin nüüd teisiti. [/tsitaat]See immuunsüsteemi koormamise jutt on üks suur müüt. Immuunsüsteemi vaktsineerimisjärgset koormust on uuritud ning näidatud, et vaktsiinist tingitud immuunsüsteemi aktivatsioon on kaduvväike, ilma igasuguse praktilise tähtsuseta. Esimestel elupäevadel kohtub vastsündinu miljonite uute haigustekitajatega, keda ta väliskeskkonnas kohtab, ning kõigi nendega peab immuunsüsteem \”võitlema\”. Üks vaktsiin sinna juurde on piisake suures meres.
Ise laseksin loomulikult vaktsiini kohe ära teha, milleks ilmaaegu elu keeruliseks elada ja tagantjärele tegema hakata.
Kuna olen meedik ja näen reaalset elu, kuivõrd liigub meie ühiskonnas b-hepatiiti ja tuberkuloosi siis ma ei julge mõelda isegi sellele, et mitte teha. Me ei saa ennast võrrelda Roosiga, Norraga jne.
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]Mina ei lase kumbagi vaktsiini teha, nt Rootsis-Norras tehakse B-hepatiidi süst alles 12 aastasele lapsele ja tuberkuloosi süsti neil ka ei tehta. Kolmikvaktsiin tehakse 1-1,5 kuud hiljem kui Eestis (ühesõnaga seal hakatakse last torkima palju hiljem). Ka rasedaid ei torgita ja ei tüütata nii palju, käid ämmaka juures, kui miski vaevab, ei pea iga jumala kuu pissiproovi viima. Endal veel 2 kuud lõpuni jäänud ja pean tõdema, et mingeid suuri vaevuseid küll ei ole.
Beebide kohapealt, miks ei tee kohe sündides vaktsiini, on põhjus imelihtne, esiteks on beebil alguses üldse väga raske kohaneda, ta peab iseseisvalt rinnapiima seedima (nii paljudel lastel tekivad gaasid, kellel lausa koolikud, ka allergiad jne) – juba see on talle nii raske, teiseks ei suuda nii väikesed igasugu vaktsiinidega võidelda, neil puudub ju igasugune immuunsüsteem ja kui hakkame kohe neid torkima, siis seal ei saagi midagi tekkida. Tänapäeva lapsed on minu meelest koguaeg haiged, oma lapsepõlvest küll ei mäleta, et oleksin pidevalt kodus tatine, köhane jne olnud – sõime liiva ja mulda 😀 ja polnud meil häda midagi! Kolmandaks peab hakkama selline väike keha soojust tootma, st alguses sündides nende pisike kehakaal ei suuda piisavalt sooja tekitada – ka see on raske, millega vastsündinu peab hakkama saama.
Seega kui kaalud mitte teha, siis ära tee, alati saab ju hiljem need järgi teha, kui soovi. Kuigi, aru ei saa, kust kohast peaks selline väike tegelane b-hepatiidi saama? Meie kes me mullahunniku otsas kasvasime, me peaks siis ammu surnud olema, meile seda ju ei tehtud. Ja võid mõelda, miks Rootsis-Norras alles 12 aastastele seda b-hepatiiti tehakse? Mingi põhjus seal ju on![/tsitaat]Mis puutub sellesse, et eri maades on vaktsineerimissoovitused erinevad, siis nii peabki olema – see sõltub ja peab sõltuma sellest, missugused haigustekitajad, millise ravimiresistentsuse ja millise virulentsusega, missuguse kontingendi hulgas konkreetses ühiskonnas levinud on.
Immuunsüsteemi ühegi vaktsiiniga üle ei kurna, sest sellega tegelemine võtab immuunsüsteemilt vaid imeväikese murdosa võrreldes kogu immuunsüsteemi muu samaaegse tegevusega.
Seda, millal üht või teist vaktsiini tasub teha, et ka immuunsus tekiks, on loomulikult uuritud ja keegi ei tee vastsündinule neid vaktsiine, mille puhul ei ole lapse organism veel küllalt küps immuunsuse väljaarendamiseks. Eri vaktsiinid kutsuvad esile erinevat tüüpi immuunvastuse ning seetõttu ongi erinev esimese vaktsineerimisannuse ajastus. Kui niisuguste asjadega ei arvestataks, tehtaks kohe sünnitusmajas ära vaktsiinid kõigi nende haiguste vastu, mis lapsi esimesel eluaastal eriti ohustavad (nt läkaköha, leetrid jne). Paraku saab vaktsineerida tõesti alles siis, kui immuunsüsteem on küps vastavale vaktsiinile küllaldaselt reageerima. B-hepatiidi vastu võib rahumeeli vaktsineerida kohe lapse sünni järel.
Muide, märgiks siia juurde ära, et B-hepatiit levib (erinevalt C-hepatiidist) ka tihedate olmekontaktide tagajärel, mitte ainult sugulisel teel või süstlanõelaga. Kas te olete täiesti 100% veendunud, et absoluutselt ükski teie lähikondsetest ei või olla asümptomaatiline viirusekandja?
Ma neid surmatuid haigusetekitajaid seal süstlas ei kadagi nii palju, kui neid lisaaineid, mis kohe kindlasti vastsündinule kasu ei tee.
Oot ja tõsiselt kavatsetegi lapsega esimesel kuul või paaril kodus istuda ja teda mitte kellegagi kokku lasta? WOW!!!
Mina nt tean, et minu mees peab tööle minema u nädal peale lapse sündi…Seega ma tean ka seda, et söögi tegemiseks pean minema poodi ja ostma kraami..Muidugi võiks lasta mehel selle ära osta…aga mulle meeldib endale poes käia…Lisaks ei kavatse ma mitte metsavahele lapsega jalutama minna aga kodus oleks ka nõme istuda…Olen linnainimene, seega jalutan äärelinnas ja ehk lähen sõbrannaga kohvitamagi beebi kaasas….
Mul on kodus veel 1 väike laps, kes käib lasteaias…ehk peaksin beebiga üldse eraldi kolima mehest ja lapsest, sest lasteaiast võib ka igasuguseid viiruseid saada(no mitte küll mingeid üliraskeid, aga kindlasti ei ole beebil hea olla silmapõletikus, tuulerõugetes või kõhuviiruses)….
Kuna mina olen sunnitud hakkama beebiga ühistransporti kasutama igasugusteks käikudeks, lasen teha kõik vaktsiinid.
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]Oot ja tõsiselt kavatsetegi lapsega esimesel kuul või paaril kodus istuda ja teda mitte kellegagi kokku lasta? WOW!!!
Mina nt tean, et minu mees peab tööle minema u nädal peale lapse sündi…Seega ma tean ka seda, et söögi tegemiseks pean minema poodi ja ostma kraami..Muidugi võiks lasta mehel selle ära osta…aga mulle meeldib endale poes käia…Lisaks ei kavatse ma mitte metsavahele lapsega jalutama minna aga kodus oleks ka nõme istuda…Olen linnainimene, seega jalutan äärelinnas ja ehk lähen sõbrannaga kohvitamagi beebi kaasas….
Mul on kodus veel 1 väike laps, kes käib lasteaias…ehk peaksin beebiga üldse eraldi kolima mehest ja lapsest, sest lasteaiast võib ka igasuguseid viiruseid saada(no mitte küll mingeid üliraskeid, aga kindlasti ei ole beebil hea olla silmapõletikus, tuulerõugetes või kõhuviiruses)….[/tsitaat]
Vaata – nende silmapõletike, tuulerõugete ja kõhuviiruste vastu sul keegi vastsündinut ei vaktsineeri ka. Esimesel kuuel elukuul peaks lapsel töötama emalt saadud immuunsus. Seega ei tasu just lahku kolima hakata 🙂
Aga siin kõik räägivadki ju seda, et lähtuma peab oma elustiilist ja lapsest, mitte moevärgist. Kui sinu elustiil sooviks varem vaktsineerimist ja lapsel ka pärast sündi mingeid probleeme pole, siis muidugi vaktsineerida.
Mis puutub sellesse, et uuringutega parimad ajad kindlaks tehtud jne. See jutt on suur ümmargune jama. Piisab väheste maade vaktsiinikavade võrdlemisest, et aru saada – ei ole olemas ühtset ja kõige õigemat. Igatahes 3-päevasele vastsündinule ei süstita enamus maades midagi kõrvalist sisse. Meie lapsed peavad toime tulema juba kahe vaktsiiniga, millest üks on mõttetu, kui just vanemad narkomaanid ole või peres muul moel b-hep haigeid. B-hep on väga nakkav haigus, aga siiski kehavedelike kaudu. Palju suurem on tõenäosus, et üks tavaline laps on mingile vaktsiini koostisosale allergiline kui see, et emmega kohvikus olles mõni kõrvaline isik temaga kehavedelikke vahetada jõuab.
Kui ma aga elaks linnas ja laps hakkab liivakastis käima, siis poleks küsimust ka – süstlaid võib mänguväljakutelt leida ja sealt on tõenäosus b-hep leida üpris korralik. Sellega ei tasu oodata, kuni laps hakkab suguelu elama. Lööb koolis kellelgi hamba veriseks, endal sõrmenukid veriseks ja ongi risk olemas. Lasteaias ka hammustatakse ja lüüakse vahel päris korralikult.
Tuberkuloosi levimine on meie silmale nähtamatum ja seega vaktsineerimine varem vajalik.
Need minu vaated. Igaüks otsustagu ise, kuidas temale parim.
Huvitav, miks vaktsineerijad nii kurjaks saavad nende peale, kes veidi teisiti vaktsineerimisele lähenevad? Kas see on mingi vaktsiinide kõrvalmõju 🙂
Keegi ei riidle neid, kes vaktsineerivad. Miks on nii raske mõista, et saab ka teisiti ja vahel on see teisiti kellegi teise olukorras ainuõige otsus.
Valikulisi ja nihutatud graafikuga vaktsineerijaid on üha rohkem, kuid samas ei ole täheldanudnäiteks lastehalvatuse puhangut.
Läkaköha on tõesti levinum, aga mitte nende vaktsineerimata beebide hulgas, vaid just vanemas vanusegrupis. Kusjuures haigestuvad nii vaktsineeritud kui vaktsineerimata.
Jutt käib hetkel peamiselt b-hepatiidi vaktsiinist. Kui sinu elukeskkond on selline, et beebi võib selle haiguse saada (vaata ühest eelmisest postitusest nakkusvõimalusi), siis vaktsineeri. Teades, et selles on ühe ainena ka elavhõbedaühendi jääke (väga väike kogus küll, aga miks peaks seda minu vastsündinusse süstima), teades, et ma suudan imiku kasvukeskkonda kontrollida – ma ei tee b-hepatiidi süsti vastsündinule.
Sina vaktsineeri. Sa ei ole selle pärast halb või rumal või mõtlematu ema. Mina ka ei ole halb või rumal või mõtlematu ema.
Näe – mina süstin raseduse ajal, sinul ehk neid süste vaja ei ole. Inimesed on erinevad, nad reageerivad samadele ainetele erinevalt ja kõik ei peaks saama kõiksugu keemiat ühe puuga.
Mu laps sai tuberkuloosi vaktsiinist kõrge palaviku. Kui seda arstile nimetasin, öeldi, et täiesti võimatu. Olgu öeldud, et laps oli arsti poolt enne vaktsiini täiesti terveks kuulutatud – palusin kontrollida. Millegipärast vaktsiini infoleht ütleb, et palavik on täiesti võimalik. Minu arst väitis, et ei ole ning keeldus sellest kui kõrvaltoimest vastavatesse kohtadesse teatamast. Mina olin selle kõrvaltoimega arvestanud, polnud arsti peale pahane ega midagi. Lihtsalt statistika mõttes pidin arsti teavitama sellest.
Kuidas on võimalik saavutada usaldust, kui arst mulle näkku valetab ja jätab info andmata, kui ma küsin. Tahaksin argumenteeritult arutada ja ehk hindaksin ma oma otsused mingil määral ringi. Kahjuks on see võimatuks tehtud ja nii pean ma infokildudest olulise kokku panema ja otsustama lähtuvalt oma lastest.
Ma ütleks selle pika jutu peale nii. Minul on kaks last-esimene sai köik vaktsiinid ja tulemuseks oli ekspressiivne kõnehäire ja migreen. Teine laps ei ole saanud vaktsiine nn graafiku järgi vaid lasin teha valikuliselt. ja tal ei ole häda midagi. Vanima lapse puhul on ÄRA TÕESTATUD et need probleemid tulid just vaktsiinist. Siis miks ma peaks olema huvitatud teisele lapsele ka nende tegemisest. Ma ei ole vaktsiinide vastane ja laps saab need köik aga tunduvalt hiljem. Kuna ma käin vanema lapsega iga aasta Tartus haiglas uuringutel siis sealne arst seleltas mulle ilusti ära vaktsiini olemuse. Mõni laps talub neid väga hästi ja pole häda miskit ei teki isegi mingeid kõrvalmöjusid ja need lapsed kelel tervis on nõrgem -need ei vöta seda vaktsiini vastu ja organism tahab selle välja visata aga ei saa ja siis tekivad igasugused muud probleemid ja asi vöib löppeda ka surmaga. Ka minule sealne arst soovitas oodata kuni kolmanda elukuuni vähemalt-siis hakata mötlema selel peale.
Aga teemaalgatajale-soovitan küll mina t oota selle kiire asjaga. Kui ta juba suurem on tee siis. alati jõuad teha aga kui juba tehtud ja mingi probleem on sisi tagasi vötta enam ei saa.
jaa ütleks veel sed ka et, tehke omale ka need süstid köigepeale. ega meil ei ole kellegil kehtivat vaktsiini ju. Need mis lapseeas tehtud-nende mõjuon juba ammu kadunud. Vaadake kuda möjub. Suuremale lapsele on kergem teha-ta vötab selle vastu kergemini
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]jaa ütleks veel sed ka et, tehke omale ka need süstid köigepeale. ega meil ei ole kellegil kehtivat vaktsiini ju. Need mis lapseeas tehtud-nende mõjuon juba ammu kadunud. Vaadake kuda möjub. Suuremale lapsele on kergem teha-ta vötab selle vastu kergemini[/tsitaat]Loomulikult olen ma vaktsineeritud. Tuberkuloosi vastu vaktsineeritakse ainult üks kord sünnitusmajas, see vaktsiin kaitseb lapsi tuberkuloosi dissemineerunud vormide ja tuberkuloosse meningiidi eest. Täiskasvanuid tuberkuloosi vastu ei vaktsineerita.
B-hepatiidi vastu lasksin end vaktsineerida kohe arstiteaduskonna esimese kursuse sügisel, eriti kuna meedikud kuuluvad automaatselt riskirühma.
Mõistagi olen 10 aastat pärast eelmist vaktsineerimist uuendanud difteeria-teetanuse vaktsiini ja lasknud ühe korra uuesti teha leetrite-mumpsi-punetiste vaktsiini (soovitatakse nõukaajal vaktsineeritutele, sest tollased vaktsiinid olid kahtlase kvaliteediga).
Tänavu olen epidemioloogilist olukorda arvestades lasknud end vaktsineerida A-hepatiidi ja läkaköha vastu.
Igal aastal teen loomulikult hooajalise gripivaktsiini.
Ning mõistagi on mu lapsed graafiku järgi vaktsineeritud (kuna mingeid vastunäidustusi pole neil olnud).
Küsimus on ilmselt suuresti selles, et mina tõesti TEAN, mida, kuidas ja miks erinevad vaktsiinid organismis teevad, ning seetõttu pole mind kuigi lihtne igasugu jaburate kollijuttudega hirmutada. Peale selle tean ma küllalt palju ka haigustest, nende tüsistustest ja levikust meie ühiskonnas, et mitte muutuda lihtsalt lohakaks ja hoolimatuks.
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]
Küsimus on ilmselt suuresti selles, et mina tõesti TEAN, mida, kuidas ja miks erinevad vaktsiinid organismis teevad, ning seetõttu pole mind kuigi lihtne igasugu jaburate kollijuttudega hirmutada. Peale selle tean ma küllalt palju ka haigustest, nende tüsistustest ja levikust meie ühiskonnas, et mitte muutuda lihtsalt lohakaks ja hoolimatuks.[/tsitaat]
Ma ei saa ütlemata jätta, et kõige pimedamat ja ebaloogilisemat juttu vaktsiinide kohta olen kuulnud meditsiinitudengitelt. Ma vist ei taha teada, kuidas neile seda osa koolis õpetatakse.
Tark inimene TEAB, et tal ei pruugi alati täiesti õigus olla ja TEAB seda ka, et kõiki ei saa ühe mõõdupuuga mõõta. Just seetõttu ei julge mina ka kindlasti öelda, et minu variant on kõigile kõige õigem.
Sinu jutust ma kahjuks loen välja, et kui me ei tee nii nagu sina, siis oleme lohakad ja hoolimatud.
Kui sa nüüd vaatad, siis siin teemas ei ole keegi välja tulnud äärmuslike ja kallutatud vaktsiinivastaste juttudega. Kõik, kes sõna võtavad, lähtuvad eelkõige enda elust ja lapsest. Täiesti vaktsineerimise vastaseid siin ei ole.
Mitte keegi pole siin kahetsenud seda, et laps mõne vaktsiini hiljem saanud. Küll aga on kerget kahetsust, et laps sai vaktsiini arsti ütlemise järgi.
Miks lähevad riiklikku vaktsiiniplaani uskujad nii solvavaks? Ma ei mõista? Miks on raske näha, et on ka teistsuguseid lapsi, kellele vaktsiinid tõesti väga hästi ei mõju? Miks saab miinuseid ema, kes ütleb, et ta lapse probleemid on tõestatult vaktsiinist põhjustatud?
Ma ei jäta hirmust tüsistuste ees vaktsineerimata ega vaktsineeri hirmust haiguste või oma arsti arvamuse ees.
Kuidas reaalselt ikkagi võib üks alla-aastane täiesti tavalises perekonnas ema-isa silma all kasvav beebi saada b-hepatiidi? Kui suur on tõenäosus, et just nii ta selle saab?
Miks on vaja teha b-hepatiidi süst vastsündinule, kelle allergiatest, toidutalumatusest vm hädadest pole veel mingit aimu? Mitte ühtegi argumenteeritud vastust sellele ei anta. Kõige tõesemana näiv vastus tuli kord ühelt neuroloogilt – siis on lapsed kõige kättesaadavamad.
Sellele kõike teadvale meditsiinitudengile:
http://mothering.com/health/a-childs-severe-reaction-to-a-vaccine-alters-life
Palun seleta?
Eelnevalt kirjutati:
On palju haiguseid (autism, ATH, epilepsia, allergiad, astma jne), mille tekkimise üks põhjustest võib olla just vaktsiin.
Mina kui eripedagoog ja peagi kahe lapse ema ei taha sellist juttu kuuldagi.Autismi tekkepõhjus vaktsiin? Tegemist on pervasiivse arenguhäirega! Ka minu pojal on astma ja ma ei süüdista küll mitte hepatiidi ega tuberkuloosi vaktsiine selles. Oma poja lasin vaktsineerida vastavalt sellele, kuidas eestis on see seatud.
Tahan öelda, et vaktsineerimine on tugevalt iga ema oma otsustada, aga ei maksa ka ülepingutada. Näiteks läkaköha ja leetrid on uuesti nii levinud, et paljud arstid hoiavad kahe käega pead kinni. Ja haigestuvad suure tõenäosusega need, kes pole vaktsineeritud. Ja haiguspuhang on tingitud sellest, et teatud väike protsent meie ühiskonnast jätab vaktsineerimata. Ja see on empiiriliste uuringutega tõestatud.
Mina kavatsen oma vastsündinut vaktsineerida lasta. Ja usun/loodan, et vaktsiinid ei tekita terviseprobleeme.
See teema on suletud ja siia ei saa postitada uusi vastuseid.
