Esileht Väikelaps Vasturääkiv laps lasteaias

Näitan 30 postitust - vahemik 1 kuni 30 (kokku 33 )

Teema: Vasturääkiv laps lasteaias

Postitas:
Kägu

Tegemist on 6a tüdrukuga.
On olnud juba päris väikesest saadik kõvahäälne kamandaja ja vastuvaidleja. Oma õigust hakkab taga ajama siis juttu tuleb nii palju, et kõrvad huugavad. Korralik sõnasepp on ka. Nüüd on lasteaias tekkinud probleem sellega, et laps üritab juba õpetajatel suid kinni panna kui temale miskit ei meeldi.
Kuidas sellised lapsed koolis hakkama saavad? Pea võtab väga hästi aga just see terav keel…

+1
-2
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Eks koolis läheb samamoodi edasi.

+2
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Saab hakkama nagu iga teine, aga sõpru ei pruugi kergesti leida (ninatargad ei meeldi väga kellelegi ei lastele ega täisaksvanutele)
Empaatiat saab pisut ka õpetada lapsele – kuidas tema tunneks, kui teine koguaeg vahele räägib ja sõnadega torkab jne Erinevaid suhtlemisharjutusi proovida.

+16
-1
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Huh, ninatargad on ebameeldivad!

+8
-1
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Saab hakkama nagu iga teine, aga sõpru ei pruugi kergesti leida (ninatargad ei meeldi väga kellelegi ei lastele ega täisaksvanutele)

Empaatiat saab pisut ka õpetada lapsele – kuidas tema tunneks, kui teine koguaeg vahele räägib ja sõnadega torkab jne Erinevaid suhtlemisharjutusi proovida.

Meil olid küll koolis valjuhäälsed ja jutukad inimesed popid, isegi kamandajad, sõprade ledmisega oli raskusi just sellistel vaiksetel, kes peamiselt kuulavad.

+3
-7
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Saab hakkama nagu iga teine, aga sõpru ei pruugi kergesti leida (ninatargad ei meeldi väga kellelegi ei lastele ega täisaksvanutele)

Empaatiat saab pisut ka õpetada lapsele – kuidas tema tunneks, kui teine koguaeg vahele räägib ja sõnadega torkab jne Erinevaid suhtlemisharjutusi proovida.

Meil olid küll koolis valjuhäälsed ja jutukad inimesed popid, isegi kamandajad, sõprade ledmisega oli raskusi just sellistel vaiksetel, kes peamiselt kuulavad.

On vahe sees, kas laps on jutukas või targutab niisama.

+13
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Tuleb õpetada last teisi kuulama, teistega arvestama.

+5
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Minu arvates ka sellised on koolis alati popid ja kamandavad teisi.

0
-3
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Tegemist on 6a tüdrukuga.

On olnud juba päris väikesest saadik kõvahäälne kamandaja ja vastuvaidleja. Oma õigust hakkab taga ajama siis juttu tuleb nii palju, et kõrvad huugavad. Korralik sõnasepp on ka. Nüüd on lasteaias tekkinud probleem sellega, et laps üritab juba õpetajatel suid kinni panna kui temale miskit ei meeldi.

Kuidas sellised lapsed koolis hakkama saavad? Pea võtab väga hästi aga just see terav keel…

Noh õpetajad lihtsalt ignovad või saavad vanemad pidevalt teavitus. Kui ikka laps selline on, siis on ka kodus sõnaks ja vanemad on tossud.

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Minu arvates ka sellised on koolis alati popid ja kamandavad teisi.

Koolis teised lapsed kurdavad ja kardavad. Mõni ninatark käsib endale asju osta ntx.

+1
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Minu nüüdseks teismeline noormees on olnud väga otsekohene ja aus.
Ta on saanud klassikaaslastega hästi läbi, aga väga häid sõpru klassus ei tekkinud, sest kellelegi  ei meeldi, kui tõde otse näkku õeldakse.  Populaarsed on nn. pugejad, kes räägivad igaühele seda, mida nad kuulda tahavad. Samuti ei olnud ta algklassides õpetaja kõige suurem lemmik,. Kõik 9 kl oli viieline.  Põhikooli lõpupoole ja nüüd gümnaasiumis hondavad õpetajad just neid, kes on sirgjoonelised ja kellel oma arvamus asjadest.

+3
-11
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Minu nüüdseks teismeline noormees on olnud väga otsekohene ja aus.

Ta on saanud klassikaaslastega hästi läbi, aga väga häid sõpru klassus ei tekkinud, sest kellelegi ei meeldi, kui tõde otse näkku õeldakse. Populaarsed on nn. pugejad, kes räägivad igaühele seda, mida nad kuulda tahavad. Samuti ei olnud ta algklassides õpetaja kõige suurem lemmik,. Kõik 9 kl oli viieline. Põhikooli lõpupoole ja nüüd gümnaasiumis hondavad õpetajad just neid, kes on sirgjoonelised ja kellel oma arvamus asjadest.

Õpetajad talusid su targutajat, sest teine oli viieline. Oleks olnud kolmeline, siis oleks asi kohe teisiti.

+9
-2
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Minu nüüdseks teismeline noormees on olnud väga otsekohene ja aus.

Ta on saanud klassikaaslastega hästi läbi, aga väga häid sõpru klassus ei tekkinud, sest kellelegi ei meeldi, kui tõde otse näkku õeldakse. Populaarsed on nn. pugejad, kes räägivad igaühele seda, mida nad kuulda tahavad. Samuti ei olnud ta algklassides õpetaja kõige suurem lemmik,. Kõik 9 kl oli viieline. Põhikooli lõpupoole ja nüüd gümnaasiumis hondavad õpetajad just neid, kes on sirgjoonelised ja kellel oma arvamus asjadest.

Tuleb eristada seda, kas inimesel on või ei ole oma arvamus, sellest, kas ta selle oma arvamuse valimatult igal pool välja prahvatab, isegi kui keegi pole tema arvamust küsinud. Õpetajad muidugi hindavad õpilasi, kellel on oma arvamus näiteks kliimapoliitikast, hariduselust Eestis või Tõe ja Õiguse Andresest. Vaevalt aga hindavad õpetajad arvamusavaldust teemal vahetusjalatsid koolis on nõmedad ja mina neid ei kanna, mis mõttes ma ei saa tunnis mobiili näppida jne – need on ju ka lapse arvamused, aga mõistlik laps saab aru, et pole mõtet seda oma arvamust sellises asjas avaldada. Ja sõpradega samuti – taktitundeliselt jäetakse ütlemata oma arvamus asjades, mis võiks teist solvata, kurvastada ja kus pole sinu arvamust küsitud. Näiteks sul on nii nõme hobi, mina küll ei viitsiks iga päev klaverit klimberdada või pontsakale sõbrale ütleks, et kas too pole kuulnud, et kommid ja krõpsud teevad paksuks.

Teema-algataja lapsele tuleb aga õpetada ka teiste ära kuulamise oskust. Mõistlik on näiteks laps ära kuulata, ütleda, et ma sain sust aru et sulle see või too ei meeldi ja sa tahaksid teha nii või naa, aga nüüd kuula, miks me ei saa nii teha. Ja siis räägidki oma põhjendused ja ei luba oma jutule vahele segada. Ja kui on tõesti asi, mida ei saa muuta, siis ütledki, et me juba arutasime seda teemat, on nii ja jutul lõpp, me rohkem sel teemal ei räägi.

+17
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Noh õpetajad lihtsalt ignovad või saavad vanemad pidevalt teavitus. Kui ikka laps selline on, siis on ka kodus sõnaks ja vanemad on tossud.

Misasja, mida selline kommentaar tähendama peaks? Vanemad on tossud, laps on sõnaks?

Mis puutub vanemate teavitamisse. Tänapäeval on hea, kui leiad õpetajad, kes viitsivad lapse kohta mingitki suulist tagasisidet anda. Kuna lasteaedadesse saab tööle igasuguseid inimesi, siis nii häid õpetajaid igal pool lihtsalt ei ole. Palju on selliseid, kes mitte midagi vanematele ei ütle ja siis arenguvestlusel lajatavad, et teie laps on sel õppeaastal teinud seda, toda ja kolmandat. Millest muidugi vanemal pole aimugi.

Eriti naljakas oli minu jaoks 25+aastat tööl olnud õpetajalt kaebus, et minu laps teda ei kuula. Asja lähemalt uurides selgus, et õpetaja polnud lapsega isegi mitte rääkinudki, seega on täiesti loogiline, et laps ei saanudki teda kuulda.

Lapse sõnakuses probleemi ei näeks, liidri omadused tulevad kasuks.

 

0
-13
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Igal juhul ei nõustuks õpetajate arvamusega, et laps aina vaidleb ja nõuab õigust taga. Millest need olukorrad siis seal tekivad, et nii saab olla? Kas äkki õpetajad ise vaidlevad seal lastega, laps lihtsalt vaidleb vastu kuna näeb seda pealt? Rühma tööd juhivad ometi õpetajad, mitte lapsed. Mis eeskuju nad ise lastele annavad, kuidas konflikte lahendavad, see oleks minu küsimus.

+2
-9
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Õpitav sotsiaalne oskus nagu iga teinegi – nagu 11.13 kägu juba ütles. Pea ju võtab, asi see siis pole õppida ka keelt nii palju talitsema, et kõik õppida saavad, mitte ei pea ühe haukumist kuulama.

 

+10
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Mulle tundub, et õpetaja jätab pool lugu rääkimata, millest need vaidluse olukorrad ja enda õiguse nõudmised siis seal algavad, selle asemel, et lapse käitumist rühmas korrigeerida pedagoogiliste võtetega, mis peaks ju täiesti tema pädevuses olema.

+2
-9
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Nüüd on lasteaias tekkinud probleem sellega, et laps üritab juba õpetajatel suid kinni panna kui temale miskit ei meeldi.

Hea oleks mingeid näiteid tuua, et saada aru, kas laps püüab oma õiguste eest seista või lihtsalt ülbitseb. No näiteks, laps keeldub kummikuid jalga panemast, kuigi õues sajab. Et tema tuli kingadega ja tahab ka nüüd õues olla kingadega. Õpetaja püüab selgitada, et jalad saavad märjaks, aga laps ütleb vastu, et mis siis, mul on vahetussokid kapis. Õpetaja: No külm on jääd haigeks, laps: Ei jää ja kui jäängi saan kodus olla. Mul ema lubab jne.

+5
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Varem või hiljem teeb oma noka lahti valel ajal ja vales kohas.
Edasi mõelge ise. Aga nii läheb. Mina lapsevanemana ennetaksin.

+1
-3
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Nüüd on lasteaias tekkinud probleem sellega, et laps üritab juba õpetajatel suid kinni panna kui temale miskit ei meeldi.

Hea oleks mingeid näiteid tuua, et saada aru, kas laps püüab oma õiguste eest seista või lihtsalt ülbitseb. No näiteks, laps keeldub kummikuid jalga panemast, kuigi õues sajab. Et tema tuli kingadega ja tahab ka nüüd õues olla kingadega. Õpetaja püüab selgitada, et jalad saavad märjaks, aga laps ütleb vastu, et mis siis, mul on vahetussokid kapis. Õpetaja: No külm on jääd haigeks, laps: Ei jää ja kui jäängi saan kodus olla. Mul ema lubab jne.

Aga Las läheb kingadega vihmaga õue, saab kohe kaks ühes. Rikub ära kingad ja saab põiepõletiku, mis kipub ka korduma. Siis on järgmine kord targem, mitte ei aja moodi taga.

0
-5
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Otsekohesuse ja aususe juurde peab käima ka taktitunne ehk, et kõik see mis aju toodab ei pea mitte suust välja purskuma. Üks selline aus ja tõekuulutaja läks minu peale õpetajale kaebama, kui ütlesin omalt poolt tõe välja – et ainult pugejad käivad kaasõpilaste peale kaebamas (et ühel õpilasel aitas ema teha mingi kodutöö ära, mille eest sai kiita).

+6
-1
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Tegemist on 6a tüdrukuga.

On olnud juba päris väikesest saadik kõvahäälne kamandaja ja vastuvaidleja. Oma õigust hakkab taga ajama siis juttu tuleb nii palju, et kõrvad huugavad. Korralik sõnasepp on ka. Nüüd on lasteaias tekkinud probleem sellega, et laps üritab juba õpetajatel suid kinni panna kui temale miskit ei meeldi.

Kuidas sellised lapsed koolis hakkama saavad? Pea võtab väga hästi aga just see terav keel…

Kui ta on ka tark, siis saab hästi hakkama.  Vanemaks saades mingu väitlema.

+1
-1
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Mulle tundub, et õpetaja jätab pool lugu rääkimata, millest need vaidluse olukorrad ja enda õiguse nõudmised siis seal algavad, selle asemel, et lapse käitumist rühmas korrigeerida pedagoogiliste võtetega, mis peaks ju täiesti tema pädevuses olema.

Õpetaja ei saa päästa sisseharjunud kommetega lapse käitumist. Ta võib teha märkusi ja suuta nii palju, et teised lapsed ei kannataks, aga harjumus vastu plõksida ob tulnud ikka kodust ja seal tal lastakse seda teha. Lapsel puudub respekt on tal on karistamatuse tunne.
Lasteaed on kodu toetav institutsioon, mitte ei tee vanemate eest tööd ära.
TA peab ikka peeglist iseennast nägema.

+10
-2
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Minu nüüdseks teismeline noormees on olnud väga otsekohene ja aus.

Ta on saanud klassikaaslastega hästi läbi, aga väga häid sõpru klassus ei tekkinud, sest kellelegi ei meeldi, kui tõde otse näkku õeldakse. Populaarsed on nn. pugejad, kes räägivad igaühele seda, mida nad kuulda tahavad. Samuti ei olnud ta algklassides õpetaja kõige suurem lemmik,. Kõik 9 kl oli viieline. Põhikooli lõpupoole ja nüüd gümnaasiumis hondavad õpetajad just neid, kes on sirgjoonelised ja kellel oma arvamus asjadest.

See pole ilmtingimata otsekohesus ja ausus, vaid tihtipeale hoopis taktitundetus. Kõike ei pea alati välja plärtsatama.

+11
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Normaalsel inimesel on aju ja suu vahel filter ning lastele tuleb seda õpetada, et käitu teistega nii nagu sa tahaksid teised sinuga käituksid. Õpiraskustega lapse kohta ei ütle, et sinusugusel ei ole asja ülikooli, vaid tuleb tunnustada, et tubli oled, et oled saanud endale korraliku ameti – olgu see siis puhastusteenindaja vms,

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Vabakasvatuse viljad. Varsti on veri väljas ja kuskil näos mingid armid ja tsiviilnõuded. Edu!

+2
-4
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Mulle tundub, et õpetaja jätab pool lugu rääkimata, millest need vaidluse olukorrad ja enda õiguse nõudmised siis seal algavad, selle asemel, et lapse käitumist rühmas korrigeerida pedagoogiliste võtetega, mis peaks ju täiesti tema pädevuses olema.

Õpetaja ei saa päästa sisseharjunud kommetega lapse käitumist. Ta võib teha märkusi ja suuta nii palju, et teised lapsed ei kannataks, aga harjumus vastu plõksida ob tulnud ikka kodust ja seal tal lastakse seda teha. Lapsel puudub respekt on tal on karistamatuse tunne.

Lasteaed on kodu toetav institutsioon, mitte ei tee vanemate eest tööd ära.

TA peab ikka peeglist iseennast nägema.

See pole alati nii, et kodu on kõiges süüdi. Lasteaias näeb laps ka teisi lapsi, lastel on kombeks üksteist matkida ja vabalt võib laps matkida ka lasteaias kedagi teist.

+1
-8
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Mulle tundub, et õpetaja jätab pool lugu rääkimata, millest need vaidluse olukorrad ja enda õiguse nõudmised siis seal algavad, selle asemel, et lapse käitumist rühmas korrigeerida pedagoogiliste võtetega, mis peaks ju täiesti tema pädevuses olema.

Õpetaja ei saa päästa sisseharjunud kommetega lapse käitumist. Ta võib teha märkusi ja suuta nii palju, et teised lapsed ei kannataks, aga harjumus vastu plõksida ob tulnud ikka kodust ja seal tal lastakse seda teha. Lapsel puudub respekt on tal on karistamatuse tunne.

Lasteaed on kodu toetav institutsioon, mitte ei tee vanemate eest tööd ära.

TA peab ikka peeglist iseennast nägema.

Lasteaias veedavad lapsed suure osa oma päevast ja lasteaias loovad rühmas meeleolu õpetajad. Kodu toetav, aga kui kodus laps nii ei käitu, siis kust otsast see lasteaed seda kodu toetab, kui kodus on lapse käitumine üks ja lasteaias teine?

+2
-8
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Lasteaias veedavad lapsed suure osa oma päevast ja lasteaias loovad rühmas meeleolu õpetajad. Kodu toetav, aga kui kodus laps nii ei käitu, siis kust otsast see lasteaed seda kodu toetab, kui kodus on lapse käitumine üks ja lasteaias teine?

Sa teemaalgatust ikka lugesid? Kodus paugub ju samamoodi.

Laps on pika päeva tõesti aias, aga kogu käitumine, kombed, elutarkused, harjumused tulevad ikkagi kodust, sest laps peab oma vanemaid iidoliteks. See on ka täiesti loomulik.

Lasteaed on võõras keskkond, lapsed ja õpetajad võõrad inimesed. Seal käitub laps oluliselt teistmoodi kui kodus. Eriti vanuses, kus tal juba “jalad kannavad”.
Täpselt samamoodi käitub laps teisiti vanaema juures või sõbra kodus.

Laps võib teatud asju matkida, aga siis ongi vanemate asi sellele piir panna. Selgitada, et nii ei tehta mitte kuskil, ei kodus ei väljaspool kodu. Siin loos pole seda tehtud.

+6
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Mina jälle ei saa aru sellest, mis õpetajaga tegu on, kes ei tule toime vaidleva 6-aastasega? Kas ülikoolis siis ei õpetatud, kuidas teatud käitumisele reageerida või pole õpetajal piisavalt “vana rasva”, mille pealt seda ära lahendada suudaks ilma vanemate sekkumiseta?

+1
-10
Please wait...
To report this post you need to login first.
Näitan 30 postitust - vahemik 1 kuni 30 (kokku 33 )


Esileht Väikelaps Vasturääkiv laps lasteaias