Head Perekooli külastajad!

Perekool on Eesti esimene pereportaal. Ehkki viimastel aastatel on loodud uusi kaasaegseid suhtlus- ja infokanaleid, on Perekoolil jätkunud pikaajalisi ja aktiivseid külastajaid - oleme selle üle rõõmsad ja tänulikud.
1. juunil 2024. aastal lõpetab Perekooli foorum oma tegevuse. Hoolimata me püüdlustest hoida Perekooli heatahtliku ja toetava keskkonnana, võivad ka üksikud sobimatud postitused teha palju kurja, kahjustades asjaosaliste enesetunnet ja suhteid.
Jätkame Perekooli lehel igakuiselt uute artiklite ja taskuhäälingu osade avaldamist. Olete südamest oodatud ammutama kaasaegseid tõenduspõhiseid teadmisi naise ja lapse tervise, pere ja suhete teemadel.

Foorumihuvilistel on üks võimalus edaspidiseks suhtluseks näiteks äsja loodud Elufoorumis: elufoorum.com

Sisukate kohtumisteni Perekooli lehel.
Eesti Ämmaemandate Ühing

Esileht Koolilaps Vastutuse võtmine, vabandamine – jah/ei?

Näitan 13 postitust - vahemik 1 kuni 13 (kokku 13 )

Teema: Vastutuse võtmine, vabandamine – jah/ei?

Postitas:
Kägu

Kas vabandamine, oma eksimuste tunnistamine on tänapäeval teema? Kui vaadata, kuidas toimib KiVa ja kuidas sotsiaalpedagoogid toumetavad, siis vabandamine kui selline on jäänud aegade hämarusse ja seda ei peeta tänapäeval enam vajalikuks. Seega ei peaks seda ka oma lapsele õpetama? Eitamise ja hämamisega, lolli enesekindlusega purjetab ilmselt kaugemale? Milline mulje siinsetele kasutajatele on jäänud?

+3
-11
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

No ega formaalne vabandamine ka eriti parem ei ole ju.

+2
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Kas vabandamine, oma eksimuste tunnistamine on tänapäeval teema? Kui vaadata, kuidas toimib KiVa ja kuidas sotsiaalpedagoogid toumetavad, siis vabandamine kui selline on jäänud aegade hämarusse ja seda ei peeta tänapäeval enam vajalikuks. Seega ei peaks seda ka oma lapsele õpetama? Eitamise ja hämamisega, lolli enesekindlusega purjetab ilmselt kaugemale? Milline mulje siinsetele kasutajatele on jäänud?

Oleneb olukorrast, aga mis vabandust sa ootad ja mille eest? Kui sa räägid sotsiaalpedagoogist, siis on tegu ju kooliga? Enesekindlusega purjetabki kaugele, trauma tunnus on see, kui inimene tunneb pidevalt vajadust vabandada või ootab vabandusi.

+1
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Enesekindel ja hea lastetoaga inimene kindlasti taipab vabandada. Koolides tõesti vabandamist oluliseks ei peeta, rõhuasetus on emotsioonide ärakuulamisel ja sellega kõik piirdubki.

+1
-2
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Enesekindel ja hea lastetoaga inimene kindlasti taipab vabandada. Koolides tõesti vabandamist oluliseks ei peeta, rõhuasetus on emotsioonide ärakuulamisel ja sellega kõik piirdubki.

Hea lastetoaga inimene ei koolikiusa ka, asetus on ohvrirollist välja aitamisel ja kiusajatega tegelemisel, et enam ei kiusaks, uuritakse, miks kiusamine toimus ja ühesõnaga, ikka tegeletakse mõlema poolega.

+1
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Kas vabandamine, oma eksimuste tunnistamine on tänapäeval teema? Kui vaadata, kuidas toimib KiVa ja kuidas sotsiaalpedagoogid toumetavad, siis vabandamine kui selline on jäänud aegade hämarusse ja seda ei peeta tänapäeval enam vajalikuks. Seega ei peaks seda ka oma lapsele õpetama? Eitamise ja hämamisega, lolli enesekindlusega purjetab ilmselt kaugemale? Milline mulje siinsetele kasutajatele on jäänud?

Kiusaja ju ei arva, et ta kiusab. Selles asi ongi.

+2
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Kahjuks on tänapäeval vabandamine ka suurele osale täiskasvanutest üle jõu käiv pingutus, mida me sel juhul siis oma lasteltki ootame? Või siis teine äärmus: vabandusi loobitakse suust nagu täitesõnu, ilma mõtlemata ja sealjuures oodates, et nüüd peabki kannatanu silmapilk kõik ära unustama.

Näiteks mingi ettevõtte, ametiasutusega suhtlemine, kui annad neile tagasisidet nende poolt tehtud veast. Isegi kui tegemist oli täiesti ilmse nendepoolse apsakaga, mille saad ilusasti ka ära tõendada, tuleb sulle apsaka tegija ülemuselt tavaliselt hoopis sihuke vastus: “Me vabandame, et meie poole pöördumine teis negatiivseid emotsioone esile kutsus. Loodetavasti toob järgmine pöördumine teile naeratuse näole. Lugupidamisega …”

Selline “vabandus” ei ole vabandus! Sest ilmselgelt ei saa keegi teine vastutada e vabandada sinu emotsioonide eest. Milleks siis sedasi lollitada ja süüdimatut iba ajada, eriti veel pealtnäha suure ja lugupeetud ametiasutuse tasandil?

+3
-2
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Loomulikult õpetame lastele vabandamist. Siiralt ja südamest, kui nad on aru saanud, et said mingi käkiga hakkama, ütlesid kellelegi halvasti mingi tuju ajel või tegid kogemata füüsiliselt sõbrale haiget. Räägime asjad läbi  ja seletame. Vahel kutsume mõlemad pooled kokku ja nad räägivad omavahel. Ikka vabandavad, kui vaja. Iga asi ei vaja tõesti vabandust palumist, mõni jama lihtsalt juhtub.

+2
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Kahjuks on tänapäeval vabandamine ka suurele osale täiskasvanutest üle jõu käiv pingutus, mida me sel juhul siis oma lasteltki ootame? Või siis teine äärmus: vabandusi loobitakse suust nagu täitesõnu, ilma mõtlemata ja sealjuures oodates, et nüüd peabki kannatanu silmapilk kõik ära unustama.

Näiteks mingi ettevõtte, ametiasutusega suhtlemine, kui annad neile tagasisidet nende poolt tehtud veast. Isegi kui tegemist oli täiesti ilmse nendepoolse apsakaga, mille saad ilusasti ka ära tõendada, tuleb sulle apsaka tegija ülemuselt tavaliselt hoopis sihuke vastus: “Me vabandame, et meie poole pöördumine teis negatiivseid emotsioone esile kutsus. Loodetavasti toob järgmine pöördumine teile naeratuse näole. Lugupidamisega …”

Selline “vabandus” ei ole vabandus! Sest ilmselgelt ei saa keegi teine vastutada e vabandada sinu emotsioonide eest. Milleks siis sedasi lollitada ja süüdimatut iba ajada, eriti veel pealtnäha suure ja lugupeetud ametiasutuse tasandil?

Aga mida nad oleks siis pidanud sulle kirjutama? Antud näitel tundub küll, et vabandad või ei vabanda, tõepoolest pole kasu.

0
-2
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Kui vaadata, kuidas toimib KiVa ja kuidas sotsiaalpedagoogid toumetavad, siis vabandamine kui selline on jäänud aegade hämarusse ja seda ei peeta tänapäeval enam vajalikuks.

Sa oled millestki väga valesti aru saanud. Mingit vabandama sundimist jah enam ei ole, aga mis sest väljapressitud mitte tegelikult mõeldud vabandusest kellelegi kasu on?

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Kahjuks on tänapäeval vabandamine ka suurele osale täiskasvanutest üle jõu käiv pingutus, mida me sel juhul siis oma lasteltki ootame? Või siis teine äärmus: vabandusi loobitakse suust nagu täitesõnu, ilma mõtlemata ja sealjuures oodates, et nüüd peabki kannatanu silmapilk kõik ära unustama.

Näiteks mingi ettevõtte, ametiasutusega suhtlemine, kui annad neile tagasisidet nende poolt tehtud veast. Isegi kui tegemist oli täiesti ilmse nendepoolse apsakaga, mille saad ilusasti ka ära tõendada, tuleb sulle apsaka tegija ülemuselt tavaliselt hoopis sihuke vastus: “Me vabandame, et meie poole pöördumine teis negatiivseid emotsioone esile kutsus. Loodetavasti toob järgmine pöördumine teile naeratuse näole. Lugupidamisega …”

Selline “vabandus” ei ole vabandus! Sest ilmselgelt ei saa keegi teine vastutada e vabandada sinu emotsioonide eest. Milleks siis sedasi lollitada ja süüdimatut iba ajada, eriti veel pealtnäha suure ja lugupeetud ametiasutuse tasandil?

Aga mida nad oleks siis pidanud sulle kirjutama? Antud näitel tundub küll, et vabandad või ei vabanda, tõepoolest pole kasu.

Sa ei saa vahest aru? Vabandatakse iseenda käitumist, eksimust, hooletust, mitte aga teise inimese emotsioone. Niisugune “vabandus” lükkab kogu vastutuse kliendi kaela, pestes hooletu töötaja süüst täielikult puhtaks.

+1
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Vabandatakse iseenda käitumist, eksimust, hooletust, mitte aga teise inimese emotsioone. Niisugune “vabandus” lükkab kogu vastutuse kliendi kaela, pestes hooletu töötaja süüst täielikult puhtaks.

I’m sorry you feel that way.

+1
-1
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

I’m sorry you feel that way.

Väikeste inimeste viis end üles tõsta on minna kohe kaitsepositsioonile: vabandame, et te nii reageerisite. Vabandada oma vigade üle suudavad ainult intelligentsed ja enesega rahulolevad inimesed. Kui te saate sellise non-apology vabanduse, siis parem tundke inimesele kaasa – pole kombeid ega eneseväärikust. Las ta siis olla omaette oma suure ettevõtte esindajaks.

+1
-1
Please wait...
To report this post you need to login first.
Näitan 13 postitust - vahemik 1 kuni 13 (kokku 13 )


Esileht Koolilaps Vastutuse võtmine, vabandamine – jah/ei?