Teema: Vastutustundetu käitumine?

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]

Minu isiklik tupsununnu oleks selle aja peale ammu palavikukrambid saanud ja eluohtlikku olukorda sattunud.

Jah, eks krampide tekkimisel oleks lasteaed kiirabi kutsunud, aga ma eelistaksin oma lapsel ise palavikku alandada ja mitte aju hapnikupuudusesse jäämisega riskida. Palavik tõuseb minu lapsel paari tunniga ja vabalt võib olla nii, et hommikul ei kurda laps millegi üle aga keskpäevaks on kõrge palavik.

Ei maksa nii nürimeelne olla ja arvata, et kui sinu isiklikul tupsununnul pole eelsoodumust krampide tekkeks, siis pole seda kellelgi.[/tsitaat]

Sellist tupsununnut ei julgeks mina üldse lasteaeda viia.
Kui ikka nii kiirelt palavik tekib ja lausa kiirelt krampideni, siis on ikka liiga ohtlik teda teiste vastutusele anda.

Mees käib tööl ja sina molutad kodus? (Et mees lapse koju pidi TOOMA) Edaspidi hakka ise lapsi sõidutama siis on turvatoolid sinu valduses!
Oled sa üldse elusees tööd teinud. Suhtumine tndub küll sellise ülalpeetava eide oma, kelle ainsaks koustuseks on paljuneda ja pesu pesta.

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]

(neil, kes mingit reaalset tööd teevad, ei ole tööle minemine ja seal viibimine mitte kõige suurema tähtsusega töölõigud. erinevalt mõnest, kes käib kontoris kohvi joomas ja ahtrit laiaks istumas.)

mine võta nüüd õhtused rohud ära ja püüa pikali heita.[/tsitaat]

Endast räägid, jah? Vaevalt sa teiste töid ja tegemisi nii hästi tead.

Tegelikult tundub mulle, et peamine põhjus on hoopis vanemate vahelises suhtes. Tuleme nüüd alguse juurde tagasi – laps haigestus ja õpetaja helistas emale. Seejärel ema lapse isale.

Näiteks kui meil oleks analoogne juhtum olnud ja lapse isa oleks teatanud, et tal läheb veel pool tundi tööl aega. Võttes arvesse, et prioriteet nr 1 on haige laps võimalikult ruttu koju saada, oleksime ikkagi omavahel kokku leppinud kes rutem lapseni jõuab.
Igasugused sinu-minu kohustused oleksid olnud täiesti kolmandajärgulised.
Ma oletan, et analoogses situatsioonis (haige laps lasteaias, isal vaja pool tundi veel tööl olla, ema kodus töötamas) oleksime toiminud nii – ema oleks tellinud takso ja sõitnud lasteaeda. Minul oleks kulunud nii lapseni jõudmiseks pool tundi (võtan enda kodu järgi aega, aga oletan, et ka teemaalgataja ei oleks sinna taksoga kiiremini jõudnud). Selleks ajaks oleks isa töö lõpetanud ja autoga lasteaeda järgi sõitnud. Vahe oleks jäänud mingi 15-20 minutit, selle aja oleksin olnud lapsega lasteaias, teda riietanud,a sju kokku korjanud jne. Vähemalt meie lasteaias on ootamatult haigestunud laps sotsiaaltöötaja kabinetis, kus on ka voodi. ilmselt ta ka teistes lasteaedades mööd rühmatuba ringi ei jookse, vaid on kusagil vaiksemas ja rahulikumas kohas pikali.
Ja siis oleksime koos koju tulnud.

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]
Jajah, mehed võivad lasta lapsel ka ära surra, sest ega töö ei saa ju selle pisiasja pärast pooleli jääda…

järgi peab minema see lapsevanem, kes seda kõige kiiremini ja operatiivsemalt teha saab, ehk antud juhul mees, kuna tema oli lähemal ja autoga. [/tsitaat]

No mees tegigi ju seda, tõepoolest. Jättis töö pooleli, võttis auto ja tõi lapse koju. Kahjuks proua jaoks mitte piisavalt kiiresti. Nüüd räägitakse siin juba lapse SURMAST ja kirutakse mehi nii et maa must. Kuigi on ka palju naisi, kes teevad vastutusrikast tööd, mida ei saa sekundipealt pooleli jätta, et lasteaeda kihutada.

Teemaalgataja on veendunud, et tema on hea ja mees paha, mis siin enam vaielda.

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]mind häirib siin teemas naise suhtumine mehe töösse ja mehesse endasse.
A la mingi mõtetu töö niikuinii, alati võib ära joosta sekundipealt. Tegelikult on enamasti mingi aruanne, kiri või probleemilahendus pooleli, keegi ootab lubatud vastust, ülemus tahab hetke rääkida.
Ja veel on mehel kohustus täpselt aru anda, millega ta selle poole tunni jooksul tegeles!
Halloo, piinlik ju selline aruandluskohustus täiskasvanud mehel!
[/tsitaat]
Minu meelest on siin kaks asja, millega puusse pannakse:

1. Esmaseks prioriteediks ei peaks ühelgi inimesel olema töö, vaid oma lapse heaolu. Kirjad, probleemilahendused ja kõik muu saavad selles valguses oodata. Mis oleks olnud, kui mees oleks saanud teate, et laps on näiteks raskesse autoavariisse sattunud? Oleks ka rahumeeli oma probleemilahendustega edasi tegelenud?

2. Mees ise lubas ja siis hakkas venitama. Krt ära siis luba kui ei suuda oma lubadusi täita. Või kui tuleb tõesti midagi ettenägematut vahele, informeeri teisi asjaosalisi sellest. Närvi ajavad sellised inimesed, kes leiavad, et maailm peab ümber nende mugavuse keerlema.

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]ja te, naised, siiralt leiate, et mehel ei peagi mingit vastutust olema?
naine teenigu raha, tehku kodutööd, muretsegu laste pärast, kasutagu ühistransporti, sest pere ainuke auto on mehe tagumiku all. ärgu naine jumala eest meest tülitagu mingi sellise ootusega, et toob haige lapse lasteaiast ära, sest mehel on ALATI midagi tähtsamat ees.

kuulge, nii ei saa rallit sõita.
isegi see näitab, kui vanamoodne on eesti ühiskond, et lasteaias helistatakse alati emale, kuigi näiteks antud juhul oli isa see, kes regulaarselt lapsi lasteaeda viis ja tõi.

loomulikult jääb naine sellise suhtumise juures tööturul nõrgemasse rolli, sest naise aeg ja töö on niikuinii mehe omast vähemtähtis ja laste pärast peab ka iga hetk suutma reageerida. kuulge, naised, isa on ka lapsevanem.[/tsitaat]

Mees tõigi ju lapse ära! Mis tööd te kõik ometi teete, et saate selle kohe käest visata?

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]

Minu meelest on siin kaks asja, millega puusse pannakse:

1. Esmaseks prioriteediks ei peaks ühelgi inimesel olema töö, vaid oma lapse heaolu. Kirjad, probleemilahendused ja kõik muu saavad selles valguses oodata. Mis oleks olnud, kui mees oleks saanud teate, et laps on näiteks raskesse autoavariisse sattunud? Oleks ka rahumeeli oma probleemilahendustega edasi tegelenud?

2. Mees ise lubas ja siis hakkas venitama. Krt ära siis luba kui ei suuda oma lubadusi täita. Või kui tuleb tõesti midagi ettenägematut vahele, informeeri teisi asjaosalisi sellest. Närvi ajavad sellised inimesed, kes leiavad, et maailm peab ümber nende mugavuse keerlema. [/tsitaat]

Jah muidugi, laps on esmane prioriteet. Seetõttu ma ei viskagi tööd poole pealt käest, sest tean, et lapsega ei juhtu selle paari tunni jooksul midagi, kui ta on hoolitsevate õpetajate silma all. Küll aga juhtub lapsel oluline elatustaseme langus, kui ma oma töösse nii vastutustundetult suhtun, et isegi lahtisi otsi enne lahkumist kokku ei tõmba.

Mees lubas seepärast, et oma ülinärviline naine maha rahustada. Mees teadis täpselt, et lapsega midagi hullu ei juhtu selle aja jooksul. Tegemist ei ole mugavusega vaid ratsionaalse mõtlemisega. Vaene mees, kellel naiseks selline hüsteerik.

Pakun, et need kes siin hulluvad, kui lapsele viie minutiga järgi ei jõuta, on enamasti ainult ühe lapsega emmed. Ise olin ka esimese lapsega väheke kanastunud.

Vaevalt, et sa alles nüüd teada said, et sinu meest on just selliste omadustega õnnistanud. Või et need tal üle öö tekkisid. Harju ära ja arvesta nendega. Küllap on sinul endal ka mõni \”küür\” mis teistele mokka mööda ei ole.

Ja miks sa siis selle teema tegid?