T.H. – Minul pole küll diagnoosi pandud, aga olen ka ikka peaagu pilditu olnud. Valu nii tugev, et asju ei jaksa käes hoida jne. Minul ütles arst juba pubeka eas, et valuvaigisteid tuleb tarvitada juba ette. Kui valu käes on, siis enam ei aitagi midagi. Ehk kui mul päevad algasid, siis enne seda, kui valu tuli, tõmbasin juba valuvaigisti alla. Vähemalt minul mingilgi määral toimis see süsteem. Eks valu oli ikka, aga palju talutavam.
Eks oli ka neid kordi, kui unustasin ette võtta, aga mingil viisil tegelikult mõnevõrra vähenes valulikkus üleüldse mõne aja pärast. Kuigi vahepeal samamoodi tahab pisar silma tulla, siis nii megahulle valusid enamasti enam ei olegi. Kaasa aitab väga tugevasti ka enda rakkes hoidmine ehk pole aega valu peale mõelda ja seda oma mõttetööga hullemaks ajada. Esimene kord, kus mul oli enam-vähem valudeta päevad ilma tabletita (samuti pubeka eas), oli siis kui mul vanaisa suri ehk mõtted olid igalpool mujal kui veritseval allkorrusel ja kõhuvalul.
Edaspidigi olen sellest korrast õppust võtnud, püüdnud olla aktiivne ja tegus päevade ajal. Kõigil see ilmselt nii toimiks, aga minu puhul on see küll kaasa aidanud leebematele päevadele. Ja siis loomulikult ikka see valuvaigisti…
Ja Liblikas vist oli äkki see, kes ütles, et orgasm lõdvestab lihsaid ja aitab samuti valu leevendada. Igas olukorras ennas orgasmi viia vist ei saa, aga ulakamad mõtted võivad siiski hullemast päästa ja kerget leevendust pakkuda 🙂
Eks kui triipe just ei tule, saad katsetada, mis just Sinu puhul toimiks. Üks kuu üks variant ja teine kuu teine. Võid ka kindluse mõttes kõiki korraga proovida 😀
Annan siis endast ka märku vahepeal. Üle 1,5a triipe püüdnud, siiani tulutult. Eile lõppesid uuringud endokrinoloogi juures, kes ei näinud vajadust mingeid ravimeid määrata ja luges kõik näidud korrasolevateks (sh TSH 2.99).
OV on just hiljuti kõigi eelduste kohaselt toimunud ja täna peaks olema DPO2 (võib-olla juba 3). Lootusi suuri ei hellita ja plaanin nüüd siis munajuhade uuringule minna. Paraku LAP saatekirja kirjutanud arst suunas mu verekaardi saamiseks perearstile, kellele selline suunamine jäi arusaamatuks ja soovitas verekeskusest uurida (kuna olen doonor ja kõik vajalikud andmed seal olemas), kus jäi samuti suunamine arusaamatuks. Nüüd siis olen olukorras, kus keegi ei taha mulle verekaarti kirjutada. Homme helistan LAP arstile, et aega panna ja vestlen temaga sel teemal. Vast saan siis sealt kaudu selle kätte. Ja kui ei saa, siis kirjutab lõpuks ilmselt ikkagi perearst selle välja.
Ainult üks arstide vahel solgutamine käib ja oleks siis sellest kõigest ka mingeid tulemusi… Kui varasemalt olen siit foorumist saanud mitmeid kommentaare, et ma nii positiivne jne, siis nüüdseks on mul jaks otsa lõppenud ja plaanin mõneks ajaks triibupüüdmisega lõpetada, kui just imedekombel nüüd käesolev tsükkel lõpuks see jackpot just ei ole!
Elli-Ly
