Mul on 19. nädal ja kõht on nähtav. Liigutusi olen tundnud 2 nädalat, eilset toksib tegelane veidi teises kohas kui enne. Eks tal ole veel ruumi keerutamiseks. Järgmine UH (LA) on kahe nädala pärast. Eile terve päeva määris pruunikalt, ehmatasin täitsa ära. Aga kuna määris nii vähe, et side jäi puhtaks, siis erakorralisse ei läinud. Tänaseks on voolus jälle selge. Ei tea, mis see oli, aga loodan, et rohkem enam ei tule.
Mina soovitan minna iga määriva voolusega erakorralisse. Räägin oma loo.
Hetkel nädalaid 18+3. Kümme päeva tagasi tundsin alaseljas valusid, mis ei olnud üldse väga häirivad. Liikusin ringi ega teinud sellest suuremat numbrit. Õhtul hiljem tekkis valu ka alakõhtu, pidasin neid valusid esialgu emaka kasvamise/venimise valudeks, kuna need ei olnud väga tugevad, pigem olid lihtsalt pisut häirivad. Öösel läks valu tugevamaks. Võtsin paracetamoli ja no spad. Hommikul ikka valutas, aga see valu ei olnud ka selline, mis takistaks kõndimist ja tavapärase elu elamist. Kahtlustasin ka, et võib-olla on gaasivalu, kuna kõht ei käinud ka korralikult läbi. Töötan koolis õpetajana ja juhtumisi oli esimese koolipäeva aktuse päev ja ma tundsin, et ei saa jätta sinna minemata, klassitäis lapsi ju ootab. Otsustasin, et käin aktusel ära ja peale aktust lähen igaks juhuks erakorralisest läbi. Nii ka tegin.
Erakorralises kurtsin alakõhu- ja alaseljavalu. Määrivat voolust ei olnud ja seda polnud mul ka varem kunagi olnud. Pandi paracetamoli ja no spa tilk, et valu vähendada. Tehti uriini- ja vereanalüüs. Uriin oli korras, aga veres oli põletikunäit tõusnud. Tehti ultraheli kõigist minu enda organitest, et äkki on pimesoolepõletik või midagi sellist. Kõik oli korras. Beebiga oli ka kõik korras. Emakakael suletud. Arst arvas, et peaks tegema järgmisel hommikul kordusanalüüsid, et vaadata kas põletikunäit tõuseb.
Andsin järgmise päeva hommikul kordusanalüüsid ja läksin tööle. Kõhus oli endiselt valu, terve öö oli magamata, sest see valu ikkagi häiris. Samas suutsin minna tööle, seista klassi ees ja läbi viia tunde, seega oli see valu selline talutav. Umbes kl 11 tööl vetsu minnes avastasin, et tuleb pruuni voolust. Siis tekkis mul paanika. Võtsin takso ja sõitsin erakorralisse.
Erakorralises vaadati üle hommikused analüüsid, leiti et põletikunäitaja on tõusnud väga kõrgeks (CRV 84) ja tuleb jääda koheselt haiglasse. Pruun voolus pidavat tähendama ähvardavat katkemisohtu. Ja põletik pidavat olema selle põhjustajaks ja soodustajaks. Olin 8 päeva haiglas, 3x päevas manustati tilgutiga antibiootikumi. Arstid kahtlustasid esialgu kõige hullemat – lootevee ja lootekestade põletikku, mis sageli lõppeb raseduse katkemisega. Tuli lihtsalt elada päev korraga ja jälgida põletikunäitu ja loota, et see langeb.
Antibiootikum õnneks avaldas oma mõju ja iga päevaga põletiku näit õnneks langes. Pruunikat/beežikat voolust tuli haiglas veel 3-4 päeva, siis lõppes see ära. Voolus ei olnud kogu aeg pruunikas/beežikas, osadel kordadel vetsus käies jäi paber täiesti puhtaks. Peale nädalast haiglasolekut ja antibiootikumi kuuri oli põletiku näit langenud enamvähem norm tasemele (CRV 13, norm on alla 10). Dr Szirko tegi mulle põhjaliku loote ultraheliuuringu, kus kõik oli korras ja ta arvas, et tegemist siiski ei olnud lootevee- ja lootekestade põletikuga, ütles, et siis poleks põletikunäit nii kiiresti langenud. Arvas, et põletik võis tekkida hoopis müoomisõlmest, mis mul emaka küljes kasvab (see oli seal juba enne rasedust, aga rasedusega on oluliselt suurenenud). Kindlat põhjust miks põletiku näit nii kõrgeks läks ja kus põletik oli, seda teada ei saanudki. Kõik bakterikülvid olid korras.
Üleeile sain haiglast koju, valusid pole sel nädalal enam olnud, voolust ka mitte, põletikunäit korras.
Aga haiglas oleku ajal õppisin, et erakorralisse tuleb minna KOHE, kui midagi on teistmoodi (valu või määriv voolus). Nädala jooksul oli mul mitmeid erinevaid palatikaaslasi. Ja ma mõistsin, kui habras võib olla üks rasedus ja kui lihtsalt see võib katkeda. Kui senini ma arvasin, et kui beebiga on kõik korras, siis kulgeb ka rasedus okeilt, siis nüüd nägin ma mitmeid naisi, kelle beebide arenguga oli kõik hästi, kuid nad olid sattunud täiesti ootamatult raseduse katkemise ohuga haiglasse – ühel oli lõhkenud 18. nädalal lootekott (põhjust arst öelda ei osanud, miks selline asi lihtsalt võib ühel päeval juhtuda), teisel oli 19. nädalal tekkinud platsenta irdumine ja sellest verejooks (lihtsalt tekkis öösel magades) ja katkemisoht, kolmas sünnitas 26. nädalal 960 grammise beebi. Kõik naised olid eelnevalt terved, nende beebid olid kõhus terved ja sellised asjad tekkisid täiesti ootamatult. Nad polnud ka teinud midagi füüsiliselt rasket ja ühelgi neist polnud ka valusid.
Samuti jõudsin ma palju googeldada ja lugeda, mis kõik võib lihtsalt üleöö juhtuda ka täiesti tervel rasedal, kelle beebiga on kõik hästi. Kui senini arvasin, et 12. nädalaga on ohud möödas, siis nüüd tean, et nii see pole. Hirm katkemise ees on ikka väga suur ehkki beebiga on kõik hästi.
Sain ka teada, et kuni 22. nädalani ei olegi väga midagi teha, kui on katkemisoht. Jah, põletikku saab ravida, aga kui peaks algama katkemisprotsess, siis beebit päästa ei saa ja midagi arstid rohkemat ei tee. Alates 22. nädalast hakatakse haiglas ka beebi eest võitlema, tehakse kopse ettevalmistavaid süste ja kui peaks sünnitustegevus algama, siis elustatakse last, ellujäämislootus on alates 23. nädalast. Sinnamaani haiglas isegi iga päev ei kontrollita ei beebi südametööd ega muid näitajaid. Lihtsalt lamad ja loodad, et beebiga on kõik hästi. Mul oli kaasas oma dopler, millega sain iga päev enda südamerahustuseks beebit kuulata. Haiglas on beebi jälgimine ettenähtud alates 22. nädalast.
ITK sünnituseelse osakonna õed ja ämmaemandad, kellega nädala jooksul kokku puutusin igapäevaselt olid kõik äärmiselt toredad ja hoolivad. Puutusin kokku ka mitmete erinevate arstidega, oli ka hoolivaid ja igati professionaalseid arste, kuid kõigi sealsete arstide kohta seda kahjuks öelda ei saa. Mõni suhtumine oli ikka väga hirmutav ja ehmatav ning pani mõtlema, kas selliste isiksuseomadustega ja suhtumisega inimene ikka tohiks töötada sellises osakonnas.
Nüüd lihtsalt iga päev loodan, et kõik sai kontrolli alla ja midagi sellist enam ei kordu, aga hirm on suur.
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt 17.07 11:05; 14.09 10:11; 28.09 14:28; 28.09 15:21;
