Teema: Veebruarikad 2014

Kaunist päeva kõigile.

Minupäev hakkas ikka väga hästi. Kohe hommikul sain oma kalli beebikesega kohtuda, küll ekraani vahendusel, aga super tunne oli. Väga tore UH arst oli, tal oli ka õpilane kõrval ja seepärast näitas ja seletas veel kõike eriti hoolikalt. Meie beebi oli väga aktiivne. Lehvitas ja siputas jalgadega. Kõik oli väga OK, KV oli 1,8 (see pidi väga hea näitaja olema).
Kõik käed, jalad, varbad, sõrmed ja ka muud vajalikd organid vaatasime üle. Kõik oli väga hästi. Südamekene lõi nii ilusti, et pisara kiskus silma. Rasedust mul siis nädala jagu rohkem, ehk 13+0. See siis kattub
ämmaka ajaga, arsti arvutuste järgi peaks täna olema 11+7. Tähtaeg 17.02.2013. Kõik kes te veel KV-s käinud ei ole, võtke mees kindlasti kaasa, see on super elamus.

Jään juba huviga teiste lugusid ootama.

Päikest ja rõõmu tänasesse päeva kõigile.

Alondra, kindlasti on kõik korras. Ma ka selline hull pabistaja, aga nüüd on selline rahu hinges, et ei viitsi töödki teha…ic,ic,ic. Tahaks ainult seda imearmast pilti imetleda, aga kuna tööl teab minu olukorrast ainult ülemus, siis ei saa ma seda siin nii põhjalikult uurida, kui sooviksin.

Nii tore on lugeda teie häid uudiseid 🙂 Meie oleme ka koos mehega reedel ultrahelisse minemas. Ootan juba niiväga, et veenduda, et tibuga on kõik korras. Tundub, et ma pole ainuke, kes pidevalt muretseb. Ma tean küll, et tegelikult ei tohi üle muretseda ja siis ma jälle rahustan ennast ja räägin beebiga…
Jubedalt tühja kõhu tunne on ka üle läinud, nüüd söön lõunat samal ajal nagu enne rasedust. Vahepeal kiskus ikka lõunaaja ca 2 tundi varasemaks 😀
Kõht on vaikselt hakanud ette tulema. Töö juures plaanin öelda alles kahe nädala pärast, eks siis näis, kuidas mul nii kaua seda varjata õnnestub. Kuna ma varem olin üsna peenike, siis paistab ju kohe välja, kui vormid ümaramaks hakkavad muutuma…
Täna öösel nägin unes, et meie tibu on poiss. Naljakas on see, et kui ma rasedaks jäin, siis nägin samuti kohe pärast seda unes, et meie ellu tuleb beebi. Siis ma ei pööranud sellele suurt tähelepanu ja mõtlesin, et ilmselt näeb iga naine mingi aeg selliseid unenägusid. Kui pärast muidugi rasedusnädalaid sai arvestatud, siis meenus, et nägin seda unenägu just täpselt pärast rasestumist. Huvitav, kas ka minu tänaöine unenägu vastab tõele? 🙂 Ega 13. nädala kuklavoldi uuringul vist väga suurt tõenäosust lapse sugu teada saada pole? (A)

Oi Krista kui tore 🙂 Nii hea oli kohe lugeda. Mõtlesin ju ka tihti, et kuidas kulgeb Sul. See võis kindlasti väga emotsionaalne hetk teie peres olla!:)

RedButterfly nii vara kahjuks tõesti veel sugu teada ei saa!

KristaN, täna võin öelda täpselt, et tea mis sa tundsid. Aga kindlasti on kõik OK, ja mõtle vaid, juba 3. sept. näed sa oma beebikest uuesti. Minu beebi oli peast-pepuni 7,1 cm, aga mul siis juba 13+0. Kui nüüd jalad ka juudre mõelda, siis on ju päris korralik tegeleane juba.

RedButterflay- lapsel on juba suguelundid olemas, aga kas ta neid ka arstile näitab, vot ei tea. Mul on päris mitu tuttavat, kes KV UH-s lapse soo teada saanud. Aga suuremaltjaolt julgevad arstid selle välja öelda ikka LA-s.

Ma ka liitun teiega. Olen juba mitu kuud lugemas kainud ja teistele kaasa elanud. Lihtsalt tahtsin UHD-ga kindlust saada et koik ok. Ootan oma esimest ja 13+3 tana (nii et valentinipaeva beebi siis). Koik uuringud mis seni tehtud – on normis (vereskriiningud, KV jm UHD-s). Arvel olen Inglismaal. Iiveldusega loodetavasti on lopp, kuigi eelmine nadal laks korra jalle hulluks. Valja naen kyll palju suurem, enam varjata eriti ei saa. Enesetunne on 2 trimester ikka palju parem, nii et aktiivselt trennis ja tool jalle. Kahjuks tapitahed puuduvad, vabandan juba ette. Kas liigub veel siin Inglismaal ootajaid?

Meil hakkas hommik väga huvitavalt. Ostsin internetist loote doppleri, millega saab kodus ise loote südametööd kuulata.

Pärast pikka otsimist leidsime pisikese südamelöögid ülesse kaa. Väga tore oli kuulata.

Meil siis ka Oscaris käidud.

Kõik on korras, käed,jalad, organid, aju kõik olemas. Süda 4 kambriline, nabanäär kolme veresoonega.

Kolmest ninaluust üks on veel kõhre, ehk vajab veel arenemist kuid selles ohtu arst ei näinud.

Me käisime tasulises Oscar uuringus, kus tehti ka verest kromosoomi uuring ning selle järgi on väga väikesed võimalused Downi-, Edwardsi-ja Patau sündroomile.

Ainuke asi mille oht on raseduse varajane pre-klampsia. Selle ärahoidmiseks pean võtma nüüd iga päev 100mg aspiriini päevas kuni 36. rasedusnädalani.

Esimest korda pisikese nägemini selliselt tõi pisara ikka silma küll. Ka mees oli pilguga terve aja naelutatud ekraanile.

Meil siis kõik hästi ning hoiame pöialt teistelegi 🙂

Tervitus kõikidele 🙂

Ka mina võtan nüüd ennast kokku ja kirjutan siia foorumisse kirja. Olen küll pidevalt lugenud, kuid kirjutada pole veel tahtnud. Ootan oma esimest beebit ning tänase KV järgi peaks tulema sõbrapäevalaps ehk siis 13+3 🙂 (algselt oli tähtajaks 17.02). Tänasega sain kinnitust, et minu beebiga on kõik väga hästi ja seetõttu on ka kindlam siia kirjutada. Beebi hetkel 75 mm ja KV näit oli 2,2 ning riskid madalad, mida oli ainult super hea kuulda. Endal on väheke probleeme hommikuse veresuhkruga, mis ei taha alla minna ja vahepeal oli mure ka väikese hematoomiga, kuid seda tänaseks enam näha polnud.

Enesetunne on väga väga hea, õnnelik on olla ja suur elevus on sees. Soovin kõikidele teile seda sama tunnet!

Anni (24a ja Tallinnast)

Tõesti väga tore, et meid ikka juurde ja juurde tuleb. Ei tea palju meid hetkel kokku on? Kindlasti on paljud ka FB-sse üle läinud, aga minul seal kontot ei ole ja siin on ka väga tore.

Mul tekkis eile õhtul selline küsimus, et eile peale KV-d käisin ka kohe veeniverd andmas. KV arst andis saatekirja. Ei tea, kas see nüüd oligi siis see triple test? Kuidi seda tehakse vist ikka 14-17 nädalal.

Päikest kõigile…

Tere ka minu poolt kõigile uutele 🙂

Mul ka üks uus teema: turses limaskestad. Ehk siis mul on päris varasest raseduse staadiumist juba olnud nina pidevalt kinni, aga nohu ei ole. Tänu sellele on palju raskem hingata ja seetõttu vahepeal tunnen isegi õhupuudust, pean suu kaudu hingama.
Olen kuulnud, et limaskestade tursed on raseduse puhul tavaline tunnus ja see läheb üle alles peale sünnitust.
Kas kellelgi on sama probleem ja kas on teil ehk mingeid nippe, kuidas olukorda leevendada?

Sireliin. Kui sa kaisid peale KV kohe verd andmas, siis on tegemist kaksiktestiga (kaks hormooni – PAPP-A ja vaba beeta-hCG). Kolmiktesti tehakse 14+0 kuni 17+6 rasedusnadalal ja siis maaratakse verest AFP, hCG ja uE3.

AnniAl. Ma ka ootan sobrapaevalast.

Esimesed 3 kuud olid ikka keerulised, aga ei saa oelda et koik paris moodas oleks. Tana hommik algas oksendamisega jalle. Nyyd paeval olen nii vasinud olnud, et tegin paaritunnise uinaku. Ja ongi parem olla kohe.

Väga tore, et meil on nii palju häid uudiseid! 🙂

[small]Sireliin kirjutas:[/small]
[tsitaat]Tänud suured Kapriis. Nüüd kohe asi selgem. Uuesti ämmaka juurde lähen 17+0, siis peaks veel triple testi ka jõudma ära teha. Kuna mul tuli KV UH-s nädal rasedusele juurde, siis hakkasin muretsema, kas ikka triple testi jõuan teha. Aga paistab, et ei pea hakkama ämmakat varem tüütama.[/tsitaat]Ma täpsustaksin veel, et tegelikult tänapäeval tehakse neid teste suuremates haiglates omavahel kombineerituna. Eilse UH ja vereanalüüsi koondtulemus võib olla kolmesugune:

1) üsna tõenäoliselt, eriti kui Sul vanuseriski ei ole, tuleb vastus, et geneetiliste haiguste risk on väga madal ja II trimestri vereskriining (nn triple-test) pole vajalik, niisugusel juhul Sulle triple-testi ei tehtagi;

2) vastus võib olla, et risk on pisut-pisut kõrgem ning seetõttu oleks soovitatav teha II trimestril täiendavalt triple-test, et LVU vajalikkust täpsustada;

3) üksikjuhtudel võib tulla kohe I trimestri skriiningust koondvastus, et ühe või mitme geneetilise sündroomi esinemise tõenäosus on suur, mistõttu samuti ei ole otstarbekas triple-testi tegema hakata, vaid rase (eeldusel, et ta skriiningut soovib, sest see pole kunagi kohustuslik) suunatakse kohe geneetiku vastuvõtule ja/või LVU-le.

Niisugune kombineeritud jälgimise skeem on osutunud kõige efektiivsemaks ja kulutõhusamaks. Mõnel pool, eeskätt väiksemates kohtades, aga I trimestri vereskriiningut ei tehta või puudub võimalus korrektseks NT (\”kuklavoldi\”) mõõtmiseks, sel juhul tehakse kõigile rasedatele II trimestri vereskriining.

Ma nii kardan uldse vastuseid see tripe testi omasi…sest kV uuringud ei saanud teha…

Hei!

Nüüd siis lõpuks julgen minagi liituda. Veidi endast: olen 26aastane tallinlanna ning mehega alustasime üritamist aasta algusest. Kuna tegemist oli pingelise ajaga, kuna oli käsil ülikooli viimane kursus ja lõputöö kirjutamine siis tita ei tahtnud ka kuidagi tulla. Lõputöö sai esitatud ning 4. juunil oli kaitsmine. Kõik läks hästi ning kool oligi lõpetatud. Kuna tegemist oli üsna kiire ja närvilise perioodiga ei tulnud mulle algselt meeldegi, et päevad olid hilinenud. Paari päeva pärast saigi test ostetud ja oi imet, kiiresti ilmusid kaks punast triibukest. See tundus nii uskumatu. Aga siin ma olen ja juba 14+7 nädalat beebiootel (tähtaeg 05.02.2014). KV uuringul käidud, kuigi tita vist tudis ning ei tahtnud kuidagimoodi külge pöörata, et arst saaks kv ära mõõta. Lohutuseks öeldi, et tundub, et kõik on korras. Eile ämmaemanda juures kuulsin esimest korda oma lapse südametukseid, mis oli ülim tunne ning tahaks seda korrata iga päev, et hinges oleks rahu. Täna sai ka II trimestri skriining tehtud ning loodame, et need tulemused on ka korras.

Nüüd tuli pikk jutt aga ühesõnaga olen üliõnnelik oma pisikese üle ning pidin lihtsalt oma rõõmu teiega jagama.

[small]Mammu87 kirjutas:[/small]
[tsitaat]Hei!

Nüüd siis lõpuks julgen minagi liituda. Veidi endast: olen 26aastane tallinlanna ning mehega alustasime üritamist aasta algusest. Kuna tegemist oli pingelise ajaga, kuna oli käsil ülikooli viimane kursus ja lõputöö kirjutamine siis tita ei tahtnud ka kuidagi tulla. Lõputöö sai esitatud ning 4. juunil oli kaitsmine. Kõik läks hästi ning kool oligi lõpetatud. Kuna tegemist oli üsna kiire ja närvilise perioodiga ei tulnud mulle algselt meeldegi, et päevad olid hilinenud. Paari päeva pärast saigi test ostetud ja oi imet, kiiresti ilmusid kaks punast triibukest. See tundus nii uskumatu. Aga siin ma olen ja juba 14+7 nädalat beebiootel (tähtaeg 05.02.2014). KV uuringul käidud, kuigi tita vist tudis ning ei tahtnud kuidagimoodi külge pöörata, et arst saaks kv ära mõõta. Lohutuseks öeldi, et tundub, et kõik on korras. Eile ämmaemanda juures kuulsin esimest korda oma lapse südametukseid, mis oli ülim tunne ning tahaks seda korrata iga päev, et hinges oleks rahu. Täna sai ka II trimestri skriining tehtud ning loodame, et need tulemused on ka korras.

Nüüd tuli pikk jutt aga ühesõnaga olen üliõnnelik oma pisikese üle ning pidin lihtsalt oma rõõmu teiega jagama.
[/tsitaat]
Tere tulemast meie sekka 😀 MKui huvi on võid liituda ka fb-s meiega 🙂