Teema: Veel kord FIE kohta küsimus

jah, kajastada tuleb ainult tulud ja loomulikult ettevõtlusega seotud kulud, muidu ei saaks sa neid ju maha arvestada, aga mis sa teed ülejäänud kassas oleva rahaga- paned panka, sukasäärde, ostad toitu vmi, pole enam oluline

FIE peab raamatuid kassapõhiselt n-ö kahe naela meetodil. No et kaks naela seina löödud. Ühe külge torkad raha laekumist tõendavad paberid, teise otsa need, mis tõendavad raha väljaminekut. 🙂 Mingeid päevaraamatuid ja raamatupidamisprogramme ja jumal teab mida pole vaja. Piisab Exceli tabelist. Arve põhi oli tehtud ka Excelisse ja kassaorderid kirjutasin käsitsi poest ostetud blankettidele.

Mina tegin FIE raamatupidamist niimoodi, et arved läksid ilusti kronoloogilises järjestuses kausta. Exceli tabelisse märkisin arve nr, kellele läks, mis summa. Kui raha panka laekus, siis kirjutasin arve peale, et laekus panka sel ja sel kuupäeval (kui on mitu pangakontot, siis viide ka kontole, kuhu laekus) ja kandsin Exceli tabelisse laekumise (laekunud summa ja laekumise kuupäev). Kui maksis sulas, tegin kassa sissetuleku orderi ja klammerdasin arve külge ning jälle kandsin Excelisse. Kui raha tuli mitmes osas, siis tegin ühe rea vahele enne järgmist arvet, kuhu siis järgmise laekumise kandsin. Kuludokumentide puhul (arve muutub kassapõhise FIE jaoks kuludokumendiks alles siis, kui raha makstud) märkisin tabelisse kuludokumendi numbri, arve esitaja, summa, ettevõtlusega seotuse protsendi, ettevõtlusega seotud summa (Excel arvutas), tasumise kuupäeva ja viisi (sulas, ülekandega).

Mis numeratsiooni puudutab, siis jah, numbrid jooksevad alates aasta algusest alates nr 1st. Et nr 1, 2, 3 jne on nii arved, kassa sissetuleku orderid kui ka kuludokumendid, mida kausta korjad. Neile viimastele kirjutad numbri nurga peale. Ühesõnaga kõik dokumendiliigid algavad 1st. Aga keegi ei keela sul endal mingit kümnekohalist keerulist tähtede-numbrite-kriipsude süsteemi välja mõtlemast, lihtsalt mingi süsteem peab olema.

Eks võib ikka ka prügiveo ja vee jmt arvetest osa kuluks panna. Oluline on lihtsalt mõistlik proportsioon välja mõelda. Kui kontoris tööl käid, tekitad ju ka natuke prügi, käid vetsus, pesed käsi, jood vett ja kohvi. Kui on määriv töö, siis käid töö juures du¨i all. Kui töö nõuab spetsriietust, siis korraldab tööandja üldreeglina nende riiete pesemise.

Maksustamist otseselt puudutavaid küsimusi võid alati küsida EMTA foorumist http://www.emta.ee/index.php?id=28739 . Kui küsid sealt peatumise ajal ära makstud, kuid eelmise kuu eest saadud moblaarve kohta, siis on lootust saada ammendav vastus. Kui küsid, mitu prossa võid panna prügiveost kuluks, siis saad ümmarguse jutu. Aga küsida võid ikka.

Mina isiklikult paneks ettevõtluse peatumise ajal kuluks (osaliseks, ega vist tänapäevanigi ei talu EMTA, et FIE kõik moblakulud kuluks paneb) need mobiiliarved jmt, mis kajastavad ettevõtluse ajal tehtud kulusid. No et natuke nagu tekkepõhiseks kisub. Põhjendus see, et kulutused on tehtud tulude saamise eesmärgil. Kui jälle ettevõtlusega hakkaks tegelema, siis paneks kulusse ainult need arved, mis tulevad ettevõtlusega tegelemise perioodi eest. Aga kui on plaanis ettevõtlusega tegelemine peatada, siis sideteenuse pakkuja kodukalt võid ju vaadata, kui suured kulud on hetkel, ja viimasel ettevõtlusega tegelemise päeval ära maksta. Siis ei ole kellelgi midagi kobiseda.