Teema: veel üks jõulukingi teema vanem laps ja laamendav noorem laps :D

Kirjelduse järgi tundus, et suurem on tüdruk ja väiksem on poiss? Mitte et see kingituse valimisel peaks määrav olema.
Aga minu ideed:

Lego Duplod (suuremale nt mingi haigla vm mängukomplekt, väiksemale mingi loomadega variant). Kui Duplosid varasemast ei ole, siis võib ka alustada väikeste Duplode kollektsioneerimist – startersette on ka väiksematele (mitte päris 2-aastastele, aga eks ta kasvab ka).
Play Doh oli Sul endal mainitud, aga oleks ka minu soovituste hulgas
Hüppeloom ja hüppepall (neid on eri suurusi, ma pole ekspert)
Nukud – mõlemad peaks olema beebinukude fännamise eas, eriti kui on tüdrukud.
Puldiautod – on hästi titekaid ja kuni täiskasvanute versioonideni välja. Mõlemad peaks olema üsna kvaliteetsed ja vastupidavad, sest 2-aastast neist eemale ei hoia nagunii.
Raamatud.
Puidust raudteekomplekt – vabalt võib osta kaks komplekti, mida headel päevadel saab ühendada, halvematel päevadel on aga võimalik eristada, et see on väiksema ja see on suurema lapse komplekt ning üksteise asju ei tohi lõhkuda.
Mänguköök ja selle tarvikud. Näiteks lõigatavad köögiviljad väiksemale – arendab ka käelist tegevust. Suuremale aga mingid peenemad kodumasinad.
Muusikariistad (kitarrid, trummid, flöödid, miniklaverid või mida iganes rahakott kannatab).
Taskulambid.
Joonistustahvlid (whiteboard, magnetpuruga tahvlid, millel spets pliiats või kriiditahvel – lastele meeldivad kõik).

Ma ise muide hankisin just tänu Perekooli ühele teemale lapsele poolkõrge narivoodi, kuhu suurem laps saab redelita üles, aga väiksem ei saa. Seal saab siis suurem laps rahulikult oma näputöid ja puslesid teha 🙂

Meil on ligi 4a tüdruk ja veidi üle 1a poiss.
Vahepeal jälgisin, mis mänge nad veel koos mängivad:
– arstimängud (ravivad üksteist lõputult),
– puidust poldid-mutrid-vidinad – suurem ehitab neist mingeid objekte, väiksem kruvib niisama tähtsa näoga. Muudest tööriistadest leiab suuremat kasutust veel haamer.
– vannimänguasjad
– kalapüügimäng (https://www.mytoys.de/eichhorn-angelspiel-5503407.html)
– matrjoška

Ja duplod-duplod-duplod. Just seetõttu, et väiksem tahab ka hirmsasti nendega mängida, pole ka suuremale veel pisikesi legosid andnud. Aga duplode kogus on muljetavaldav, sest kõik sugulased on ka koolitatud duplosid kinkima. 🙂

Kinkige oma suuremale lapsele oma tuba, kus ta saab ukse kinni panna ja rahulikult oma ette nokitseda, kui talle just see nokitsemine niiväga meeldib. 😉

#2976159:

Minul on kolm kahe aastaste vahedega last. Ma võtsin eesmärgiks, et ei saa pidurdada suurema lapse arengut seepärast, et preres on väiksemad lapsed ka. Tuleb leida lahendused. Minu lahendused olid need, et suurema lapse pisikesed ja nuppudega asjad käisid eranditult kõrgemal, selleks kohandatud riiulil-kapis. Väikeste asjadega tohtis mängida ainult laua peal, naril või minu magamistoas kui uks oli vahelt kinni. Suurem pidi õppima (ja õppis ka) selgeks, et ühtegi maha kukkunud asja sinna jätta ei tohi. Väiksemale otsisin lahedaid alternatiive. Kui suurem pani lego kokku, siis väiksem sai sama teha lego duplotega. Kohe alguses jagasin lastele oma sahtlid,. oma kapid, kust teine laps asju võtta ei saa. Ja siis käisin ja rääkisin kahesele, kui ägedad asjad tema sahtlis on ja vanem õdfe kindlasti sealt midagi võtta ei tohi. Kahesele see väga meeldis ja see kuidagi aitas tal aru saada paremini, et ka tema ei tohi õe kappidest ja sahtlitest midagi võtta. Algul on see keelamine ja treenimine rakse aga veel halvem on kui välistad vanema lapse arengu viidates sellele. et väiksem ju ei saa hakkama. Väiksem teeb nendes piirides, mis on tema võimete kohane ja igatsus saada ka selliseid asju-tegevusi nagu vanemal, panebki ta arenema ja oskuseid omandama. Jash kahest tuli pidevalt valvata ja korrale kutsuda algul, et ta sealt laua pealt vanema õe asju võtma ei läheks, aga selline piiride ja reeglite õpetamine käib kahese kasvatamisega niikuinii kaasas. Printeri, läpaka, tleka juhtme jne. asjade näppimine on ka kahesel rangelt keelatud ja ei juhtu temaga sellest midagi.

Vahest on Sul eriti rahulikud ja kergesti painutatavad lapsed? Kui mina oma kaheaastast vaatan, siis võrreldes lasteaias ja kunstitundides nähtud samaealistega on ta kohe kindlasti keskmisest lihtsamini ohjeldatav ja “raamides” laps. Aga mina küll ei saa lootma jääda, et ta kodus mingeid ahvatlevaid, kuid kõvasti keelatud asju näppima ei lähe, ikka peab kogu aeg peale passima. Mingi suletud uks ega laud teda nüüd küll ei pea, kui kiusatus on suur. Uksi hakkas ta avama sisuliselt kohe, kui jalad alla sai ja ronima veel varem kui toeta kõndima. 🙂 Juhtmed on meil lihtsalt niimoodi ära paigutatud, et ta ei pääse ligi.

Seda lootust, et ta rõõmsalt mängiks Duplotega, kui suurem väikese Lego võtab, nüüd küll pole — Duplotega mängib ta heal meelel kas üksi olles või siis, kui suurem laps samuti Duplod ette võtab. Muidugi võimaldan ma ka suuremale lapsele aeg-ajalt omaette olemise aega ning mõnikord ei lase väiksemal suurema mängudesse sekkuda, jonnigu palju tahes. Aga enamasti mängivad nad ikkagi koos. Ja samuti ei pea ma õigeks, et väiksem laps hommikust õhtuni näeb suuremat mängimas ainult igasuguste tema jaoks ülipõnevate mänguasjadega, mis kõik on talle keelatud.

Ning väga kenasti oskab suurem laps ka keerukamates mängudes leida väiksemale jõukohase rolli — ning väiksem arvestab sellisest privileegist tingitud piirangutega väga hästi. Hetkel näiteks panevad mingit 70+ tükiga puslet kokku, suurem ütleb väiksemale, mis värvi tükki tal parasjagu vaja on ja väiksem otsib siis vastavalt punaseid või kollaseid vm tükke ja pakub suuremale.

Suurema lapse arengu pärast ma küll ei muretse, niikuinii olen lasteaia arenguvestlustel juba mitu aastat kuulnud, et ta olla rühmakaaslastest igapidi aasta jagu ees. 🙂 Esimesed väikesed Legod (Friends sarjast) sai ta näiteks alles tänavu suvel 4,5-aastasena, aga kokku paneb ta neid juhiste järgi ludinal ning oskab ka väiksemat õde, kes nüüd enam suhu ei topi, väga ilusasti tegevusse kaasata — mitte midagi hirmsat temaga sellest ei juhtunud, et ta väiksema pärast neid väikesi Legosid aastakese kauem ootama pidi, kui ehk muidu oleks saanud. 🙂

Minu kahene poiss on küll peenmotoorikas osav, aga kui väiksem oli, piisas väikeste asjadega mängides sellest, kui ise ka mängisin ja ühtlasi väiksemat jälgisin-juhendasin-keelasin-aitasin. Aga see oli selline “nüüd võtame” ja “kui lõpetame, siis paneme jälle ära”-mäng, mitte ei olnud kiusatus kogu aeg silmapiiril. Kleepimise-lõikamise-rebimise-maalimise jms puhul juhendan jälle rohkem suuremat, väiksemat katsun lihtsalt selleks ette nähtud alal hoida.

Minu suuremal on väikesed legod ja väikesel (2) on duplod. Tegelikkuses mängivad mõlemad väikestega. Kahene on meil korralikult välja koolitatud ja asju suhu ei topi.
Kahese lemmikasjad on hetkel lõigatavad söögi mänguasjad ja mänguköök. Sünnipäevaks sai muidust kella, kus iga number on erivärvi ja eri kujuga ning tuleb oma auku panna. Lihtsam kui nupu pusle ja värvid said kiiresti selgeks.

#2977796:

#2976222:

mis ime lapsed teil kodudes on, et 1,5-2,5a laps on nii rahulikult nõus mängima kuskil kinnises toas, üldse mitte vanemale õele/vennale järgi minema ja ei teki draama, kui keegi sulgub kuskile ukse taha.

Loomulikult tekib draama ja loomulikult algul ei taha ka teine kusagil eraldi mängida. Aga see on ainus variant. Vanem laps saab peagi teada, et see ongi ainus võimalik variant selle peenikestest juppidest koosneva legoga mängimiseks ja teeb valiku. Väiksem saab teada, et ta võib ükskõik kui palju draamat teha, sinna tuppa ta ikka minna ei või. Loomulikult kasutan mina emana samal ajal kõikvõimalikke nippe, et väiksema tähelepanu hoopis endale tõmmata, kaasata ta mingitesse teistesse põnevatesse tegevustesse. Ja loomulikult ei käigi see kõik nii, et ise saad perekoolis istuda ja kõik toimib ise.

Ja kuna ka nelja-viiene ei tahagi väga sageli omaette olla, siis see on ise hea reguleeriv mehhanism, ehk siis enamuse ajast lapsed mängivadki ühiste asjadega koos ja vaid vahel suurem eraldub ja väiksem peab sellest üle saama ema abiga.

Just täpselt. Loomulikult väiksem võib karjuda ukse taga kui suurem tahab midagi nokitseda aga laps ei pea alati saama kõike mida soovib.