Tere! Otsisin küll aga väga vanad postitused. Jagage palun kogemusi veesünnitusest. Tahaksin väga proovida, tulekul esimene laps. Haiglaks TÜK. Tunnen, et see sobiks mulle kõige paremini. Kuidas see kõik välja näeb?
Aitäh juba ette ära, kes viitsib oma kogemusi jagada 🙂
Tere! Kas see on esimene sünnitus? Miks ma küsin on see, et siis tasub ka kõik muud alternatiivid läbi mõelda. Ma olen väga suur vee sõber, lapsest saati ujumisega tegelenud ja tihti tunnen ennast vees mugavamalt, kui kuival maal. Seega olin ka kindel, et vesisünnitus. Ütleme nii, et jõudsin sünnitustuppa vanni viimase tuhu ajal. Esimese asjana läks süda pahaks. Seejärel tuli kohe esimene press ja ma ei jõudnud ära oodata, millal üle läheb ja saan veest välja. Kokkuvõttes oli see tunne vees olles hoopis midagi muud, kui ette kujutasin ja ma ei ole kunagi ennast nii ebamugavalt tundnud. Aga kui sulle sobib, siis saad olla vees kuni soovid ning ämmaemand juhendab sind protsessi käigus. Edu ja jõudu!
Ma arvasin ka, et tahan kõik valud vee all olla. Esimene sünnitus läksin duši alla, oksendasin terve põranda ja kardina täis, sest vesi tegi valu nii palju hullemaks. Teine sünnitus soovitas ämmaemand vanni proovida, et avatus kiiremini tekiks aga taas muutusid valud nii väljakannatamatuks, et mul läks silmade eest mustaks ja nad pidid mu välja tõstma. Püsti seismisest polnud juttugi, ainuke talutav asend oli külili voodis. Enne ei tea kui ei proovi. Samuti ole alati valmis keisriks ja sellest taastumisest. Kõik arvavad, et neil seda vaja ei lähe aga omast kogemusest julgen öelda, et läheb ikka küll
Kas tahad just kindlasti, et sünnitus vette toimiks? või lihtsalt valusid vees leevendada? TÜKis oli sünnituspalatis (aga vist mitte kõigis?) vann olemas.
Isegi kui esilekutsumisele lähed (seal võib ju minna kuni nädal) ja vanniga palatid on kinni siis ilmselt välja tõstma keegi kedagi vanniga palatist ei hakka.
Ise käisin duši all ja vannis, kumbki ei meeldinud – püsti seista või vannis asendit hoida oli üpriski ebamugav ja väsitav. Vann on siiski libe, vesi jahtub, suure kõhuga pole ka päris nii, et üks hetk olen selili, kui valu tuleb keeran põlvili vmt.
Ma muidugi sünnitusosa ei tea – viidi enne erakorralisele keisrile ära.
Minul küll vette sünnitamise kogemust pole, aga mulle duši all ning vannis valude ajal sobis. Esimese sünnituse ajal olin duši all ja see jäigi ainukeseks valuvaigistiks. Toimis. Sünnitasin külili. Teise sünnituse ajal käisin vannis, sest mulle ei meeldinud see tunne, et seal kus duši vesi jookseb on soe ja mujal kehal külm. Vannis oli väga mõnus kuni tundsin, et aitab. Oligi avatus käes ja aeg pressida.
Vannis sünnitades peab sul teatud tervise tingimused olema täidetud. Nt ei tohi rasedusdiabeeti olla. Küsi ämmakalt täpsemalt üle. Ja tõesti, ära seda kinnisideeks võta, et vesisünnitus. Nii on kergem keskenduda protsessi ajal enda enesetundele ja sellest lähtuvalt tegutseda.
Mina oleksin peaaegu esimese lapse sünnitanud vanni, aga ei teinud seda. Mulle vann iseenesest meeldib, aga sünnitusel ei kasutaks seda enam. Valud olid valusamad, iga liigutus tegi valu, palav oli, veest välja tulles oli väga külm (käisin WC-s nagu soovitati), tuhkusid/presse oli raske üle hingata. Teine sünnitus oli püsti ja iga kell eelistan seda.
Vann on siiski libe, vesi jahtub, suure kõhuga pole ka päris nii, et üks hetk olen selili, kui valu tuleb keeran põlvili vmt.
Mina just nii tegingi – vann oli suur ja nii oli kõige parem.
Arvasin enne, et vanni ei taha. Aga ämmakas arvas, et proovi ikka, aega on. Ja selgus, et meeldis ja sobis. Sünnitasin küll kuival maal.
Kas tahad just kindlasti, et sünnitus vette toimiks? või lihtsalt valusid vees leevendada? TÜKis oli sünnituspalatis (aga vist mitte kõigis?) vann olemas.
Isegi kui esilekutsumisele lähed (seal võib ju minna kuni nädal) ja vanniga palatid on kinni siis ilmselt välja tõstma keegi kedagi vanniga palatist ei hakka.
ITKs oli osades sünnitustubades vann, teistes dušš, aga esilekutsumise põhiline osa tuli veeta sünnituseelses osakonnas, kus koridori peal vaid üks dušš. Sünnitustuppa viidi kas siis kui veed avati või kui juba aktiivsem sünnitustegevus käis.
Mina mõtlesin ka, et vannis oleks väga tore sünnitada või vähemalt tuhusid veeta, aga veetsin hoopis 2 päeva sünnituseelses ja 3. päeval, kui veed avati, selgus, et need rohelised. Pandi juhtmed külge ja polnud isegi duši alla minemise varianti. Kuna ma polnud selliseks protsessiks mõttes valmistunud, siis tekitas sünnitus teatava pettumuse (kuigi tegelikult oli kõik ok).
Mina mõtlesin ka, et vannis oleks väga tore sünnitada või vähemalt tuhusid veeta, aga veetsin hoopis 2 päeva sünnituseelses ja 3. päeval, kui veed avati, selgus, et need rohelised. Pandi juhtmed külge ja polnud isegi duši alla minemise varianti. Kuna ma polnud selliseks protsessiks mõttes valmistunud, siis tekitas sünnitus teatava pettumuse (kuigi tegelikult oli kõik ok)
Ma sain Tartus sünnituspalatisse päris kiiresti kui hommikul balloon välja tuli ja avatus 3 sõrme oli. Kindlasti oleneb ka see sellest palju sünnitajaid ja vabu palateid on. Kuna oli koroonaaeg, sünnitajaid vähe siis sain hoolimata nõrkadest valudest üpriski kiiresti palatisse ja mehe kõrvale. Sünnitustegevuse kestvuseks (ehk kõik see, mis toimus sünnituspalatis lootevete avamisest) pandi mul vist 10h ja lõpuks ikka oli erakorraline keiser, kuna avatus edasi ei läinud jne – kõik see aeg poleks ilmselt vannis ega duši all suutnud liguneda nagunii, et valusid leevendada.
Aga inimesed ja sünnitused ongi nii erinevad. Mul õnneks enamus nr II tuli sünnituseelses ära, sünnituspalatist pidin korra voodist vetsu jooksma, aga oksendasin mitmeid kordi. Mul olid ikka väga hullud valud – ainus, mis mõistuse jättis alles oli epiduraal.
Esimese lapsega pandi mind ka vette. See oli kõige kohutavam kogemus. Vesi oli nii soe aga minul oli nii külm. Valud läksid vaid tugevamaks. Sest võitlesin oma külma tundega. Oksendasin. Palavik tekkis. Ausalt oli tunne et suren ära. Nii kui veest välja sain läks paremaks.
Mina sünnitasin viimase lapse vannis. Meeldis rohkem kui kuival maal, võrreldes varasemate sünnitustega , siis valud olid väiksemad. Asend oli umbes sama, mis kuival maal- põlvili/käpuli.
Mina sünnitasin kolmanda lapse vannis. Eelnevalt olin ka käinud vesisünnituse loengul. Nagu siin paljud kirjutasid, ei meeldinud mulle ka see vesisünnitus. Ma jõudsin vanni ka muidugi lõpus alles ehk siis valud olid juba päris suured. Samas ma sain kõndida ja WCs käia. Polnud probleemi. Nii kui vanni jõudsin, tuli valu. Kuidagi valusam oli jah ja ei saanud seal erilisi asendeid võtta. Olin isegi pettunud, sest vesi pidi ju lõõgastama ja valusid vähemaks võtma. Järgmisena algasid kohe pressid, mida ma vaevu tundsin. Oli küll variant, et tulen vannist välja, aga ma ei suutnud end enam eriti liigutada. Ja nii laps vanni sündiski. Kuivalt pressisin.
Võrreldes näiteks viimase sünnitusega, poleks ma elus vanni suutnud minna, sest ma ei suutnud kõndidagi. WCs käisin ja oleks seal potil lolliks läinud. Selline tunne oli, et sisikond kukub välja. Ainult voodi serval istuda oli hea. Sünnitasin voodis klassikalises asendis.
1. laps – käisin vannis, vist üle tunni olin seal, tegi olemise paremaks, aga ämmaemand arvas, et see aeglustab sündmuste käiku. Sünnitasin kuival.
2. laps – sain alles paarkümmend minutit enne lapse sündi sünnitustuppa ja otse vanni. Hakkas kohe palju kergem. Laps sündis vannis.
3. laps – tahtsin jälle vette sünnitada või vees valutada, aga haiglas polnud vaba vanniga palatit.
4. laps – tulekul, tahaks küll vanni, aga tean nüüd juba, et sellele loota ja sellega arvestada pole mõtet. Tuleb leppida nende võimalustega, mis haiglas parajasti on.
Tere! Otsisin küll aga väga vanad postitused. Jagage palun kogemusi veesünnitusest. Tahaksin väga proovida, tulekul esimene laps. Haiglaks TÜK. Tunnen, et see sobiks mulle kõige paremini. Kuidas see kõik välja näeb?
Aitäh juba ette ära, kes viitsib oma kogemusi jagada 🙂
Olen TA. Vanni vett tàites algasid pressid seega ei saanudki proovida aga see-eest sain haiglas 4 tunniga sünnitatud seega lõpp hea-kõik hea, Ehk järgmine kord veab 🙂
1. Laps – tüüpiline pikali sünnitus laual, epiduraal mis ei mõjunud rohkem kui veidi lõõgastas (valu jäi) ja sünnitus kestis rohkem kui ööpäeva.
2. Laps – algusest peale vannis kas istukil, kükkis või põlvedel. Nii kuidas endale parasjagu mugav tundus. Ämmaemand kohandus minu järgi. Hea oli olla, sünnitus kulges stabiilselt nagu kellavärk, valud läksid aina tugevamaks ja pikemaks aga polnud midagi sellist mis vanduma võtaks pluss neid oli oluliselt vähem. Ämmaemand iga paari valu tagant ütles, et laps on palju edasi liikunud st ma teadsin, et erinevalt esimesest sünnitusest ei kannata ma neid tuhusid tühja, vaid need toimivad. Ka pressid, mis esimesel sünnitusel kestsid paberite järgi 1h ja 15min, olid vaid 10min teisel sünnitusel ning ma ei pidanud vägisi punnitama vaid keha tegi kõik minu eest. Ämmaemand ütles vaid, et ootame nüüd ja kui tunned, aita kaasa. Teise sünnitusega alles sain teada, mida hea sünnitus naise heaks teha võib. Olin nii rõõmus, et kohe valmis uuesti seda kogema. Suuresti tänu oma ämmaemandale. Null rebendit ka, kuigi 4300g laps tuli ootamatult. Nii suurt ei ennustanud ükski ultraheli. Sünnitus kestis 5h, kahe sünnituse vahe 6a kanti.
3. Laps sündis sarnaselt teisega. Ka sama ämmaemand. Laps oli veidi väiksem, kuigi ennustati suurt. Sünnitus kestis 6.5h, pressid 30min. Lõpus tundus, et platsenta ei taha õigeaegselt välja tulla ja pidin hakkama lauale ronima ning sain verejooksu peatava süsti, aga kui püsti tõusin, sündis platsenta ka õnneks. Kolmandal sünnitusel sain beebi ka ise vastu võtta st kui pea oli väljas sättis ämmaemand mu käed ta pea juurde ning kui keha välja pressisin, siis aitas keerata ja sain ta korraks enda kätele 🙂
Mina sünnitasin just hiljuti oma kolmanda poja vanni.
ei plaaninud otseselt aga mul oli nii kiire sünnitus 3,5 h. Ja mõtlesin siis vanni proovida.
no minu meelest vesi intensiivistab sünnitust, ehk ka kiirendab.
