Oleme oma last kasvatanud alates tema 10-aastaseks saamisest veganina. Eelnevalt me lihtsalt ei teadnud midagi veganlusest.
Ta on omal käel paar korda proovinud liha- ja piimatooteid süüa, kuid oleme teda karistanud ilmselt piisavalt, et ta on aru saanud, et laiba ja sekreetide lõhn jääb temaga kaasa veel pikalt ja meile see ei sobi. On aru saanud, sest hirm vitsa ees on vast suurem.
Tänaseks on ta 15 ja tahab sõbranna juurde jaanipäeva pidama minna. Sõbranna on ka õnneks vegan, aga nad poleks seltskonnas üksi. Sõbranna vanemad pole veganid, kardan, et laps võib taas lihaimu suhu saada ja kõik need 5 aastat kasvatust läheb aia taha. Samas ei tahaks kuidagi nende suhtlust takistada, kuna ta on ta ainuke sõbranna, kellega me lubame tal suhelda. Kahjuks Eestis veganlus on vähemus ja sarnaste maailmavaadetega inimesi vähe.
Mida teha? Üks mõte on, et lubame ta, aga lähme abikaasaga korda mööda maja juurde põõsa taha vahti pidama, et nii kui laps peaks laipa sööma saaksime kohe sekkuda ja seega hullema ära hoida.