Esileht Ajaviite- ja muud jutud Veidrad olukorrad

Näitan 30 postitust - vahemik 31 kuni 60 (kokku 124 )

Teema: Veidrad olukorrad

Postitas:
Kägu

Siis kui tahad peale keppi rahus õlut juua ja tv vaadata, aga naine tahab kudrutada.

+1
-29
Please wait...

Postitas:
Kägu

Ütled poes oma mehele midagi ja siis avastad, et kõrval on mingi täiesti võõras tüüp, mees on hoopis kuskile piimaleti äärde passima jäänud.

Mul on tavaliselt toidupoes mees nagu satelliit järel – mina võtan kauba, mees piiksutab puldiga läbi ja paneb ostukotti.

Ja ikka päris mitu korda on juhtunud, et mees on tahapoole toppama jäänud, jääb miskit valima vms, ja ma olen automaatselt asja ulatanud kõrvalolevale võõrale meesterahvale. Ja miskipärast on alati just selleks võõraks isikuks olnud meesterahvas, mitte kunagi naisterahvas.

Norras suusatades (murdmaa) on ka juhtunud, et nägin, et üks hea suusatuttav tuleb vastu.  Tegu siis isikuga, kellega suhtlen ainult seoses suusatamisega. Loomulikult rõõmustasin, tervitasin ülevoolavalt ja küsisin, et kuidas tema nüüd siis sinna sattus?

Meesterahvas vaatas mind hämmeldunult ja küsis “Sorry?”. Tegemist oli rootslasega, kes oli Norrasse suusatama tulnud.

Aga ta oli tõepoolest hämmastavalt sarnane minu tuttavale ja isegi suusadress oli neil sarnane.

Olin seal nädal aega ja kõik ülejäänud päevad ta iga kord tervitas mind rõõmsalt ja ajas tiba juttu ka.

 

+27
-2
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

1. september. Last kooli viies kohtusime ta klassivenna emaga fuajees, selline hea tuttav, ei midagi enamat. Ilm oli nii ilus ja tuju oli tore ja kuidagi jäi mulje, et ta on ka jube õnnelik mind nähes, nii tekkis arusaamatu idee teda tervituseks kallistada.
No ja kallistasimegi, miskipärast langetasin pea, pannes selle kõvasti ta rinnale, hammas käis kolks vastu ta tagi lukku ja juuksed jäid truki külge kinni. Küll oli ikka piinlik 😀

+37
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

No ja kallistasimegi, miskipärast langetasin pea, pannes selle kõvasti ta rinnale, hammas käis kolks vastu ta tagi lukku ja juuksed jäid truki külge kinni. Küll oli ikka piinlik 😀

😂

Issand, anna andeks, aga see on kohutavalt naljakas.

+29
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

Suvalises Eestimaa tanklas kohtasin tuttavat inimest ja tervitasin rõõmsalt kuigi päris täpselt nime ei mäletanud aga olin sügavalt veendunud, et oleme head tuttavad. See “tuttav” viisaka inimesena tervitas vastu ja sinnapaika see jäi. Pool päeva hiljem plahvatas, et polnud ta mingi hea tuttav mul – Tõnis Niinemets oli😊
Aga selliseid juhtumeid on kuulsustel niikuinii kilode kaupa pajatada, lihtsalt tuli praegu see seik meelde😊

+47
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Ruttad igal hommikul tööle ja enam-vähem ühes samas kohas tuleb vastu üks inimene, kes tõenäolisel ruttab samuti tööle. Iga õhtul pärast koju rutates kohtute samas kohas. Läheb nädal-kaks, kuu, paar kuud. Näod on tuttavad, kohtad seda inimest 2 korda päevas, 5 korda nädalas. Hull kiusatus on tere ütelda…

+32
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Ettevaatust, kommentaar sisaldab kakateemat! kui lähed töö juures kempsu ja vahetult enne sind on seal keegi just väga ebameeldiva aroomi või uhkete pidurdusjälgedega taiese väljutanud. Mõtled, et no mida, ometi ei hakka teise järelt koristama ju, miks peaks! Väljud kemmergust ja ukse taga ootab juba sisenemist ülikuum kolleeg

Kusjuures mina vahel koristan, just sellepärast, et hiljem keegi ei arvaks, et MINA vetsu täis pa***ndasin… Rõve on, aga no rõve on seal istuda ka.

+28
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Eile just kohaliku külapoe ees keegi naisterahvas teretas mind rõõmsalt, tema maskiga, mina ilma. Küll ma vahtisin talle pikalt otsa, aga siiani ei tea, kes see oli…

+6
-2
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 5 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Mul on kaks õde, kellega mul on 18 ja 19 aastat vanusevahet. Olin juba kodulinnast lahkunud, kui nad sündisid – paljud praegused ja nooremad sealsed ei teagi mu olemasolust. Me oleme muidu üliväga sarnased, aga no mina olen ikka pensionieelik, kui poolnaljaga öelda, nemad seal alles keskikka saabumas. Me isegi armastame sama, kergelt hipilikku stiili riideid. Liigutused on sarnasedja soengueelistusedki.

Kui sünnilinna lähen, siis raudpolt mõni võõras noorem inimene tuleb jutustama ja samas vaatab mind kurvalt, et jube vanaks jäänud. Ma ei näe päevagi noorem välja oma vanusest.

Imelik tundub küsida ka, et kuule, mis mu nimi on. Kellega sa enda arvates räägid. Eks ma katsun ära arvata, kummast õest jutt on ja siis tema eest vastata. Kui pikemaks kui neli-viis lauset kisub, siis ütlen ikka ka, et ma olen ilmselt hoopis sinu kunagise sõbranna vanem õde. Silmist on näha, et ega nad üldiselt usu, arvavad, et Pille on lihtsalt jooma hakanud ja lihtsalt valetab, et oma varavananenud ja närtsinud välimust selgitada.

+46
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Ruttad igal hommikul tööle ja enam-vähem ühes samas kohas tuleb vastu üks inimene, kes tõenäolisel ruttab samuti tööle. Iga õhtul pärast koju rutates kohtute samas kohas. Läheb nädal-kaks, kuu, paar kuud. Näod on tuttavad, kohtad seda inimest 2 korda päevas, 5 korda nädalas. Hull kiusatus on tere ütelda…

Maakonnalinna tänaval näen vastu tulemas väga tuttavat inimest. Sama tunne tundub olevat ka sellel vastutulijal. Tervitame rõõmsalt. Pool õhtut mõtlesin, kust ma teda tean. Välja mõtlesin. Sõitsime kolm aastat hommikuti samas bussis kooli-tööle.

+19
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Ütlen lapsele poes: “Tule-tule!” Paar meetrit eemal seisev naine vastab mulle: “Tere-tere!”

+13
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Ruttad igal hommikul tööle ja enam-vähem ühes samas kohas tuleb vastu üks inimene, kes tõenäolisel ruttab samuti tööle. Iga õhtul pärast koju rutates kohtute samas kohas. Läheb nädal-kaks, kuu, paar kuud. Näod on tuttavad, kohtad seda inimest 2 korda päevas, 5 korda nädalas. Hull kiusatus on tere ütelda…

Maakonnalinna tänaval näen vastu tulemas väga tuttavat inimest. Sama tunne tundub olevat ka sellel vastutulijal. Tervitame rõõmsalt. Pool õhtut mõtlesin, kust ma teda tean. Välja mõtlesin. Sõitsime kolm aastat hommikuti samas bussis kooli-tööle.

Mina nägin niimoodi keskkooliajal Tartus iga päev üht veidi vanemat poissi. Kohtusime ja kohtusime järjest E-R iga hommik, no lõpuks hakkasimegi teretama, imelik ju lihtsalt muheleda omaette või teha nägu, et ega ei ole sind kunagi näinud.

Aastaid hiljem sain ühise tuttava kaudu juhuslikult ka teada, kellega tegu on. Ühe korra sattusime minu ülikooli ajal pärast pidu öösel linnas kokku, istusime Emajõe ääres, jõime õlut ja rääkisime juttu ka. Ainus kord, kui rohkem suhelnud oleme.

Nüüd kodulinnas käies kuidagi satub ka jällegi nii, et peaaegu alati näen teda, kuigi trajektoorid on tänaseks hoopis teised mul, mis siis olid. Ikka teretame edasi.

Siia lõppu sobiks ilmselt ka see, et tänaseks oleme x arv aastaid abielus ja kasvatame ühiseid lapsi, aga ei läinud sedasi 🙂 Kuigi vahel tundus endalegi, et see oleks ju täiesti loogiline lahendus. Selle öise vestluse põhjal tundus isegi täiesti minu inimene, aga ju siis elul lihtsalt olid meile teised plaanid.

+20
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Muidugi klassika.

Töökoht kolis. Eelmises kohas olime ikka ligi 10 aastat. Uues kohas, ennast tundes, viskasin nalja, et raudselt trambin veel 10 korda vanasse töökohta. Eriti, kuna parkla oli seesama ja laias laastus piirkond ka Tallinna kesklinnas ning lõunasöögikohad. Eksisin.

Esimesed kuus kuud möödus töölejõudmine viperusteta, ilmselt alateadvus tegeles selle küsimusega, et kindlasti uude kohta saabuksin. Edasi nii libedalt ei läinud. Järgneva aasta jooksul kolistasin vana tööruumi ust, kui õigesti kokku lugesin, 16-17 korda. Minust sai sealse firma sekretäri peaaegu-et-sõbranna ja nii mõnigi kord valas ta mulle tassi kohvi, enne kui õigesse kohta minema üldse hakkasin. Rekord oli kaks korda ühes päevas. Hommikul ja lõunalt tulles.

+33
-5
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Mõnikord linnas ringi liikudes, erinevates kohtades, näen korduvalt ühte ja sama võõrast inimest. Isegi võõras riigis-linnas on juhtunud. Siis mõtlen küll, et milline see tõenäosus on sama juhusliku inimese otsa koperdada.

Minul juhtus samamoodi Poolas – kaevanduses sõitsime ühe Rootsi seltskonnaga koos liftiga üles ja tunde hiljem põrkasime kümneid kilomeetreid eemal Auschwitzis majade uksel kokku. Ei olnud meil alguses plaaniski sinna jõuda, läksime siis, kui tasuta aeg ja hakati varsti sulgema. Ok, arusaadav, et turismimagnetid, aga ajaline vahe oli päris pikk ühe ning teise koha külastamisel ja see ala on ikka päris suur :).

+6
-2
Please wait...

Postitas:
Kägu

Kiidad oma kõhna sõbrantsi kleiti ja siis ta pakub siiralt, et võib mulle seda laenata teinekord. Tänan, ma võtan selle siis järgmisel teisipäeval, KUI MA 30 KG KERGEM OLEN, ONJU.

Gümnaasiuõpilased õpetajaga projektipäeval välitingimustes. Õpetajal on külm, lõdiseb. Üks pikk poiss pakub oma pusa selja peale. Õpetaja, nii 200kg naist tõmbab selle selga ja vedib luku ka kinni. Poiss saab päeva lõpus tagasi alt laieneva “kleidi”, tissikumerustega sealjuures.

+35
-2
Please wait...

Postitas:
Kägu

Suvalises Eestimaa tanklas kohtasin tuttavat inimest ja tervitasin rõõmsalt kuigi päris täpselt nime ei mäletanud aga olin sügavalt veendunud, et oleme head tuttavad. See “tuttav” viisaka inimesena tervitas vastu ja sinnapaika see jäi. Pool päeva hiljem plahvatas, et polnud ta mingi hea tuttav mul – Tõnis Niinemets oli😊

Aga selliseid juhtumeid on kuulsustel niikuinii kilode kaupa pajatada, lihtsalt tuli praegu see seik meelde😊

Ma kuulsust ei ole teretanud, küll aga on samamoodi juhtunud, et tänaval kõnnib vastu jube tuttava näoga inimene. Nimi meelde ei tule, aga tead raudselt, et see nägu on nii tuttav, et peab olema keegi, keda tead. Ütledki tere, tavaliselt öeldakse vastu ka….alles pärast pahvatab, et see oli hoopis kodupoe kassapidaja vms

+14
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Ahh, meenus üks veider seik lapsepõlvest.
Kui ma olin mingi 12-13 aastat vana, olid moes kummikingad, vähemalt Paide linnas. Kõik kandsid neid, aga noh, pikapeale läksid ju katki ka. Ükskord läksid need mul pmst kesklinnas katki. Mul parajasti raha oli, ja poes oli ka saadaval, nii et astusin kaubamajja sisse ja ostsin uue paari. Ei tahtnud tänaval neid vahetama hakata ja läksin ühe lähedalasuva maja trepikotta kingi vahetama. Sel ajal olid trepikojad kõik avatud, igaüks võis sisse astuda. Toimetan mina seal trepi najal siis nende kingadega, kui trepikotta astub üks vanapaar. Vanem mees pöördub minu poole: “kui tore, et te ikka tulla saite. Meil on nii hea meel teid näha.” Vanem proua naeratab ja koogutab kaasa. Jeerum, ma ehmatasin nii ära, mõtlesin, et mis nad heidavad mu üle nalja või päriselt ajavad mind kellegagi segi….pomisesin midagi vastuseks ja lasin sealt kiiresti varvast…

+12
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Ruttad igal hommikul tööle ja enam-vähem ühes samas kohas tuleb vastu üks inimene, kes tõenäolisel ruttab samuti tööle. Iga õhtul pärast koju rutates kohtute samas kohas. Läheb nädal-kaks, kuu, paar kuud. Näod on tuttavad, kohtad seda inimest 2 korda päevas, 5 korda nädalas. Hull kiusatus on tere ütelda…

miks mitte siis öeldagi tere? ei võta ju tükki küljest.  iga teise rahvuse esindaja ütleks, aga mitte eestlane.

+23
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

ma käin ka naisega koos toidupoes, aga tihti lähen mujalt endale vajalikke asju tooma ja siis leian naise jälle üles ning poetan kaubad kärusse. vanasti narrisin naist, et kui jälle ta üles leidsin siis hiilisin selja tagant ligi ning patsutasin tagumikule. nalja kui palju naine arvas esialgu, et keegi võõras tegi nii. noo ja nii kaua siis ikka narrisin teda kui ükskord sarnase jope ja mütsiga täiesti võõra naise tagumikule patsutasin…

+29
-3
Please wait...

Postitas:
Kägu

Eile just kohaliku külapoe ees keegi naisterahvas teretas mind rõõmsalt, tema maskiga, mina ilma. Küll ma vahtisin talle pikalt otsa, aga siiani ei tea, kes see oli…

Ma ei tunne iseennastki maskiga ära. Kui päikeseprillid ka veel ette panen, olen täielik inkognito.

+11
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

Sõitisin kunagi Rakverest bussiga Tallinnasse tööle. Minu kõrval istus mees. Mees, nagu mees ikka. Tallinnas sattusime ühe trammi peale, ta tuli minuga mu töökoha uksest sisse ja samasse kabinetti ka 😀 Töökaaslase sõber oli.

Ma vaatan Kanal2 Türgi seepi ja seal on tõesti nagu meil oli nõukaajal, et sõbrad/sugulased võisid töö juures külas käia. Kas tõesti Eestis ka on veel kuskil sellised mõnusalt vabad töötingimused?

+3
-11
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Sõitisin kunagi Rakverest bussiga Tallinnasse tööle. Minu kõrval istus mees. Mees, nagu mees ikka. Tallinnas sattusime ühe trammi peale, ta tuli minuga mu töökoha uksest sisse ja samasse kabinetti ka 😀 Töökaaslase sõber oli.

Ma vaatan Kanal2 Türgi seepi ja seal on tõesti nagu meil oli nõukaajal, et sõbrad/sugulased võisid töö juures külas käia. Kas tõesti Eestis ka on veel kuskil sellised mõnusalt vabad töötingimused?

Meil (enne koroonat) ikka oli aegajalt mõni laps tunnikeseks kontoris, keda siis toodi või üle anti. Ja see, et kellegi mees, naine või sõbranna tuli korraks läbi ja andis midagi üle, oli ka ikka tavaline.

+11
-1
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

ikka oli aegajalt mõni laps tunnikeseks kontoris, keda siis toodi või üle anti

Sellega seoses tuli enda veider kogemus meelde. Aga juhtus see kodus, mitte töö juures. Vaatasin õhtul kella viie-kuue ajal telekat, järsku koputati uksele ja kohe astus sisse naisterahvas, väike laps süles. Jep, mul on uks lahti, kui kodus olen. Tõusin teleka eest püsti ja küsisin, mis vaja. Naine vaatas ilmses segaduses mulle otsa ja küsis: “Kas Veronika elab siin?” Ütlesin, et viimased seitse aastat ei ole kindlasti ühtegi sellenimelist siin elanud. Tänas ja läksid minema, laps hüüdis mulle veel “tšau!” ja lehvitas. See oli nii armas. Küllap see naine oli lasteaiakasvataja või sõbranna, kes pidi lapse üle andma, aga tuli valesse majja.

+14
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

ikka oli aegajalt mõni laps tunnikeseks kontoris, keda siis toodi või üle anti

Sellega seoses tuli enda veider kogemus meelde. Aga juhtus see kodus, mitte töö juures. Vaatasin õhtul kella viie-kuue ajal telekat, järsku koputati uksele ja kohe astus sisse naisterahvas, väike laps süles. Jep, mul on uks lahti, kui kodus olen. Tõusin teleka eest püsti ja küsisin, mis vaja. Naine vaatas ilmses segaduses mulle otsa ja küsis: “Kas Veronika elab siin?” Ütlesin, et viimased seitse aastat ei ole kindlasti ühtegi sellenimelist siin elanud. Tänas ja läksid minema, laps hüüdis mulle veel “tšau!” ja lehvitas. See oli nii armas. Küllap see naine oli lasteaiakasvataja või sõbranna, kes pidi lapse üle andma, aga tuli valesse majja.

Ah, sarnast asja on meil ka juhtunud. Elame väiksemas linnas ja meil lukustatakse kodus olles korteriuksi ainult ööseks. Meil on viiekordne maja, mina elan teisel korrusel, minu pealt korteri pere vanaema tuli maalt, aga eksis korrusega, jõudis mul köögi laua peale  juba mingid moosid laduda, enne kui aru sai.

+22
-1
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Ma läksin sõbranna lapse sünnipäevale mängutuppa. Jõudsin natukene varem, parkisin auto ära ja vaatasin kaugelt et mu teised 2 sõbrannat ka ootavad seal. Et ilmselt pole veel uks lahti vms. Kuna me samal ajal nende sõbrannadega pidasime dieeti, siis tundus sobiv hüüda: “Noh paksmaod ei jaksa trepist üles minna vä?!” Nad vaatasid, aga midagi ei vastanud. Mõtlesin okei, kõnnin lähemale ja siis vaatan, et krt täiesti võõrad näod. Kõige hullem oli see, et nad tulid samale sünnipäevale ja siis need 3H seal mängutoas ma neile igatahes otsa ei julgenud vaadata. Peale seda ma pole kunagi kellelegi midagi hõiganud kaugelt 😀

+47
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

Istun bussis, aknapoolsel pingil. Buss seisab parasjagu valgusfoori punase tule taga. Ilm kehv ning bussil aknad seest udused. Tõmban käega kiirelt sah-sah akent mööda, et välja näeksin. Ootamatult “lehvitab mulle vastu” bussi kõrval seisev mootorrattur. Tõi korraks naeratuse näole küll selline ootamatu olukord 🙂

+27
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

Kunagi ammu kolkis keegi korteriuksele. Vaatasin uksesilmast, et purjus võõras mees, ja ei lasknud muidugi sisse. Hakkas järjest kõvemini laamendama, et kurat, lase mind sisse! Ikka korralikult trampis vastu ust, toetasime seestpoolt. Mu mees ütles läbi ukse, et mine ära, see ei ole sinu kodu jne. Mille peale lõhkuja läks veelgi pöörasemaks. Küllap arvas, et tema naisel armuke külas, kes käsib tal uttu tõmmata 🙂 Helistasime politseisse ka ja teatasime, et meile üritatakse parasjagu sisse tungida. Lõpuks loivas tüüp tuikudes minema, ilmselt ajas trepikoja sassi.

+11
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

Ettevaatust, kommentaar sisaldab kakateemat! kui lähed töö juures kempsu ja vahetult enne sind on seal keegi just väga ebameeldiva aroomi või uhkete pidurdusjälgedega taiese väljutanud. Mõtled, et no mida, ometi ei hakka teise järelt koristama ju, miks peaks! Väljud kemmergust ja ukse taga ootab juba sisenemist ülikuum kolleeg

Kusjuures mina vahel koristan, just sellepärast, et hiljem keegi ei arvaks, et MINA vetsu täis pa***ndasin… Rõve on, aga no rõve on seal istuda ka.

Tuttav olukord. Mina ka alati koristan, rõve, kuid mis teha.

Ilmselt sellesama tualetitrauma tagajärjel ma iga kord siiski pisut ehmun kui keegi ukse taga ootab ja mõtlen tükk aega õudusega, kas õhuvärskendajat lasksin või mitte.

+8
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Muidugi klassika.
Töökoht kolis. Eelmises kohas olime ikka ligi 10 aastat. Uues kohas, ennast tundes, viskasin nalja, et raudselt trambin veel 10 korda vanasse töökohta. Eriti, kuna parkla oli seesama ja laias laastus piirkond ka Tallinna kesklinnas ning lõunasöögikohad. Eksisin.

Mul umbes sama, ainult et mitte töökoht ei kolinud, aga muutsin ametit samas töökohas. Ameti muutmisega muutus ka minu kabinet. Samuti arvasin, et küll ma algul aga ronin oma vanasse kabinetti, olin seal töötanud 16a. Aga ei, vaid 1 kord juhtus. See oli jälle suht pöörane, tulin just lõunalt, väga kiire oli, ja tormasin otse oma vanasse kabinetti. Seal istus uus töötaja koos kliendiga. Oleksin siis kohe vabandanud, aga ei, ma jäin neid põrnitsema, umbes et mida NEED minu kabinetis teevad. Need põrnitsesid mind vastu. Lõpuks siis jagasin ära, mis toimub, vabandasin, ja sulgesin ukse. Õnneks varsti kolisime terve asutusega teise kohta, seega enam säärast eksimust ei saa tulla.

+11
-2
Please wait...

Postitas:
Kägu

Tuleb vastu niii tuttava näoga inimene, tahaks tere öelda, kuid jätan siiski ütlemata. Ja samal hetkel saan aru, et olen näinud teda telekas, a la Tanel Kiik vms 🙂

+5
0
Please wait...

Näitan 30 postitust - vahemik 31 kuni 60 (kokku 124 )


Esileht Ajaviite- ja muud jutud Veidrad olukorrad